arenemiseks ja eluks tingimata vajalikud. Tavaliselt jaotatakse vitamiinid kahte rühma: * 1) rasvas ( ja õlis) lahustuvad (A-, D-, E-, K-vitamiin jt) * 2) vees lahustuvad (C-, B1-, B2-, B6-, B12-, PP-vitamiin jt). Rasvas lahustuvad vitamiinid A-vitamiin on puhtal kujul viskoosne, peaaegu värvusetu õli. Õhuhapniku ja ultraviolettkiirte toimel laguneb kergesti. A-vitamiin lahustub rasvades, riknenud rasvades aga hävib. A-vitamiin esineb ainult loomsetes organismides, tekkides maksas taimsest ainest karotiinist. Taimsetes saadustes esineb A-vitamiin karotiinina, nn A-provitamiinina. Karotiin ei lahustu vees, küll aga kergesti rasvades. Karotiini paremaks omastamiseks lisatakse köögiviljatoitudele toidurasvu. Kollase või kollakaspunase värvusega köögiviljad sisaldavad karotiini oranzhide
Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Miks? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Montreali protokoll Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali protokoll, mis reguleerib osooni lõhkuda võivate ühendite kasutamist. Oluliselt on piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid Montréali protokoll on 1987. aastal neljakümne riigi poolt Montréalis allakirjutatud kokkulepe, mis piirab kõikide freoonide kasutamist. Maa ilma osoonita
jooksul. 2. Suurem hõrenemine kevadel poraalaladel.(Antarktikas septembrist detsembrini) Viimast nimetataksegi osooniaukude tekkeks. Osooniaukude tekkimine Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Freoonid Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, seetõttu võivad nad keskkonda sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paiknevate osoonikihti moodustavate ühenditega. Osooniauke põhjustavad ained CFC- kloorfluorsüsinikud
osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Osoonikihi hõrenemise tagajärjed Osoonikihi hõrenemise tõttu jõuab Maale lühilainelist ultraviolettkiirgust (lainepikkusega alla 300 - 400 nm), mis põhjustab inimestel nahavähki. Liigse ultraviolettkiirguse tõttu kannatavad ka loomad ja taimed. Kuigi inimkond on püüdnud piirata osoonikihti hõrendavate ainete (freoonide) atmosfääri paiskumist, ei tasu osooniaukude kadumist oodata enne 2048. aastat. Osooniauk Antarktika kohal, september 2000
hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Osooni tungimist Antarktikasse takistavad aga ümber tolle maailmajao püsivalt puhuvad läänetuuled, mille põhjustajaks on Coriolisi efekt
Teavet saavad nad siis, kui neutriinod sisenevad maa all olevasse anumasse, ning seepeale võtavad tundlikud valgusdetektorid vastu sähvatuse, mis tekib osakese sisenemisel anumasse. Neutriinodetektor koosneb suurest veeanumast, milles tekib valgussähvatus, kui neutriino seda läbib. 4 Pildid: Hubble Teleskoop Gammakiirte teleskoop 5 Röntgenkiirte teleskoop Ultraviolettkiirte teleskoop Radarteleskoop(üleval) ja raadioteleskoop(all) 6 Kasutatud kirjandus ja materjal: ,,Eneke 4" Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" http://et.wikipedia.org 7
moodustades vaid 0,91 g/cm3. Antud materjali olulismateks omadusteks on kõrge kuumakindlus, suur vastupidavus ja kemikaalikindlus. PP on võimalik kasutada temperatuuril kuni 135 °С, (torudes kasutamiseks kuni 100 °С). Materjali ei ole soovitav kasutada koos oksüdeerivate hapetega, detergentidega, kergkeevate süsivesinikega, piiritusega ja teatud kloori sisaldavate orgaaniliste lahustitega. Värvimata naturaalne PP mureneb ultraviolettkiirte mõjul, seega on vajalik selle pigmenteerimine või muude vahenditega stabiliseerimine. PP peamine puudus on selle hapraks muutumine temperatuuri 0°C juures (vitrifitseerub). Selle vältimiseks kopolümeriseeritakse polüpropüleen tavaliselt etüleeniga. Polüpropüleeniga puutub kokku kõigis majandusharudes – elektroonikas, ehituses, autotööstuses, masinaehituses, transpordis, seadmetööstuses, meditsiinis ja paljudes muudes valdkondades (Remichem, n.d.)
