virmalisi, elektrihäireid. Tähed: jagunevad temperatuuri, suuruse, äärmuse järgi Temp: punane (3000-3500K), kollane (5000-6000K - Päike), valge (7500-10000K), sinakas (30000K-) Suurus: kääbus, keskmine, hiid Äärmus: valge kääbus, punane hiid Erilised tähed: tähesüsteemid (2-5 tähte); üks heledam ja suurem, teine väiksem, tumedam, trajektooril liigub nende masskese, ise pöörlevad ümber masskeskme. Muutlikkud tähed: heledus muutub (mitteperioodiliselt vs perioodiliselt) Tsefeiidid: periood sõltub tähe heledusest (mõnikümmend minutit vs mõni ööpäev) Noovad: heledus kasvab väga kiirelt, kahaneb aeglaselt Supernoovad: tohutult hele täht, mis seejärel kustub (sureb) Linnutee - tüüpiline näide spiraalsest galaktikast (2*10^9 tähte). Tsentris on ülisuur tähtede kogu, mis hõreneb äärepoole minnes (2*10^11 Päikese mass). Läbimõõt 10^5 valgusaastat. Paksus varieerub (tsentris 10^4, ääres 3*10^3).
millede heledus märgatavalt muutub aja jooksul, harilikult perioodiliselt - kindla ajavahemiku järele muutudes heledamaks, siis jälle nõrgemaks. Üldiselt eristatakse pulseerivaid ja eruptiivseid mitmikäthti. Kiiresti evolutsioonist tuleneva pöördumatu muutlikkusega tähti nimetatakse mitteratsionaalseiks tähtedeks. Pulseerivad mitmikäthed võivad olla perioodilised või korrapäratud. Tuntumad pulseerivad mitmiktähed on rangelt korrapärase keskpikaperioodiga tsefeiidid ja lühiperioodilised Lyare tüüpi tähed. Ülilühiperioodilistest pulseerivaist mitmiktähtedest on tuntum Scuti. Selle tähe muutlikkust tekitab pinnalainetus. Eruptiivseid mitmiktähti iseloomustab heleduse purskeline muutumine, mis viitab plahvatuslikele protsessidele. Tuntumad on noovad, supernoovad, sähvatusmuutlikud tähed ning sümbiootilised tähed. Üks paremini uuritud liik perioodilisi muutlikke on tsefeiidid. Neis tähis muutuvuse
perioodiliselt - kindla ajavahemiku järele muutudes heledamaks, siis jälle nõrgemaks. Üldiselt eristatakse pulseerivaid ja eruptiivseid mitmikäthti. Kiiresti evolutsioonist tuleneva pöördumatu muutlikkusega tähti nimetatakse mitteratsionaalseiks tähtedeks. Pulseerivad mitmikäthed võivad olla perioodilised või korrapäratud. Tuntumad pulseerivad mitmiktähed on rangelt korrapärase keskpikaperioodiga tsefeiidid ja lühiperioodilised Lyare tüüpi tähed. Ülilühiperioodilistest pulseerivaist mitmiktähtedest on tuntum Scuti. Selle tähe muutlikkust tekitab pinnalainetus. Eruptiivseid mitmiktähti iseloomustab heleduse purskeline muutumine, mis viitab plahvatuslikele protsessidele. Tuntumad on noovad, supernoovad, sähvatusmuutlikud tähed ning sümbiootilised tähed. Üks paremini uuritud liik perioodilisi muutlikke on tsefeiidid. Neis tähis muutuvuse
Osadel muutlikel tähtedel muutub heledus perioodiliselt, teistel sagedasti rikutud perioodilisusega või koguni korrapäratult. Tähtede mõõtmete ja temperatuuri muutused põhjustavad tähtede absoluutse heleduse muutumist.Sellepärast ongi kõigil füüsiliselt muutlikele tähtedele omane see, et koos heleduse muutumisega kaasnevad ühed või teised muutused tähtede spektrites, s.t. tähtede atmosfääride olekutes Perioodiliselt muuduvatest tähtedest on märkimisväärsed tsefeiidid. Nad on valged või kollased tähed.Tsefeiidide heleduse muutus ei ületa 1,5 tähesuurust ning muutuse periood on kümnetest minutitest kuni mõnekümne ööpäevani. Muutuste periood on palju aastaid sekundi murdosa täpsuseni muutumatu. Tsefeiidid jagunevad kahte rühma: 1.) lühiperioodilised, mille perioodid on lühemad ,kui üks ööpäev. 2.) klassikalised e. pikaperioodilised, mille perioodid on pikemad kui kaks ööpäeva.
