-ta on elektromagnetlaine. Pidev spekter: · Nähtav valgus 625-740nm 590-625nm 565-590nm 520-565nm 500-520nm 450-500nm 430-450nm 380-430nm Vesiniku spektrite uurimine: · Uuriti valguse nähtavas ning ultravioletses ning infrapunases piirkonnas. · Spektrijooned ei asunud korrapäratult, vaid koondusid teatud rühmadesse ehk seeriatesse · Tunumad neist on: - Lymani seeria ultravioletkiirguse spektriosas - Balmeri seeria vaguse nähtavas osas - Pascheni seeria infrapunases spektriosas Vesiniku aatomi spekter: Igas seerias olevad jooned moodustavad koonduvaid jadasid. Seeriaid kirjeldab valem: 1/ = R ( 1/ n1² - 1/n2² )
Osooni- augud TP-12 Evi Leet Osoon Osoon ehk trihapnik (O 3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev Osoon on maakera ümbritsev kaitsekiht mis takistab kahjuliku ultravioletkiirguse jõudmist (suurtes kogustes) maale. Osooniauk Antarktika kohal Osooniagud Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Üks osooni vähenemise põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu. Teine põhjus tuleneb kasvuhoonegaaside kasvavast
formaldehüüd, mis tekitab allergiat. Rakendatakse ka pihustuvaid väeve, mis sisaldavad epoksüvaiku, triglüsidüüliotsüanuraati (TGIC) ja muud. Need võivad tekitada kontaktnahapõletikku, bronhiaalastmat, isegi allergilist alveoliiti (kopsualveoolipõletikku). Atsiridiine sisaldavad värvid ja lakid põhjustavad samuti allergilisi kutsehaigusi. Mõningad värvid ja lakid sisaldavad epoksüvaiku, akrülaate, akrüülmonomeeri ja ultravioletkiirguse (UV kiirguse) abil kõvendavaid lisandeid, mis võivad olla allergeenideks. Tapeedi sideained sisaldavad mõnikord formaldehüüdi, muid hallitusseente vastaseid vahendeid ning kloriatseetamiidi (allergia oht). Käte puhastamiseks kasutatakse tärpentini. Ka muud orgaanilised lahustid võivad olla nahakahjustuste ja/või allergia põhjuseks. Maalritel täheldatakse käe (käte) ülepingutusest põhjustatud kutsehaigusi.
suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu. Paljud looma- ja taimeliigid elavad korallriffidel või teiste liikide pojad veedavad oma elu alguse koralriffide kaitsvas varjus. Vajalikkus inimesele Inimesed kasutavad koralle meditsiinis ja kosmeetikas. Teadlased on leidnud ühelt korallidel elavalt teolt aine, mis on sadu kordi efektiivsem valuvaigisti, kui morfiin. Korallid ise toodavad ultravioletkiirguse kaitseks ainet, mida kasutatakse päevituskreemide tootmises. Korallrifid on paljude riikide jaoks tulutoovateks turismiobjektideks.
2. Kudede jagunemine/ muu a) Epiteelkude b) Närvikude c) Lihaskude- vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude d) Sidekude- rasvkude, luukude, kõhrkude, vesi Sidekoes on palju rakuvaheainet, lihaskoe rakkudel on omadus kokku tõmbuda Rakk-Kude-Elund-Elundkond-Organism 3. Mis reageerib erinavate elundite ja elundkondade tööd? Närvisüsteem ja hormoonid 4. Naha ülesanded *Kaitseb organismi väliste vigastuse, ultravioletkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetundi ja liigse veekaotuse eest *Eritamine. Kui inimene higistab eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid *Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, millest kõige olulisemad on D-vitamiin ja melaniin *Nahk on meeleelund. Naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritusi *Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri 5. Mis ülesanne on rasvkoel?