- triboluminestsentsi (helendumine mehaaniliste deformatsioonide toimel), - termoluminestsentsi jms. Üks universaalsemaid luminofoore on tsinksulfiid . See lihtne ja suhteliselt odav aine helendub pea kõigi võimalike mõjutuste tagajärjel. Pisut häirib tema ebameeldivalt sinakas toon, mida viimasel ajal edukalt "muudetakse meeldivamaks", segades temasse noidsamu fluorestseeruvaid värve. Tsinksulfiid on asendamatu röntgen- ja ultraviolettkiirte muundaja, ta töötab nii teleekraanil, päevavalguslampides kui radioaktiivse kiirguse indikaatorites. Energeetilisest seisukohast toimub luminestsentsi korral keha siseenergia muundumine valguseks. Siseenergia tüüp pole siin oluline, niisamuti kui selle allikad. Vaata ka http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yheksas/yheksateist.html
koosneb tavaliselt želatiinist ühtlaselt jaotunud hõbedasoola mikrokristallidest). Filmide kerimiseks ja vaatamiseks kasutatakse kerimisladu, liimpresse ning filmiprojektoreid. Filmirulli algusesse ja lõppu liimitakse kaitseks 5-10 m kaitserakord (ilma kujutiseta puhas filmilint). Filmilindi puhastamiseks tolmust kerida seda kergelt läbi piiritusega niisutatud sametlapi või pehme seemisnaha. ÜMBRISTAMINE Filmidokumente säilitatakse pimedas. Kaitseks ultraviolettkiirte eest pakendatakse filmid originaalkarpidesse või –kottidesse. Kaitseks tolmu eest on soovitatav filmid panna filmikarpidesse plastikkottidesse, mis aitab ka ühtlasi niiskusrežiimi säilitada Filmikarpidest eemaldatakse kõik paberdokumendid, metallklambrid. HOIUSTAMINE Filmide hoiuruum peab olema tolmuvaba, pime, akende olemasolul katta need ultraviolettkiirguse eest kaitsva filtriga, hästi ventileeritav, stabiilse temperatuuri ja niiskusrežiimiga.
luudesse varuks. Kasvu ja luustumise muutused Kiirenemine 1. Kasvuhormooni üleproduktsioon – noores eas viis gigantismi tõttu. 2. Neerupealiste koore ületalitlus 3. Varajane suguküpsus 4. Kilpnäärme ületalutlus Aeglustumine 1. Kasvuhormooni alaproduktsioon 2. Kilpnäärme alatalitlus 3. Kõrvalkilpnäärme alatalitlusel 4. Sugunäärmete alatalitlusel 5. Kaltsitriooli alaproduktsioon 6. Vitamiin D3 vähesus(ultraviolettkiirte vähesus) 7. Kaltsiumi-, valgu- ja vitamiinidevaene toit Lapse pikkuse ja kaalu hindamine (õisis) Pikkus vastsündinul: 48-52 vm Kasvulisa 1.-2. Elukuul 3 cm 3.-4. Elukuul 2,5 vm kuus 5.-8. Elukuul 2 cm kuus 9.-12.elukuul 1,5 cm kuus Üheaastaselt 75cm pikk Alates 2. Elueast kuni puberteedieani: 75+(5cmx vanus) KAAL VAATA ÕISIST!! Lihaste liigid – ehitus ja omadused Lihaseid on kolme liiki: Vööt-, sile- ja südamelihased.
