............................................... 8 Referaat räägib Ungru lossist ja selle mõisast, millel on väga palju omanikke olnud. Selle omanik algul oli Gorris Herkel, kelle poja, Reinhold Herkeli tütar abiellus 1614.aastal Otto Ungern- Sternbergiga. 1646.aastal päris mõisa nende poeg, ooberstleitnant ja vabahärra Otto von Ungern- Sternberg. 1655. aastal abiellus ta Helene von Zoegega Erastverest. 1666. aastal suri Otto von Ungern-Sternberg ning mõisa päris tema poeg Reinhold von Ungern-Sternberg. 1696-1697 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees. Tema surres läks mõis edasi tema postuumselt sündinud pojale Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergile. Peale viimase surma 1787.aastal pärandus mõis hilisemale Tartu Ülikooli asekuraatorile parun Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergile, kes 1802.aastal müüs selle krahv Jacob Pontus Stenbockile. 1878.aastal ostis mõisa krahv Ewald Alexander Andreas Ungern-Sternberg ning liitis selle Ungern-Sternbergide fideikomissiga. 1899.
Kiltsi küla, Ridala vald, Lääne maakond Ehitise arhitektuur · Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid. · paekiviehitis · iseloomustab keerukas põhiplaan, arvukad baroksed voluutviilud (kokku 11) · Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn · Lossi ehitus jäi rahapuuduse tõttu ehitamata, tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal ja kõik sisetööd Mõisa legend Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Ungru mõis ja Merseburgi loss Ungru mõis Merseburgi loss (Saksamaal) Ungern-Stenberg · Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene -) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211
Ümbrusesse on kaevatud 6 tiiki. Suuremõisa härrastemajal on olnud palju omanikke. 1563. aastal läks mõis Rootsi kuninga kätte. 1624. aastal sai omanikuks krahv Jakob De la Gardie, kes andis 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). De la Gardie perekonna käes oli loss 1691. aastani. Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa Vene krooni hallata. 1712-1755 oli mõis antud rendil. 1796.a. sai Suuremõisa omanikuks parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, kelle suguvõsa oli lossi omanik terveks sajandiks. 1919.a võõrandas Eesti Vabariik mõisa Otto Magnus von Stackelbergilt. Kasutatud materjal Mõisakooli pass. http://www.kul.ee/webeditor/files/moisakoolide_passid/2013/2013_Hiiumaa_Ametikool_Suur emoisa_Pohikool.pdf 20.11.13 Hiiu-Suuremõisa loss. http://et.wikipedia.org/wiki/Hiiu-Suurem%C3%B5isa_m%C3%B5is 13.11.13 Vaatamisväärsused Eestis. http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=280 13.11.13
saabumisel kiiresti sinna peidetud. "Ahjaa, vend Karl!" hüüdis ta. "Nüüd pead sina pugema ahju taha! Vahest oleks vaja ainult üht lahingut, et ma ise peaksin minema sinna!" Nende sõnadega tõstis ta pildi jälle seinale tagasi. Peeter I olevat Ungru mõisa parki istutanud tamme, mida siiani tuntakse Peetri tammena. Keiser ei külastanud siiski praegu varemetes Ungru lossi, vaid mõisa vana peahoonet, mis on tänaseks hävinud. Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Joonis Ungru lossi varemed nüüdisajal Ungru loss kui arhitektuuriväärtus Ungru loss (saksa k Linden) asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast
Pargi teises otsas asub Tammiku pubi. Pubi parklas on infostendid, kust leiab teavet pargi kohta. Peale pubi on Erastveres ka väike toidupood. Pargis asuvale mäekünkale oli 1883. aastal rajatud Ungern-Sternbergide pärandkalmistu ja Marie nime kandev kabelkirik. Kirik lammutati Erastvere hooldekodu poolt ja kalmistu rüüstati. 1996. aastal nägid võssakasvanud perekonnakalmistut esimest korda viimased Erastvere mõisa liini esindajad Saksamaalt Gerd ja Martha von Ungern-Sternberg. Nende toetusel raiuti võsa ja korrastati perekonnakalmistu ning 1997. aastal püstitati Marie kabelkiriku varemetele mälestuskabel. Viimase Eestis sündinud Erastvere mõisa omaniku Gerhard von Ungern-Sternbergi mälestuseks andis poeg kabelile isa nime (Hirvlaane, 2001). Mitukümmend aastat tagasi oli Erastveres ka haigla. Hoone on praeguseni alles, kuid haiglana ei tööta see juba ammu. Haiglal oli ka oma lennuväli, kuid praegu on seal
Eesti kirikud- Läänemaa lihtsus 1.Reigi jeesuse kirik Reigi jeesuse kirik asub loode Hiiumaal. Kiriku lasi püstitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg 1802. aastal oma poja Gustav Dietrich Otto von Ungern- Strenbergi mälestuseks. Kirik on väga lihtsa ehitusega paekivist põrand ning mitte ühtegi akna vitraazi. Tänasel päeval on kirik halvas olukorras- katus variseb ja värv koorub. 2. Kassari kabel Kassari kabel asub Kassari saarel Esikülas ning on rajatud 18.saj. Kabel on kivist ja rookatusega. Viimane põhjalikum renoveerimine toimus 1993, mil kabel ka taaspühitseti
Uue- Riisipere mõis (Neu- Riesenberg) Referaat Tallinn 2009 Uue- Riisipere ehk Neu- Riesenberg Kirjalikes allikates on Riisiperet mõisana mainitud 14. sajandi lõpul. Nime sai see kunagise Taani vasallide Risberite (ka Riesebieter, Risbiter) järgi. Kuni 19. sjandini alguseni asus mõisakeskus Vana- Riisipere mõisas, mis hiljem jäi karjamõisaks. Vana- Riisipere kunagine parun Johann von Uexküll (srn 1535) oli tähelepanuväärne isik Eesti ajaloos. Tema elukäigust ja talupoja tapmisele järgnenud surmanuhtlusest Tallinnas said inspiratsiooni ka eesti mängufilm ,,Verekivi" loojad. Kõnealused sündmused on teada ajalooürikute, mitte suulise pärimuse kaudu. Uue- Riisipere omanikena on 1598. aastast saadik nimetatud Christopher Treydenit ja 1641. aastast Otto Wilhem von Taubet. Alates 1663. aastast kuulus mõis Rootsi kindralmajorile maanõunik Georg ( Jürgen) von Bistramile (1624- 1687), kes ühendas Vana- ja Uu...
ÕPILASE VABA AEG LAUKA PÕHIKOOLIS Anne-Mai Valk 8.klass Lauka Põhikool Töö eesmärgid Teada saada millega Lauka Põhikooli õpilased tegelevad peale kooli? Mis on nende jaoks vaba aeg? Millal ja kui kaua nad õpivad? Töö meetodid Defineerida mõiste vaba aeg Läbi viia ankeetküsitlus õpilaste seas Küsitleda aktiivsemaid ringides osalejaid Järeldused õpilaste vaba aja kasutuse kohta Lauka Põhikool Asutati 1900.a Asutaja Evald Ungern – Sternberg Koolimajaks oli praegune käsitöömaja Uus maja valmis 1939.a Juurdeehitus 1971.a Fotod:erakogu Mis on vaba aeg Lauka Põhikooli õpilaste jaoks? Huviringides käimine Sõpradega suhtlemine Kui ei pea täitma kellegi käske Tegelemine asjadega, mis huvi pakuvad Huviringid kus õpilased osalevad? Võrkpall Tervisemajas Juhendaja Anneli Maue...