Kui korallid surevad, siis satub ohtu ka riffide struktuur. Seoses kliima soojenemisega ookeani tase tõuseb, seega suureneb ka erosioon, mis võib olla aluseks suurtele katastroofidele. Näiteks on Lõuna-ja Kagu-Aasia rannikualad üldse maailma ühed tihedamini asustatud alad. Lisaks sellele kasutatakse koralle meditsiinis ja kosmeetikas. Teadlased on leidnud ühelt korallidel elavalt teolt aine, mis on sadu kordi efektiivsem valuvaigisti, kui morfiin. Korallid ise toodavad ultravioletkiirguse kaitseks ainet, mida kasutatakse päevituskreemide tootmises. Korallriffe kaevandatakse, et saada liiva ja lubjakivi, neid kasutatakse tsemendi valmistamiseks ja turistidele müüakse neid meenetena. Ning loomulikult on korallrifid paljude riikide jaoks tulutoovateks turismiobjektideks. Need on nagu suur veealune lõbustuspark, ainult selle vahega, et inimesed pole pidanud ehitamisega vaeva nägema. Eelneva kirjelduse põhjal võiks ju arvata, et sellist aaret oskavad inimesed hoida
Troposfääris paikneb valdav osa õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine kesmiselt 6 OC kilomeetri kohta. Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima. 19. Kus paikneb osoonikiht? Osoonikiht paikneb stratosfääris, umbes kuni kahekümne viienda kilomeetrini. 20. Miks hakkab stratsosfääri ülemisetes kihtides temperatuur tõusma? Temperatuur hakkabki tõusma osoonikihi tõttu. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultravioletkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. 21. Mida kujutab endast otsekiirgus? See osa atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest, mis jõuab otse maapinnani. 22. Mida kujutab endast hajuskiirgus? See osa atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest, mis hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata. 23. Ekvaatoril on kiirgusbilanss aasta läbi positiivne, polaaraladel aga negatiivne. Miks ei hakka ekvaatorilähedased alad üle kuumenema ja polaaralad jahenema?
Mercuriuse järgi. Ta on Päikesele lähim planeet ja natukene suurem Kuust. Merkuuri maastik on täis meteoriidi kraatreid ja olles üsna sarnane Kuu maastikuga. Erilisteks pinnavormideks on kaks kilomeetrit pikad astangud. Päikese energiat langeb kuus korda rohkem pinnaühikule kui Maal. Öö-päevane temperatuuri kõikumine on suurim Päikesesüsteemis. Merkuuril puudub praktiliselt atmosfäär, seega puudub kaitse Päikese ultravioletkiirguse ja meteroriitide eest. (1, 115) 5 SISEPLANEEDID MERKUUR, VEENUS, MAA JA MARSS VEENUS Veenus on oma nime saanud vanarooma elu – ja armastusjumalanna järgi. Veenus on Päikesest kauguselt teine planeet. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas. Pind on kaetud meteroriidi kraatritega, pinnavormid on suhteliselt laugjad,
Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6C kilomeetri kohta. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultravioletkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Mesosfäär- (50-85km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfäär- on õhumolekule jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. b) Õhu kooslus (%,kust see gaas tuleb ,tähtsus) Lämmastik 78%
joodipuudus organismis. Selle ennetamiseks lisatakse tänapäeval köögisoolale joodi. maksatsirroos e maksa sidekoestumine. Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda. maksapõletik (kollatõbi) ehk A- hepatiit. Selle korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine, mida sünteesitakse nahas. See annab nahale värvuse ja kaitseb ultravioletkiirguse eest. Ultravioloett-B kiirguse toimel tekib ka D3 vitamiin. sünaps neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. aferentne närvikiud - juhivad erutuse KNS suunas eferentne närvikiud - juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse
eest. Kui korallid surevad, siis satub ohtu ka riffide struktuur. Seoses kliima soojenemisega ookeani tase tõuseb, seega suureneb ka erosioon, mis võib olla aluseks suurtele katastroofidele. Näiteks on Lõuna-ja Kagu-Aasia rannikualad üldse maailma ühed tihedamini asustatud alad. Lisaks sellele kasutatakse koralle meditsiinis ja kosmeetikas. Teadlased on leidnud ühelt korallidel elavalt teolt aine, mis on sadu kordi efektiivsem valuvaigisti, kui morfiin. Korallid ise toodavad ultravioletkiirguse kaitseks ainet, mida kasutatakse päevituskreemide tootmises. Korallriffe kaevandatakse, et saada liiva ja lubjakivi, neid kasutatakse tsemendi valmistamiseks ja turistidele müüakse neid meenetena. Ning loomulikult on korallrifid paljude riikide jaoks tulutoovateks turismiobjektideks. Need on nagu suur veealune lõbustuspark, ainult selle vahega, et inimesed pole pidanud ehitamisega vaeva nägema. Eelneva kirjelduse põhjal võiks ju arvata, et sellist aaret oskavad inimesed hoida.