SPINAT, PETERSELL, TILLIPEALSED, SIBULAPEALSED, HAPUOBLIKAS, MALTS, NGES, KIBUVITSAMARJAD, METSAMAASIKAD, VABARNAD, KARUSMARJAD, SSTRAD, TSITRUSVILJALISED, KAALIKAD, NAERID, PORGANDID, SIBUL, KARTUL JNE. SKORBUUT, NRKUS, TVIME LANGUS, TUJUTUS, VSIMUS, VASTUPANUVIME VHENEMINE NAKKUSTELE, VEREVALUMID NAHA ALL, LIIGESTES JNE.DKALTSIFEROOL KALTSIUMI JA FOSFORI AINEVAHETUS KALAMAKSALIDES, VIS, PIIMAS, MUNADES, PRMIS, TEKIB ORGANISMIS ULTRAVIOLETTKIIRTE TOIMEL. LUUSTIKU DEFORMATSIOONIDETOKOFEROOL SOODUSTAB SPERMATOGENEESI, LOOTE NORMAALSET ARENGUT, SOODUSTAB LIHASTE TEGEVUST TAIMELID, SEEMNEIDULID, TAIMEDE ROHELISED OSAD, MUNAREBU, TAILIHA SPERMATOGENEESI LAKKAMINE, ISEENESLIK ABORTKNAFTOKINOON SOODUSTAB MAKSA PROTROMIINI TEKET KGIVILJA ROHELISED LEHED, SNTEESIVAD SOOLETRAKTI MIKROOBID VERE HBIMINE AEGLUSTUB. 40. MILLIST VIT. ON VIMALIK SNTEESIDA ORGANISMIS, MILLISTEL TINGIMUSTEL?
sünteesi. Looduses esineb vitamiin D valmis vitamiinina või provitamiinina. Vastava provitamiini, millel puuduvad organismile tähtsad vitamiini D omadused, muudavad päikese ja kõrgustikupäikese valguses leiduvad ultraviolettkiired D vitamiiniks. Nii võime mitmesuguste toiduainete kiiritamisel ultraviolettkiirtega (päike, kõrgustikupäike) nende D vitamiini sisaldavust tõsta. Ka inimene ja loomorganismid on võimelised vastavast provitamiinist ultraviolettkiirte abil valmistama D vitamiini-see protsess toimub nahas näiteks päevitamisel. Kehas toimub vitamiin D salvestamine mitmesugustesse organitesse (maks, aju, neerud, neerupealised, nahk jt.)-seega on loomsed organismid vitamiin D rikkad. Väga rikkad D vitamiini poolest on mitmesuguste kalade maksad (näiteks tursa maks). Taimsed toiduained on üldiselt D vitamiini vaesed.Vitamiin D puudusehaiguse ehk rahhiidi puhul tekivad kehas mitmesugused ainevahetuse häired:
pole vaja, kuna teed on ise juba kõverad. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2225-2228) Joonis 4. Punaselt planeedi orbiit ümber päikese Newtoni järgi, siniselt Einsteini järgi.(Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. en.wikipedia.org/wiki/File:Relativi stic_precession.svg(12.12.2012) 2.2 Fotoefekt Fotoefekti oli 1887-ndal aastal avastanud Heinrich Hertz. Fotoefekt tähendab nähtust, kus ultraviolettkiirte mõjul lüüakse ainest välja laetud osakesi. (Piir, Ivar, 2005. Albert Einstein. aasta 1905 - Akadeemia, 17. Aastakäik, nr 7, lk 1386) Järgmise kümnendi jooksul tehti kindlaks nähtuse lihtsamad seaduspärasused, seal hulgas ka punapiiri olemasolu. Edasised uuringud aga ei andnud vilja, kuna valguse laineteooriaga ei suudetud fotoefekti seletada. (Piir, Ivar, 2005. Albert Einstein. aasta 1905 - Akadeemia, 17. Aastakäik, nr 7, lk 1386)
VEINIDE SÄILITAMINE Õhuniiskus Õhuniiskus peaks olema 60-80%, see on küllaldane. Ta ei tohi olla liiga madal siis hakkab pudeli kork kuivama. Ei tohi ka olla liiga kõrge, siis hakkavad nii kork kui ka etikett hallitama. Hea viis paraja niiskuse hoidmiseks on säilitusruumi põranda katmine kruusaga, misa siis ikka ja jälle niisutatakse. Pudeleid tuleb hoida pikali, et vein saaks korki seestpoolt niisutada. Valgustus Vein on tundlik ultraviolettkiirte suhtes, seepärast säilitatakse paljusid pikaealisi veine peaaegu musta värvi klaasist pudelites. On ka veine, mida säilitatakse läbipaistvates pudelites, see aga tähendab seda, et neid tuleb hoida pimedas. Temperatuur Ideaalne temperatuur veinide pikaealisel säilitamisel on 10-14°C. Tähtis on seejuures, et temperatuur ei muutuks. Näiteks ei ole püsiv 18°C temperatuur veinile kahjulik, ainult et vein areneb kiiremini. Veini hoidmine ruumis, kus temperatuur kõigub näiteks päeval