hävinud, on valitsenud kõik kuulsamad Hiiumaa mõisnikesuguvõsad, sealhulgas De la Gardie'd, Stenbockid, Ungern-Sternbergid ja Stackelbergid. Kuna mõis asus kariderohke mere vahetus naabruses, siis tegeldi seal tihti hätta sattunud laevameeste või laadungi päästmisega. Päästjaid peeti meeles hõbekarikate ja muude kingitustega. Mäletatakse ka seda, et nii mõnigi kord olnud mõisa aed täis kuivavaid sametkangaid ja muud peenemat kraami. Aasta enne oma surma (1909) müüs von Ungern-Sternberg suure osa siinsetest aladest H. Koganile, see omakorda aktsiaseltsile Viscosa, mis kavatses siia ehitada Eesti esimese kunstsiidivabriku. Põhiline töö käis aastail 1911-1914. Vabriku esimene etapp valmiski aastaks 1914, mil anti ka proovitoodang.Tooraineks vajalikku tselluloosi veeti Soomest ja Venemaalt. Alanud maailmasõda tõmbas kõigele kriipsu peale, vaevalt kuu aega töös olnud seadmed evakueeriti. Nimi aga jäi, isegi pärast seda kui Vene soldatid vabriku 1917. aastal õhku lasid
Sissejuhatus Glehni loss, mille arhitektiks on Nicolai von Glehn, asub Nõmmel. Nõmme on osa Tallinna linnast. Pääskülas oli asustus juba 13. sajandil: seda mainiti Taani hindamisraamatus. Orduajal kuulus Pääsküla Saku mõisale ja 1526 müüdi see Jälgimäe mõisale, nii et kogu Nõmme ala läks Jälgimäe mõisa koosseisu. 1825 ostis Jälgimäe mõisa Peter von Glehn. 1872. aasta kevadel ja suvel sõitsid erirongid mööda Tallinna– Paldiski raudteed Tallinnast väljasõitudeks Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks mägedeks. Rongipeatust, milleni sõideti, nimetati peatuseks 7. verstal. Hiljem nimetati see Nõmme peatuseks. Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn hakkas selles populaarses suvituskohas välja andma suvilakrunte. Praegu kuulub Glehni loss Tallinna Tehnikaülikoolile ja on seetõttu pikkade traditsioonidega tudengielu keskus Tallinnas. Glehni loss Nicolai von Glehn Nõmme rajaja, Jälgimäe mõisni...
Nende tütar Anna Auguste Sophie abiellus 1833 Wilhelm Frommhold Stael von Holsteiniga Tõstamaalt. 1878 pärandus mõis Anna Auguste Sophiele ja Wilhelm Frommhold Stael von Holsteinile. 1883 Wilhelm Frommhold Stael von Holstein suri ning pojad jaotasid mõisa omavahel. Vanem poeg August Johann sai enesele Tõstamaa mõisa ja noorem, Reinhold Wilhelm, Vana- ja Uue-Antsla mõisad. Vana-Antsla müüs ta edasi Georg von Ungern-Sternbergile ning asus ise elama Uue-Antslasse. Georg von Ungern-Sternberg oli ka Vana-Antsla viimaseks võõrandamiseeelseks omanikuks. 1921. aastal asus mõisahoones Urvaste kõrgem algkool. 19281943. aastal töötas hoones Vana-Antsla Kodumajanduskool. 1944. aastast eri nimede all tegutsenud põllumajandusharidust andnud kool kannab praegu Vana-Antsla kutsekeskkooli nime. Kool kolis 1991. aastal uude õppehoonesse, härrastemaja jäi lõplikult tühjaks 2004. aastal. Vana-Antsla mõis (saksa k Schloß Anzen) pärineb keskajast
ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 18.-19. SAJANDIL Ülikoolide raamatukogude III periood. Göttingeni Ülikooli raamatukogu 1743 Kuraator Gerlach Adolph von Münchhausen Direktor Christian Gottlob Heyne 1764-1812 Ei muuseumlikkusele, kõik valdkonnad, kogude avamine, sidemed Hollandi raamatukaupmeestega, soovikataloog TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU TAASASUTAMINE Tartu Ülikooli taasavamiseks valmistumine. Kuraatorite kolleegiumi asekuraator Johann Friedrich Ungern-Sternberg. Komplekteerimiminese allikad. Krahvinna Maria Aurora Lestocq`ì annetus. Esimene ost - Johann Gustav Loewenwolde raamatukogust. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU TAASASUTAMINE Ülikooli asukoha viimine Miitavi. Suurvürst Konstantin Pavlovitsi annetus Paul Gotthelf Kummer. Pärssivad asjaolud komplekteerimisel. Ülikooli tsensuurikomisjon. Töö alustamine 1802.aasta juunis. Ülikooli allutamine Rahvaharidusministeerimile. KARL MORGENSTERNI AEGNE TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU
aastal võeti see esmakordselt kasutusele kohtuhoonena. Kohtud töötasid selles 1987. aastani. Hiljem jäi maja unarusse, kuni 1996. aastal alustati selle taastamisega Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei hooneks. Esimese istungi Stenbocki majas pidas valitsus 8. augustil 2000. Ungern-Sternbergi maja / Teaduste akadeemia (Kohtu 6) Ehitatud 1865-1868, arhitekt Martin Gropiuse poolt. Praegu Teaduste Akadeemia Presiidiumile kuuluva hoone. Ehitada lasi krahv Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg (1824-1899). Maa-aadli esinduslik linnapalee ehitati krundi põhjaküljel varem ridamisi paiknenud väikese lagunenud elamu, kõrtsi ja kõrvalhoonete asemele. Algselt oli soklikorruse peal kaks elukorrust, all kelder mõne võlvitud ruumiga. Pööningukorrus ehitati välja 1941. aastal. Fassaadide liigenduses on risaliitide, liseenide, petikpindade ja konsoolrõdukeste kõrval erilise kõlajõuga nelinurksete, ümar- ja segmentkaarsete akende vahelduv rütm. Müürides on kasutatud
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
-1922. a. ja peale Faehlmanni, Kreutzwaldi ja Vilde elu ning loomingu põhjaliku uurimise ning tutvustamise raamatutes on kirjutanud ka lastejutte ning palju teadusarikleid. Aga ilmselt mitte Haapsalus ega Haapsalust. Villem Alttoa on küll oma kolleegi, läänemaa koolinõuniku Ernst Enno ettevõtmisi kohapeal uurinud, aga kas ka kohapeal nendest kirjutanud, seda ei tea. Aga juba hulk aega enne Ennot, 1805.-1820. a. tegutses Haapsalus Baltiski kooliringkonna inspektorina luuletaja Gustav Jakob Ungern-Sternberg, kes luule kasuks riigiametiski loobus. Tema Haapsalust kirjutanud värssidega kogust 'Harfentöner Reval' 'Hapsals Badezeit' ja 'Hapsals Werth' võib soovi korral tutvuda Haapsalu koduloomuuseomis L. Randre erifondis. Teadupärast ei ole aga seegi poeet Haapsalus see kõige esimene. Prioriteet võis kuuluda eesti kõige esimesele ajakirjanikule ajakirjanikule Gustav Adolph Oldekopile, kes olevat Haapsalus 1775. aastal sündinud. Haapsalut on külastanud ka poeet Gavrila
veoautode ja erisõidukite ehitamisega tegeleti Eestis juba ,,Wabariigi" ajal, sest nii tuli toonastes oludes odavam. · Vastavaid ettevõtteid oli üle riigi terve hulk. Tartu liinipidaja August Koogi töökojas valmis kolmekümnendate teisel poolel igal aastal mitu uut bussi ning sealt kogemusi saanud mehed leidsid hiljem rakendust TA-de ehitamise juures. · Teiste seas kuulus keretöökoja pidajate sekka aadel Heinz-Oswald-Paul-Richard Ungern-Sternberg, kes rajas pärast katsetusi aviatsiooni vallas (ja fataalsest õnnetusest eluga pääsemist) 1934. aastal Viljandi · Ungern-Sternbergi värkstuba sai oma tegutsemisaja jooksul mitmeid tellimusi Tallinna linnalt. Muu hulgas valmis seal Eesti vanatehnika klubi kodulehe andmeil 1939. aasta alguspäevil Tallinna kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja Elmar Umblia jooniste järgi Tallinna tuletõrje lendsalgale ehitatud furgoonkerega gaasikaitseauto