14.Miks on osoonikihi säilitamine (ülemaailmne) probleem? Kuidas seda probleemi leevendada? Mida saad sina teha? 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. Osooniaugud. Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultravioletkiirguse eest. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid .Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Probleemi saaks ehk leevendada teavitades inimesi osooniaukudest, kasutades rohkem ,,loodussõbralike ,, tooteid ja tooraineid ,lõppeksid ära rehvide põletamine jne
6 Kalju Eerme ( 1938 ... ) Kalju Eerme on eesti astronoom. Ta lõpetas aastal 1963 Tartu Ülikooli astronoomia erialal. Aastatel 1968 1993 tegels ta atmosfääri optiliste omaduste uurimsiega kosmoselaevadele Saljut ja Mir paigaldatud aparatuuri abil. 1993. aastast on ta pühendunud atmosfääriosooni ja ultravioletkiirguse uuringutele Eestis. Ta osaleb Euroopa Liidu vastavate ühisuuringute ettevalmistamises ja koorineerimises. Teadustöö: 1. Kuni 1967 kaksiktähtede fotomeetria. 2. 1968 1993 atmosfääriväline astronoomia (kuni 1973), atmosfääri vertikaalse heledusjaotuse ja helkivate ööpilvede uurimine kosmosest ning aluspinna optika statistiliste meetoditega kosmosest tehtud mõõtmiste põhjal. Tööülesannetesse on
Torutransport *pidev *ohtlik nafta, maagaas, vesi *palju *teatud ained *vähe tööjõudu *uuendamine odav Globaalprobleemid osooniauk külmutusseadmetes kasutatakse erinevaid keemilisi aineid mida satu järjest rohkem õhku. Nad vähendvad osooni hulka Maad ümbritsevas osoonikihis.Osoonikiht aga kaitseb kõiki elusolendeid ultravioletkiirguse hävitava toime eest.Osoonikihi hõrenemine põhjustab ka temperatuuri langust. temperatuuri kasv hakkab sulama polaaralade igijää ja tõuseb merevee tase.Rannikul olevad asulad ja külad jäävad vee alla kasvuhooneefekt tekib:linnades paiskavad vabrikud ja tehased õhku suurel hulgal süsihappegaasi ja muid kahjulikke aineid.milles seisneb?kogu maakera kliima võib soojeneda selle tagajärjel. reostus kõrbestumine
Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide saagikuse langust, kahjustada põldusid ja paljusid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid, jm.). Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultravioletkiirguse eest. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab,
Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide saagikuse langust, kahjustada põldusid ja paljusid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid, jm.). Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultravioletkiirguse eest. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad
Suurenenud teadmised on toonud meile planeedi püsiva asustamise võimaluste kohta nii häid kui ka halbu uudiseid. Hea uudis on see, et paljudes kohtades näib olevat otse planeedi pealispinna all suurtes kogustes jääd- isegi ekvaatorile suhteliselt lähedal. Lihtne juurdepääs veele muudab jaamade ehitamise kindlasti kergemaks. Halb uudis on aga see, et Marsi atmosfäär on ülihõre, sest selle õhurõhk on sama mis 35 kilomeetri kõrgusel Maa atmosfääris. Päikese ultravioletkiirguse eest kaitsev osoonikiht puudub täielikult. See tähendab, et kui tahame Marsil ringi liikuda, peame alati kandma kaitseriietust. Hõre atmosfäär koos suhteliselt suure raskusjõuga muudavad maandumise raskeks. Atmosfäär suudab pidurdada väikeseid kuni paar tonni kaaluvaid sonde, kuid sama ei ole võimalik teha 50- 60 tonni kaaluvate kosmoselaevadega. Seetõttu peab maandumise viimane faas toimuma pidurdusrakettidega