Hiljem hakati kasutama atsetaattselluloospõhimikku, mis toatingimustel on võimeline säilima kuni 100 aastat, paremad hoiutingimused pikendavad selle eluiga. 1950ndate alguses võeti kasutusele ka polüesteralusel filmilinte, mille säilivusaeg on kuni 300 aastat. Selleks, et eristada atsetaat- ja polüester filme tuleohtlikest nitroalusel filmidest on ohutud filmilindid varustatud märkega safety, non-flam või besopasnaja. Rahvusarhiiv säilitab filmimaterjale nagu enamus arhiive pimedas, ultraviolettkiirte kaitseks pakendatakse need originaalkarpidesse või kottidesse ja nende puududes musta puhverdatud või neutraalsesse paberisse. Kaitseks tolmu eest pannakse filmimaterjalid filmikarpidesse ja sealt edasi plastikkottidesse. Samuti kotid aitavad säilitada niiskusereziimi. Nitroalusel filme ei pakendata õhukindlalt plastikkotti. Eemaldatakse kõik paberdokumendid ja muud asjad, et säilitada maksimaalne kaitse. Hoiuruum peab olema nagu
E, K, Be ja Bis. Rasvas lahustuvad vitamiinid võivad organismis (pea-miselt maksas) ladestuda, vees lahustuvad vitamiinid aga mitte. Seepärast tekivad hüpovitaminoosid sagedamini vees lahustuvate vitamiinide vähesuse korral. Mõned vitamiinid sünteesitakse organismis toiduga vastuvõetud eel- e. provitamiinidest. Karotiin, mida leidub rikkalikult porgandis, on retinooli provitamiin, kusjuures arvestatakse, et 3 osa karotiini vastab ühele osale aktiivsele A-vitamiinile. Ultraviolettkiirte toimel tekib nahas 7,7- dehüdrokolesteroolist Ds-vitamiin ja taimedes leiduvast ergosteriinist Ds-vitamiin, mis on bioloogiliselt sama aktiivsed kui toiduga vastu võetud D-vitamiin. Normaalseks vitamiiniainevahetuseks on tarvilik, et vitamiinid oleksid toiduratsioonis õigesti tasakaalustatud ning et toit sisaldaks küllaldaselt täisväärtuslikku valku. Valgu vähesuse korral on häiritud Bi-, Bs- ja C-vitamiini- ning karotiiniainevahetus. Täisväärtuslik valk on vajalik ka
Elutingimused Marsil on karmid. Kui astronaut Marsile jõudes skafandri seljast ära võtaks, siis ta lämbuks õhupuudusest ja ta külmuks ära. Nii raskete tingimustega ei ole inimene veel harjunud. Kuid maa peal on inimesest vastupidavamaid elusorganisme. Elu on tunginud kõikjale. Mõningad mikroorganismid toituvad väävlist. Elusorganismidel on suurepärane võime kohaneda erinevate keskkondadega. On teada, et suurem osa Maa peal olevaid taimi ja loomi sureb kuna nad võivad sattuda ultraviolettkiirte meelevalda. Marsi taimedes ja loomades võib olla kujunenud eriline värvaine, mis kaitseb neid ultraviolettkiirguse eest. Elu kohanemisvõimet karmide tingimustega on näidanud erinevad katsed, mida tegid teadlased. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 58) Marsi raskusjõud on 2,7 korda väiksem maa omast. Inimene, kes kaalub maal 80 kilogrammi on Marsil ainult 30 kilogrammi. Mõnede teadlaste arvates võib see soodustada hiiglaslike taimede ja loomade arengut. (Noorkõiv, E)
rakkude reast, olenevalt struktuurilistest iseärasustest jagatakse viide kihti: basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja sarvkiht. * Basaalkiht paikneb kõige sügavamal ja koosneb silindrilistest rakkudest. Osal selle kihi rakkudest on võime valmistada pruuni pigmenti - melaniini ja neid nim. melanotsüütideks. Melaniin tingib naha värvuse ja selle individuaalsed ja rassilised iseärasused. Päikese toimel tekib pigmenti juurde. Naha päevitumine on kaitsereaktsioon valguse ultraviolettkiirte vastu * Ogakiht koosneb mitmest rakkude reast, milledel on ogakujulised jätked. Basaalkiht ja sellega külgneva ogakihi sügavam osa moodustavad koos k a s v u- ehk germinatiiv k i h i (Malpigi kihi). Selle kihi rakkudel on paljunemisvõime, mille arvel toimubki epidermise kõikide kihtide uuenemine. * Sõmerkihti kuulub 3-4 rida võrdlemisi lamedaid rakke, mille tsütoplasmas leidub keratohüaliini sõmeraid.