Mis on visuaalsed kaksikud; varjutus muutlikud kaksikud? Kui tiirlemistasand on vaatekiirtega risti või üsna vähe kaldu, võib tähepaari liikumine olla suuremas teleskoobis hästi jälgitav, on tegemist visuaalkaksikuga. Kaksikute tiirlemistasand võib aga olla üsna kaldu või meie poole serviti , nii et paarilised perioodiliselt teineteise suhtes peitu poevad. Süsteem paistab meile siis varjutusmuutliku (kaksik) tähena. Tsefeiidid- Kõige omapärasemad ja astronoomidele väga kasulikud muutlikud tähed. Kaksiktähed ehk mitmiktähed- 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Nad tiirlevad ümber ühise massikeskme või väiksem ka ümber suurema või kui neid on mitu, siis kõik ümber ühise massikeskme, või kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse.
suhteline heledus-tähe heledus võrreldes Päikesega. Värv sõltub temp. Heledaim Riigel. Klass 0-sinised,temp üle 30 000; B-sinakas-valge, Riigel; A-valged,; F-kollakas-valge; G-kollane Päike, 5000-6000. K-oranzid,M-punased. Kaksiktähed:1)visuaalne-silmaga nähtav 2)optilised-teleskoobiga 3)tõelised-tiirlevad üksteise ümber, varjutusmuutlikud ja spektraalkaksikud-lähedale-kaugele-lähedale. Mitmiktähed:3 -... tähte omavahel seotud. Muutlikud tähed: 1) korrapärased-tsefeiidid, kosmose majakad,mida suurem täht,seda suurem periood. 2)korrapäratud-plahvatavad,novad-väike plahvatus 1.Tähe sünd: kosmiline tolm e. H ja He gravitatsioon, 15 mln kraadi->termotuumareakt. Eluiga sõltub massist. Mo=päikese mass. 10 Mo=1mln, päike elab=10 mrd 2.Tähe surm: H otsas->He->c->punane hiid plahvatab novana, aine paiskub kosmosesse. 1)jäänus suurem kui 1,4 Mo->valge kääbus-must auk-ülitihe ainekogum 2)jäänus väiksem kui 1,4Mo->valge kääbus->must kääbus
Kaksiktähtede tiirlemisperioodid võivad kesta veerand tunnist kuni mitme tuhande aastani. Paariliste kaugus võib aga olla võrreldav tähtede endi läbimõõduga. Päikese lähemas ümbruses on vähemalt pooled tähed kaksik- või mitmiksüsteemid. Kaksikute tiirlemine teineteise ümber toimub ühes tasapinnas. Osa kaksiktähti paistavad neile spektraalkaksikutena. Seda tänu spektrijoonte periooodiliselt lähenemisele. Tsefeiidid Kõige kasulikumad ja omapärasemad muutlikud tähed. Nende tätede muutumise periood on mõnekümnest minutist kuni mõnekümne ööpäevani, kusjuures muutumine võib toimuda sekundi murdosa täpsusega. Tsefeiidid on täpsed kellad. Neid kutsutakse ka ,,Universumi majakesteks". Kõige tähtsam on see, et nende periood on seotud valgusvõimsusega! Mida pikem periood, seda heledam on täht. Seega on need tähed suurepärased objektid kauguse mõõtmiseks
Üksiktähed on sama haruldased, kui kaksikud ( mitmikud ) inimestel. Põhjanael, lähim täht, on kolmiktähed. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Kõige omapärasemad ja astronoomidele kasulikud tähed on tsefeiidid, nende muutumise perioodid on mõnekümnest minutist mõnekümne ööpäevani. Tsefeiitide periood on seotud tegeliku valgusvõimsusega. Mida pikem periood seda, heledam ( absoluutse skaala järgi ) on täht. Suure massiga tähti on vähe, enamiku tähtede mass on Päikese massist väiksem. Massist sõltub tähe edasine areng ja eluiga. Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga.