Produktsioonipüramiid- juurdekasvu üles GLOBAALPROBLEEMID Kasvuhooneefekt Kasvuhoone efekt on tingtud sellest, et lastakse teatud kiirgus sisse, kuid soojuskiirguse väljapääs on takistatud. Kasuhoonegaasid on : süsihappegaas, veeaur, ja metaan. Tagajärjed: · Maakera keskmise temperatuuri tõus · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine Osooniauk Osoonikiht kaitseb organisme ultravioletkiirguse eest. Osoonikiht hakkas atmosfääri kujunema tänu fotosünteesivatele organismidele, kes toottsid hapnikku.. Osoonikiht on hakanud teatud piirkondades hõrenema. Osooniauke põhjustavad: auto- ja lennukimootorites tekkivad lämmastikuühendid freoonid, mida kasutatakse külmutusseadmetes orgaanilised kloori- ja fluoriühendid Happevihmad
tuumade lõhustumise reakts-d. konden-se kiirus. Tasakaalu korral on aurufaas küllastunud ja summaarne reaktsioon 2Fe + O 2 + H2O = 2Fe(OH)2 6) Fotokeem-d reakts-d.- on nähtava valguse või ultravioletkiirguse aururõhk koosn kummagi komponendi aine ja lahusti aururõhkude Tekk-d Fe(OH)2 oksüdeerub lahust-d O2 toimel, andes rauarooste: toimel kulg-d reakts-d. Esiteks tek-d valguskvandi neeldumisel aktiivsed summast. P=P1 + P2. q FeO * p Fe2O3 * r H2O Tehnikas kasut Me-d, mis sisaldavad osad, seejärel toim aine keem lag-ne (fotolüüs) või ühin-ne (fotosüntees)
raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. Heidelbergi inimene ei olnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv inimene. Ületas vaimsetelt võimetelt oma eelkäijad. Neandertallased kujunes heidelbergi inimesest. Asustasid territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid kohanenud tol ajal olnud jääaja karmide oludega. Selletõttu oli neil ka jässakas keha ehitus, mis meenutab tänapäeva põhjarahvaste oma ja oli sobiv kehasoojuse säilitamiseks madalatel välistemperatuuridel. Kolju suurus ja aju maht olid
Päikese aktiivsuse miinimumi ajala saabub E.Kyrö(1993) andmeil maale vähem ultraviolettkiirgust kui maksimumi ajal. Kuna osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse toimel, siis on O.Avaste(1990) andmeil osoonikihi variatsioon päikese 22 aastase aktiivsustsükli jooksul kuni 12%. M.Chanini(1993) andmeil kahanes 1978-1985 osoonikihi paksus arvutuste kohaselt keskmiselt 2,5%. Osa sellest on tingitud tehislikest kemikaalidest. Osoonikihi õhenemine 0,7-2% on aga tingitud päikeselt tuleva ultravioletkiirguse vähenemisest, mis viis osoonitekke protsesside aeglustamiseni. 1986 aastal oli päikese aktiivsuse miinimum. Päikese aktiivsuse vähenemine toimus juba 1980 aastast, mil oli 21 tsükli maksimum. Seega võib oletada , et päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse vähenemine päikeseaktiivsuse miinimumi ajal soodustab lisaks tehislikele saasteainetele täiendavalt osoonikihi hõrenemist. 1986 aastal hakkas küll päikese aktiivsus kasvama , kuid osoonikiht hõrenes endistviisi
annaabi.ee 