pikakarvaline. Kui ilm läheb soojemaks, hakkab ta hommikuti varem väljas käima, et jahti pidada ja mängida. Ta ronib soojale pingile ja teeb päikese käes mõnusa lõunauinaku, samas kui organism omastab ülimalt vajalikku D-vitamiini, mida ta saab päikesepaiste toimel vallandunud biokeemilise protsessi tõttu. Aga kui veeta päikese käes tunde siis ostke talle spetsiaalset päevituskreemi. Masseerida tuleks seda kassi kõrvaotstele, et kaitsta neid ultraviolettkiirte kahjuliku toime eest. Ei tohi kasutada inimestele mõeldud kreeme, sest need sisaldavad keemilisi aineid, mis võivad teie lemmikule halvasti mõjuda.(Sinu kassi seletaja, David Alderton lk 32) 4.2.Suvi Kassidele meeldib pimedas ringi uidata ning eriti isaskassid võivad suvel ära kaduda, mõnikord isegi päevadeks. Teie kaeblikud kutsed jäävad vastutuseta, sest kassil mõlguvad meeles ainult bioloogilised vajadused. Kastreeritud kassid hulguvad ehk vähem ringi, aga ka nemad tunnevad
Kasutati ka valeripsmeid ja pärlmutter lauvärve. Populaarseim lauvärv oli sinine. 60ndail avastati põsepuna ning põski jumestati kõikvõimalikes värvitoonides roosast pärlvalgeni (Sangla 2005: 100). 1990ndatel on tarbija kõigist ajakirjade rohketest nõuannetest üpris häiritud ja ta naudib parimaid kättesaadavaid jumestusvahendeid. Tarbija ootab tippefektiivseid tooteid, näiteks jumestuskreeme, mis ei hakka läikima, püsivaid huulepulki, ultraviolettkiirte eest kaitsvaid jumestuskreeme ja teisi aina täiustuvaid vahendeid. 22 Üheksakümnendate meigiturg on üha enam noorte juhtida (Mulvey, Richards 1998: 200...201). Väga noortel tüdrukutel on suur ostujõud ja nad tunnevad kõiki tippkaubamärke ning 1970ndate taaselustamise peamine toetajaskond tuleb klubidest (Mulvey, Richards 1998: 200...201). 1920ndatel aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed. Pärast
Praegu mõistame me (enda arvates?) selle all elektromagnetlaineid lainepikkuste vahemikus umbes . Optika on valgusõpetus. Valguse all mõistame silmaga nähtavat elektromagnetkiirugust. Aga ega see pole ka mingi füüsika. Mida tähendab "ligikaudu"? Ja mis "elektromagnetlaine" - see pole ju nähtus, vaid kirjeldus! Ütleks, et "silmaga nähtavad elektromagnetlained" - aga kõik optika seadused kehtivad ka "mittenähtavate" infrapunaste ja ultraviolettkiirte kohta. Objektiivselt võttes ongi tänapäeva optika elektromagnetlainete levimist käsitlev füüsikaharu; nägemisega teda eriti ei seostata. Tehnikas, kus on vaja arvestada valguse mõju inimsilmale, oleme sunnitud kasutama fotomeetrilisi suurusi ja see ongi peaaegu et ainus koht, kus nägemine ( optike) sisse tuleb. Laiemas mõttes mõistame optika all elektromagnetlainete tekke ja levikuga tegelevat füüsikaharu.
annaabi.ee 
