II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse Bona fides (heausksus) Ius naturale (looduslik.e.loomulik õigus, vahekord mehe ja naise vahel, lastekasvatamine jms.) Aequitas- õiglus-ius est ars boni et aeqi.
enne raha tekkimist ja nägi välja nagu asjade otsene vahetus ehk vahetustehing. See langes kokku üldiste ühiskonna majanduslike tingimustega, mis oli ülemineku staadiumis naturaalmajanduselt vahetustehingu peale. (2) Isegi Justinianuse Digestides (XIV jaotis), oli juttu mitte ostmisest ja müümisest, vaid lepingutest, mida tõendab mitte ainult XIV jaotise nimi "Lepingud", kuid ka tiitli semantiline sisu. Lepingu kohaselt saadi aru, ja pidid silmas asja üleandmist. Aga Ulpianus meenutab: "Need lepingud, millega ei olda rahul, ja mis tekkitavad hagesid ei jää nende (üld) nimega, vaid 3 tähistatakse sellist tüüpi "lepinguteks": need on ostu-müügileping, üürileping, partnerlus, laen, ladustamise ja muud sarnased lepingud". (6) Vahetustehing on aluseks ostumüügiks. Ajal, mil puudus raha, kui ei kutsutud üht -
valdusest (possessio) ja õigustest võõrale asjale ehk piiratud asjaõigused (iura in re aliena). Tavakeeles omandit valdusest tavaliselt ei eristata, juristi jaoks aga on erinevus suur. Omanik on ainult see, kellele asi tõeliselt asjaõiguse järgi kuulub ehk kellel on kõige suurem õigus asja üle. Valdus on aga faktiline võim asja üle, ehk kelle käes asi parasjagu on.3 Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D. 41, 2, 12, 1 - omandil ja valdusel ei ole mitte midagi ühist), sest valdus on faktiline ja mitte õiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse).4 Läbi ajaloo esines Roomas erinevaid omandi vorme: kviriitlik omand, peregriinide omand bonitaarne ehk preetorlik omand, provintsiaalne omand ning kaasomand.5 Nendest on
denariuse, katmaks kulusid. Veel hullem oli Elagabaluse soosikute ja armukeste Hieroclese ning Aurelius Zoticuse toomine õukonda, kusjuures keiser väidetavalt püüdis esimesest teha oma troonipärijat. Ehkki ta tõi nii oma vanaema kui ema Senatisse, jäi Julia Maesa mõju oma tütrepoja üle loodetust napimaks. Rooma ülemklassi liikmed said uue keisrilt amnestia, ehkki üksikuid mehi pagendati (tuntuimana jurist Gnaeus Domitius Annius Ulpianus). Elagabaluse peamine eesmärk oli tõsta päikesejumal El-Gebal tähtsaimaks jumalaks roomlaste panteonis. Päikesejumalat hakati nimetama Deus Sol Invictus ja Elagabalus abiellus aastal 220 ühe Vesta neitsiga, nimeks Aquilia Severa, mis pidi keisri enda jumalikkust rõhutama. Rooma traditsioonide kohaselt oli Vesta neitsi rüvetamine üks hullemaid patte, mida teha, seetõttu Julia Maesa sundis oma tütrepoega abielu peagi lahutama. Eelnevalt oli
õigusteaduse kõrge tase õigusriigi idee era ja avaliku õiguse eristamine ERA- JA AVALIK ÕIGUS AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS subordinatiivsed varalised ja õigussuhted, kus isiklikud suhted üheks pooleks on võrdsete isikute riik vahel reguleerimise reguleerimise meetod on meetod on imperatiivne dispositiivne Huviteooria (Ulpianus) Subjektiteooria ÕIGUSSÜSTEEM ÕIGUS ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS TSIVIILÕIGUS RIIGIÕIGUS VÕLAÕIGUS HALDUSÕIGUS TÖÖÕIGUS KRIMINAALÕIGUS FINANTSÕIGUS
respondendi5. Tõenäoliselt sai ta 22. aastal sabiniaanide (ehk nagu neid sel ajal nimetati kassiaanide6) koolkonna peaks ning hiljem sai koolkond tema järgi endale nime. Tema peateos on Libri tres iuris civilis, mis on üles ehitatud vastavalt Sabinuse süsteemile: pärimisõigus, isikute õigus, käibetehingud, lubamatud teod ja alusetu rikastumine. Seda süsteemi kasutavad Sabinuse teose kommentaarides ka hilisemad juristid (näiteks Paulus ja Ulpianus). Sabinuse peateos iseloomustab ka selle koolkonna kirjanduslikku tegevust: eelistati kirjutada ius civile käsitlusi, kommentaare, aga ka nende teosed kandsid sageli ka pealkirju epitomae (väljavõtted vanemate juristide teostest) või notae (vanemate juristide teoste kommentaarid). Kuigi leidus ka probleemkirjandust nagu prokuliaanidel, ei olnud sabiniaanide koolkonna autorite põhirõhk sellel. Traditsiooniliselt peetakse sabiniaane pigem konservatiivseteks. Seda sellepärast, et
Objektiivses mõttes- kehtiva õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest(норма поведения) Subjektiivses mõttes- õigussubjektile objektiivsest ehk kehtivast õiguskorrast tulenev ja õgussubjektile kuuluv õigustus(nõuda, käituda). Käituse normid(исходя из действующих правовых актов) Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted. Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. Õiguse aljalugu 12. saj Kõik oli seotud kirikuga(Koraan, piibel ja ne). Õigus ja usk oli üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja instutsioonid. Autonoomsus
Arhailine riik arenes kahes erinevas suunas: despotism ja piiratud monarhia. Mandri-Euroopa kultuur on välja kujunenud Rooma õiguskultuurist. Seoses sellega saamegi öelda, et Eesti õiguskultuuril on samad juured, mis Rooma õiguskultuurilgi. Õigusvaldkondi silmaspidades saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama. Vanimaks eristamise kriteerimuks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusele. (Ulpianus: avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus lähtub üksikisiku kasust). Üldiselt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Ja vastupidi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus õiguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe).
