Põhimõtted ja määratlused Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate tagajärgedega laeva ja inimeste hukkumisea mistõttu uppumatuse tagamine on nii laevaehitajate kui ka laevapere üheks tähtsaimaks ülesandeks.
LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid püstuvus püstuvus
3. Ohutusrühmade juhtimine ja vastutus 3.1.Juhtimiskeskus - Kapten juhib juhtimiskeskuse tööd. - Vanemtüürimees juhib: a) päästevahendite rühma; b) helikopteri häirega kaasatud gruppe; c) MÜP häirega kaasatud gruppe; d) EVAK rühma; e) raadioühendust; f) laevakere vigastuse korral viib läbi püstuvuse ja uppumatuse arvestuse. - Vanemmehaanik juhib: a) masina kontrollrühma; b) võitlust tule ja reostusega. - Kolmas tüürimees tagab avariiside. Juhtgrupi liikmed vastutavad nende poolt antud korralduste ja sellest tulenevate tagajärgede eest. 3.2.Ohutusrühmad - Ohutusrühma juhib vahetult rühmajuht. - Rühmajuht peab sidet juhtimiskeskusega. - Rühmajuht määrab rühma liikmete hulgast endale asendaja, kes täidab rühmajuhi kohustusi viimase puudumisel.
balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO- laevad. Blue Tarpon LO-LO Konteiner Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda.
puudutanud teisiti: kes kaotanud tervise, kes vara, kes töö, kes töövilja. Kaasajal laevakatastroofidega kaasnev loodusreostus kätkeb endas suurimat ohtu, mille ilmnemine või neutraliseerimine võtab aastaid ja aastakümneid, mis võib avaldada kardinaalset mõju miljonitele inimestele. Juba aastasadu tagasi hakati välja töötama teatud norme meresõiduohutuse suhtes. Esmalt puudutasid need laevale võetava lasti hulka. See pidi jätma laevale teatud ujuvusvaru tagamaks uppumatuse ka väiksema lekke korral ja mõõduka tormi kätte sattudes. Hiljem tekkisid õpikud ja reeglid arvutusteks laeva üld- ja kohaliku tugevuse tagamiseks. Veelgi hiljem tekkisid reeglid laevade lahknemiseks. Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikult ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes. Laevade usaldusväärsusest olid kõigepealt huvitatud lastiomanikud, kes oma kauba kaugele teele saatsid
Sildumisotste oud viiakse läbi klüüside parda taha ja võetakse tagasi tekile. Oude külge kinnitatakse viskeliinid veeblingu või piraadisõlmega. Sildumisotste nimetused - alustades vöörist -vööri pikiots; põikots; vöörispring; ahtri pikkiots; ahtri spring. Abivahendite nimetused – knaap, pollarid, kepsel, kiip, klüüs, trossipool. • RSK-65 PILET 8 • Laeva korpuse ja uppumatuse tagamine konstruktiivsete vahenditega. Lekke avastamine. Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded. Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja
11.2004. Joon. 4.6. Peamõõtmed mitte ainult ei näita laeva suurust vaid ka iseloomustavad teda. Suhted L/B, B/d, H/d, L/H, B/H annavad laevakere esmase iseloomustuse ja avaldavad mõju laeva mereomadustele. · mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, · B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, · H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse, · jne. Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3-des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. (Vt.Tahvel 4.III Veeväljasurve) Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Kaalulise ja mahulise veeväljasurve suhteid vaatleme järgmises loengus. 4.3. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB.
Vaheseinad tankide ümber on võimalikult siledad, et oleks kerge jälgida tankide hermeetilisust ja neid hooldada. Vaheseinad on tavaliselt roostevabast või sööbimiskindlast terasest, kujult lainelised e. gofreeritud. 7.Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassifikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) kuna: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisijapileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul.
täitumist veega. Ahterpiik, (afterpeak, ) Laeva kõige ahtripoolsem ruum ahtertäävist kuni viimase veetiheda põikvaheseinani (peegelvaheseinani). Seda ruumi kasutatakse ballastitsisternina laeva trimmi reguleerimiseks. Jüüt, pupp, käila, (poop, ) Ahtris paiknev pardast pardani ulatuv tekiehitis. Algab ahtrikumerusest või ahtripeeglist, võib ulatuda laeva keskosani. Kaitseb laeva tagantlaine eest, osaleb uppumatuse ja püstuvuse tagamisel. Tänapäeval väga levinud. Sellele tekiehitisele püstitatakse elu-, teenindus- ja juhtimisruume sisaldav tekihoone. Erinevate laevaruumide ehituslikke iseärasusi vaatleme veel Teemas 8. ,,Laevaruumid ja ehituslikud detailid". 3.4 Kasutusotstarve ja laeva arhitektuur. Suurimat mõju laeva väljanägemisele avaldab kasutamiseesmärk. Üldiselt püüdsime seda näidata juba Teemas 1. Siiski iseloomustame mõningaid eriti levinud laevatüüpe. 3.4
ruume on veega täidetud. laeva ruumidesse sattunud vesi on laevale täiendavaks lastiks Veega täitunud laeva kere osa ei võta osa üleslükkejõu teitamisest , mistõttu üleslükkejõud vaheneb puudujääv üleslükkejõud kompenseeritakse laeva kere täiendava vettevajumisega. Laev saab ujuvasse olekusse seni kuni laeva keresse sattunud vee ruumala ei ületa ujumise tagavara. Mida suurem on ujuvuse tagavara , seda suurem on laeva uppumatuse aste. laeva ruumidesse sattuva vee hulga vahendamiseks jagatakse laeva kere veekindlate põik- pikavaheseintega väiksema ruumalaga osadeks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel alati laeva uppumatust , peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstivus , mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis , kui veega taitunud laevaruumid paiknevad diametraalpinna suhtes ebasümeetriliselt.