muutumine. Planeet- suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat (nt. Maa) Komeet- Vaata vihikust. (nt. Halley komeet) Meteoor- Vaata vihikust. (nt. Teljabinski meteoor) Meteoriit- planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (nt. Kaali meteoriit) Täht- valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tuumasünteesist. (Näidet vaata vihikust!) Galaktika- Vaata vihikust. (nt. Andromeeda udu) Tsefeiidid- muutlike tähtede klass, mille muutlikkuse periood sõltub tähe heledusest. 3. Meile näib, et tähed liiguvad, sest see on tingitud Maa liikumisest ümber Päikese. 4. Vaata vihikust. 5. Öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemisetelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna (ehk orbiidi) tasandi suhtes. 6. Looduse kindlate ja korduvate aastaajaliste muutuste alusel
algavad tuuma-reaktsioonid, mille käigus tekivad raskemad elemendid F)Nende käigus eraldub energiat palju vähem ja punane hiidtäht tõmbub kokku väikeseks valgeks kääbustäheks G)Selliselt toimub umbes Päikesesuuruste tähtede areng 37.mis on supernoova Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi 38. mis on tsefeiid Tsefeiid tsefeiidid on pulseeruvad valged või kollased hiidtähed, mille heledus muutub perioodiliselt 39.mis on galaktika Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum 40.millised on galaktika 3 põhitüüpi Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks
Tehakse kindlaks spektrijoonte perioodilise nihkumise või kahestumise järgi. Doppleri efekt. 3)Varjutusmuutlikud tähepaari heledus perioodiliselt muutub. · Muutlikud tähed tähe heledus tõeliselt muutub. Pulseeruv täht tähe heledus muutub kindla perioodiga. Toimuvad protsessid tähe sees paisub, tõmbub kokku jne. Üldjuhul on nad hiidtähed. Jaotatakse vastavalt perioodi (pulseerimis) pikkusele. Pulseeruvad ehk tsefeiidid. (Kefeus). On ka selliseid pulseeruvaid tähti, mille heledus kasvab järsult. Tähel tekib mingi purse või plahvatus väliskihis, see paiskub eemale, ja heledus muutub nim. novadeks. (Nova uus). Võimsam purse Supernova. Heledus võib kasvada järsult kuni 20 tähesuurust. Plahvatus toimub tähe tsentris ja tähe struktuur hävib. Järele jääb gaas ja kosmiline tolm ( täiesti laiali). Kui sisemus tõmbub kokku, siis jääb
T Tauri täht Seegi on osa tähe elust, mil ta pole veel jõudnud muutuda peajada täheks. Tema tuumas pole piisavalt rõhku, et tekiks gaaside põlemise reaktsioon. Muutlikud Tähed Mitte nagu teised tähed, millel on pidev heledus, kipuvad need tähed seda muutma. Kaksiktäht See on süsteem, mis koosneb kahest tähest, mis keerlevad ümber sama gravitatsioonipunkti. Tsefeiidid - muutlikud tähed Need on muutlikud tähed, mis ainult ei muutu heleduses, vaid ka suuruses. See juhtub sellepärast, et suuruse muutudes muutub ka heledus. Tsefeiidide eripära on see, et kui mõõta tema vilkumise kiirust, saab teada, kui kaugel ta asub. Mira tüüpi muutlikud tähed Need tähed on tsefeiididele sarnased, aga ühe erinevusega. Nende muutumine võtab väga kaua aega, isegi kuid! Nad käivad ka punaste hiidude alla.
- I ja II klass ülihiidtähed (ülihiiud) - kui tähe mass jääb alla 1/10 Päikese massist, siis tema temperatuur ei tõusegi nii - III klass hiidtähed (hiiud) kõrgeks, et tekiks termotuumareaktsioon (pruun kääbus) - IV klass allhiiud - tsefeiidid on sellised tähed, mille heledus muutub perioodiliselt - V klass kääbused - tähe heledus võib muutuda 1,5 tähesuuruse võrra ja periood võib olla 10 minutist - VI klass allkääbused kuni mõnekümne ööpäevani
tähest koosnevad süsteemid, millel on olemas ühine masskese, mis liigub mööda tähe orbiiti ning need tähed ise pöörlevad selle masskeskme ümber. Tavaliselt sellises tähesüsteemis üks täht on väga hele ning teisest ka suuruse poolest tunduvalt suurem. 2. Muutlikud tähed seljuhul tähe heledus ajas muutub. Jagatakse kaheks : perioodiliselt muutuvad ja korrapäraselt muutuvad. Perioodiliselt muutuvatest tähtedest on üks grupp tähtesid ehk tsefeiidid väga täpse perioodiga. Tsefeiitide periood ulatub 10minust kuni mõnekümne ööpäevani. 3. Noovad, supernoovad Noova on pulsseeruv täht, kuid tema heledus kasvab tohutu kiiresti, kahaneb aga aeglaselt. Heleduse kasv on väga suur. Graafik paberil!!!! Väga harva lööb taevas särama väga ere täht heledus kasvab sadu tuhandeid kordi sellele järgneb aeglane kustumine(lõpplik). Sellist ühekordset sähvatavat tähte nim Supernoovaks
annaabi.ee 