Oletatavalt valmis Pühalepa Laurentsiuse kivikirik juba aastal 1259. Saarel on läbi aegade olnud ka üle veerandsaja mõisa. Vanimateks Putkaste ja Lauka. Praegu on kuulsaim ja tuntuim Suuremõisa loss (joonis 8.), mille hilisbarokkstiilis peahoone valmis 18.sajandi II poolel. Lossi valmimise ajal külastas Suuremõisat ka Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna. Suuremõisaga seondub ka üks kuulsamaid asukaid Ungru krahv ehk parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (joonis 9.). Ta oli osav äri- ja põllumees, tema rukist tunti ka Amsterdami turul. Ta rajas töökodasid, põletas viina ja ehitas laevu. Aitas päästa ka Hiiu madalale jooksnud laevu. Ungru krahv oli oma eluajal suhteliselt ahne mees, sellepärast süüdistati teda päästetasude väga kõrgeks ajamises, päästetud varade kõrvaletoimetamises ja tollimata kaubaga äritsemises. Parun saadeti Siberisse sunnitööle peale mõisa laeva kapteni tapmist. Oma viimased
aastal Martin Wilbergi koor Põltsamaalt. See oli ühtlasi esimene eestikeelne koorikontsert Viljandis. · Pauluse kirik XIX sajandi keskpaigaks oli Jaani kirik lootusetult kitsaks jäänud. Seda kasutasid nii Viljandi linna kui ka kihelkonna elanikud. 1857. aastal sai Jaani koguduse ülemõpetakaks Valentin von Holst. Tema alustas koos koguduse eestseisusega linna- ja maakoguduse lahutamist, mis sai teoks 1860. aastal. Viljandi mõisnik parun von Ungern-Sternberg eraldas oma maast krundi kiriku ehitamiseks. Otsustati, et maakogudus ehitab uue kiriku ja neile jääb kirikumõis; linnakogudusele jääb aga vana kirik ja nemad ehitavad uue pastoraadi. Pauluse kirik rajati aastail 1863-1866. Kirik ehitati Viljandile iseloomulikust graniitkivist ja punasest tellisest. Esialgse projekti kavandas arhitekt Franz Block 1861. aastal. Kirik sai oma nurgakivi 1863. aastal. Hoone lõpliku projekti joonistas Valentin von Holsti poeg, hilisem kuulus
Kindralleitnant Pjotr Krasnov (1869-1947) oli üks esimesi bolsevike vastu väljaastujaid. Järgnesid ratsaväekindral Aleksei Kaledin (1861-1918), kindralleitnant Grigori Semjonov (1890-1946), kindral Mihhail Aleksejev (1857-1918), kindral Kornilov, kindralleitnant Aleksandr Dutov (1879-1921), kindralleitnant Anton Denikin (1872-1947), admiral Aleksandr Koltsak (1874-1920), kindral Nikolai Judenits (1862-1933), kindral Pjotr Wrangel (1878-1928), parun Roman von Ungern-Sternberg (1886-1921), jpt. Väga suur osa neist olid kasakad. Ukraina oli peamine sõjaväli, kus põrkusid nii erinevad maailmavaated kui majandushuvid. Punaarmee ja valgekaartlaste kõrval tegutsesid seal kohalikud rahvuslased (Roheline armee) ja anarhistid (Must armee). Sageli ei olnud võimalik küll aru saada, kes olid mingi idee pärast sõdimas ja kes lihtsalt röövlid. Anarhistidest ja rahvuslastest tuntuim oli Nestor Mahno (1888-1934)
kui ka “neegrirütme” sisaldavat muusikat (Jalkanen 1989: 37). 1920. aastate keskpaiku olid valdavateks restoraniorkestriteks Helsingis nn salongidžässi orkestrid, kelle hulgas andsid märgatavat tooni Venemaalt revolutsiooni eest põgenenud muusikud. Neist tuntuim oli gentleman-pianist Francois de Godzinsky 60 , kelle salongidžässi orkestris mängis teiste emigrantide hulgas tšellot ja saksofoni endine tsaariarmee ohvitser, “eesti vabahärra” Sergius Ungern-Sternberg (Jalkanen 1989: 80). 61 Autentset džässi mängiti Jalkaneni järgi Soomes esimest korda 1924. aasta suvel ja üldsegi mitte Helsingis. See soomemaise džässi jaoks nii tähelepanuväärne sündmus toimus Kotka sadamas, kui Inglise sõjalaeva madrused tegid hommikvõimlemist diksiländorkestri saatel, mida sattusid kuulma noored muusikaõppurid eesotsas tulevase džässikuulsuse Eugen Malmsteniga. 62 Nii on ka siis fikseeritud, et esimene Soomes elavas esituses kõlanud džässilugu oli W
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
