Majandusminister: Juhan Parts Põllumajandus minister: Helir-Valdor Seeder Rahandusminister: Jürgen Ligi Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Marko Pomerants Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO- (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. Eustis ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991 . Ban Ki-moon FAO- ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon , mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. 8. augusti 2008. aasta seisuga oli FAO-l 193 liiget FAO asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. Aastal 1951 viidi FAO peakontor Washington DC-st Itaaliasse Roomasse.
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO on globaalne organisatsioon, mis asutati 1945.a ja sinna kuulub 200 maailma riigist 191. ÜRO tegevuse eesmärgid on väga laialdased, selle tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. * Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.
Liikmesriigid: Alzeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela. NAFTA: Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (ka Põhja- Ameerika Vabakaubandusleping, ingl North American Free Trade Agreement, NAFTA) on Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko vahel 1. jaanuaril 1994. aastal sõlmitud vabakaubandusleping. ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia , Eesti, Läti, Leedu. NATO: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss 1949
riskiühiskond on Lääne tööstusriikide tänapäeva ja tuleviku ühiskond, kes satub üha suurenevasse sõltuvusse teaduslikest ja tehnilistest teadmistest, need teadmised ja tehnika toodavad riske ja ohte, mis võivad ajas väga kaugele ulatuda ja mille tagajärgi on seetõttu raske, kui mitte võimatu hinnata (nt tuumaenergia). OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon loodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik, tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. neoklonialism- kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriididliselt iseseisvate
Majandusühenduse asutanud Rooma leping. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid, näiteks Euroopa tavarelvastuse leping, sõjavangide kohtlemise, vabakaubanduse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud. Lisaks sellele saab ka rahvas avaliku arvamuse kaudu välispoliitikat mõjutada. 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse EN(Euroopa nõukogu) rahvusvaheline organisatsioon (47 liikmesriiki), mille tegevusvaldkonnad on inim-,sotsiaal- ja TÄHTSAMAD keelelised õigused (1949/1993) NATO(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) julgeorganisatsioon, mis on sõjalis-poliitiline liit(28 liikmesriiki). (1949/2004) OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele
Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Saksamaa ja Venemaa) Liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Konföderatsioon (Euroopa Liit) Riikide liit ühtse, tavaliselt valis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid
Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: (1)riigipeal, (2)valitsusjuhil, (3)välisministril, (4) diplomaatilise esinduse juhil rahvusvahelies lepingu osas, mis sõlmitakse tema asukohariigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud; (5) rahvusvahelisesle konverentsile, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi juurde akrediteeritud isikul rahvusvahelise lepingu osas, mille tekti võtab vastu nimetatud konverents, organisatsioon või organ. Eestis korraldab või kontrollib välislepingu teksti ettevalmistamist ja allakirjutamist või vastuvõtmist Välisministeerium. Enne allakirjutamist või vastuvõtmist peab lepingu eelnõu heaks kiitma Vabariigi Valitsus. Rahvusvahelise lepingu jõustamisviis lepitakse kokku lepingus endas või lepingu ettevalmistamise käigus. Rahvusvahelised tavad. Rahvusvaheline tava moodustub kahest elemendist: objektiivne
Ka tänapäeval on mõningad piirangud: ·tervisepiirang valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed. ·kodakondsuse piirang riigi parlamendi valimisest saavad osa võtta inimesed, kellel on selle riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed nendest valimistest osa ei võta, kuid kohalike omavalitsuste valimisel võivad nad osaleda. ·Valimised on vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents parteide vahel. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ja valimispäeval on keelatud valimiste propaganda. ·Valimised on ühetaolised lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
) 4.2. Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti laiahaardepartei (õpikus lk.81 kasutatud mõistet populistlik partei) kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et
struktuuri järgi: Institutsionaalsed grupid Kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud sure avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surveavaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks. N: Talupidajate keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon. Ajutised edendamise- ja vetogrupid need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas leiab, et on vaja sekkuda valitsuse tegevusse. N: vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu. Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna küsitluse
naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused. Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest. 1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid
kasutuselevõtt, toiduohutus ja keskkonnakaitse, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja miljonid võimalused õppimiseks välismaa. 19 Euroopa Liidu lipp 20 ÜRO (asutajaliige 1945) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