OO e. tanker/maak (oil/ore carrier); OB e. tanker/puistlast (oil/bulk carrier); OBO e. tanker/puistlast/maak (oil/bulk/ore carrier) (joonis 1.10); PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda.
tanker/maak (oil/ore carrier); OB e. tanker/puistlast (oil/bulk carrier); OBO e. tanker/puistlast/maak (oil/bulk/ore carrier) (joonis 1.10); PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda.
OO e. tanker/maak (oil/ore carrier); OB e. tanker/puistlast (oil/bulk carrier); OBO e. tanker/puistlast/maak (oil/bulk/ore carrier) (joonis 1.10); PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda.
Nad on tavaliselt roostevabast või sööbimiskindlast terasest, kujult lainelised e gofreeritud. See tankide alaliik on kohane ka toiduainete, taimeõlide, veinide transpordiks. 7. Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püsivuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassifikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvelaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: 1. Reisija saab kaasa võtta sõiduauto, 2. Laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda.
ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. Laeva süvis suureneb vee sattudes laevaruumi. Veega täidetud laevakere maht ei võta osa üleslükkejõu tekitamisest, mistõttu üleslükkejõud väheneb. Puudu jääv üleslükke- jõud kompenseeritakse laevakere täiendava vettevajumisega. Laev jääb ujuma kuni vettelaskunud vigastusteta ruumide maht on suurem laeva sattunud vee mahust. Mida suurem on ujuvusvaru, seda enam vett võib temasse sattuda, seda suurem on uppumatuse aste. (Joon. 5.13. ja Tahvel 5.IX.) Joon. 5.13. Laeva ruumidesse sattuva vee hulga vähendamiseks jagatakse laeva kere vee- tihedate piki- ja põikvahe-
3.3.1 Ujuvusvaru. Laeva süvis suureneb vee sattudes laevaruumi. Veega täidetud laevakere maht ei võta osa üleslükkejõu tekitamisest, mistõttu üleslükkejõud väheneb. Puudu jääv üleslükke- jõud kompenseeritakse laevakere täiendava vettevajumisega. Laev jääb ujuma kuni vettelaskunud vigastusteta ruumide maht on suurem laeva sattunud vee mahust. Mida suurem on ujuvusvaru, seda enam vett võib temasse sattuda, seda suurem on uppumatuse aste. (Joon. 3.23) 19 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.23. 3.3.2 Veetihedad vaheseinad Laeva ruumidesse sattuva vee hulga vähendamiseks jagatakse laeva kere veetihedate
C-klass. Gaaside tulekahju D-klass. Metallide tulekahjud. E-klass. Elektri seadmed ,pingega 1000W 2. Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse Reeder tagab omal kulul laevapere töö tegemiseks vajaliku töö- ja eririietuse ning kaitsevahendid. 3. Juhtimisvõima kaotanud laeva päevamärgid Mastis kaks musta ümmargust tuld, üksteise peal. Pilet 3 1. Võitlus sissetungiva veega kerevigastuse korral Vigastuste korral tagavad laeva uppumatuse veekindlad piki- ja põiki vaheseinad ,moodustades laevades üksteisest eraldatud ruume. Väiksema kerevigastuseks vajalik varustus. *Pehme plaaster 2*2 m või 3*3m , koos sootide, kiilualuste otste ja talidega. puuprussid, lauad, puukiilud, puukorgid ; present 2 *2m, vilt 1*1m, kummiplaat 0,5*0,5m ; kõva plaaster kaarte vahele panekuks; pehme terastraat 3mm, ehitusklambrid; poldid, seibid, mutrid, naelad;
nende laevaruumi tunginud vee kaalust N2: N=N1+N2=100q TK+ivi (17.5) kus q tonne 1 cm süvise kohta lastiskaala järgi arvestades vee tihedust, TK madalikule jooksust tingitud keskmise süvise muutus, vee tihedus, [t/m3], i ruumi (sektsiooni) veemahutavuse tegur, mis võetakse Laeva uppumatuse teatmikust kaptenile, lasti olemasolul tuleb arvestada lasti mahtu, mis vähendab vee kogust, tähelepanuta võib jätta lasti kaalu vähenemist vees; vi ruumi (sektsiooni) uputatud maht, määratakse eelpoolnimetatud laeva dokumendi abil. Vajaduse korral võetakse veeväljasurve süviste diagrammilt, mis arvestab ka trimmi (viimane
annaabi.ee 