Lk 59 - 61 Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava. Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne. Õigusteadus (juristide arvamus). Etendas õigus tähtsust 2.-3. sajand vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid (Gaius, Modestinus, Papinianus, Paulus ja Ulpianus) said erilise privileegi anda tsiviilvaidluste arvamusi, mi solid kohtutele kohustuslikud. 426. a anti neile juristide õigusalastele seisukohtadele seaduse jõud ja neile võis viidata kui õigusaktidele. Kohtu- ja halduspretsedent. Saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele kohustusliku jõu järmiste samasisuliste asjade lahendamisel
siin, mida me näeme ei jää alles; Heraklitos ütles: sellesesamasse jõkke piisk kaks korda ei astu, jääb alles jõe nimi, aga vesi voolab edasi. Tekst 14 1. Leges duodecim tabularum sunt leges Romae antiquae – kaheteist tahvli seadused on antiik Rooma seadus. 2. Ius trium liberorum – Alates kolmandast lapsest sai rooma naine mitmeid õigusi,mis muidu kuulusid ainult mehele 7. Ulpianus libro quadragesimo quinto de testamento (scribit) – Domitius Ulpianus kirjutab testamendi kohta neljakümne viiendas raamatus. 8. Prima facie – esmapilgul, näiliselt 9. Primus inter pares – esimene võrdsete seas Tekst 15 2. Inclusive – kaasa arvatud Excluxive -välja arvatud 3. Respective – asjaoludele vastavalt 4. Sic! – nii, nõnda, sel viisil 5. Ibidem – sealsamas, samas kohas 6. Alibi – (kuskil) mujal 7. Sapienti sat – piisav targale, targale piisav 8
Ühtne süsteem Muretseda raamat, kus on kirjas õige vormistus! Väljendite juurde, mis on õpitud võib tõlke panna. Tähtaeg: 3 dets. Esitada kirjalikult. Rühmasiseselt ise korraldada. Koostada esitlus: esitleda võib üks või mitu; kokku võtta olulisemad seisukohad. Esitleda on aega 3 4 min. Tuleb arvesse võtta ka joonealused märkused. Gaius II saj pKr. Paulus III saj pKr. Ulpianus III saj pKr. Luuletuste lugemisel-tõlkimisel: Eleegiline distihhon: 1) Heksameeter 2) Pentameeter Meetrum värsi jalg Daktül Tsesuur hingamispaus Skandeerimine luuletuse tekstide ettelugemine Verb (õ lk 116) Kaks tegumoodi: activum (isikuline) ja passivum (umbisikuline) Kolm küneviisi: indicativus (kindel kõneviis), coniunctivus (tingiv kõneviis), imperativus (käskiv kõneviis)
257- 288. 3.hagid õiguste kaitse · Gaius, Institutiones 2 saj (161? pKr) Institutsioonid Justinianus 482-565 · Corpus Iuris Civilis 527-533 pKr · valitses 527-565 · impeerium Tsiviilõiguse kogumik Justinianuse ajal 19 Ulpianus, Dig 1.1.pr: Ius est ars boni et aequi (Celsus) Corpus Iuris Civilis · ius publicum ius privatum · 527-533 pKr; ühine pealkiri 1583 · ius civile ius gentium ius (Gothofredus) naturale · Institutiones (533) · ius civile ius honorarium · Digesta seu Pandectae (530-533) · Codex Iustinianus (529) Magistraadid
Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma jurist Ulpianus ütles nii Avaliku halduse 3 tähendust: 1. organisatsioonilises mõttes institutsioonide kogumid, mis tegelevad avaliku halduse teostamisega; avaliku halduse kandjate kogum; riik, av-õi jur isikud, eraõ isikud, kes teostavad avalikku haldust. 2. materiaalses ehk sisulises mõttes haldustegevus (riikliku tegevuse liik), mida teostavad avaliku halduse kandjad ja nende organid. 3
Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 92. 13 analüüsib autor KarS'i sobivust ning tunnuseid, mille põhjal võiks uuritava õigusnormide kogumi paigutada teatud õigusvaldkonda. Vanim eristamise kriteerium, mis põhineb Rooma õigusteadusel on huviteooria, mille kohaselt on avalik õigus see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud indiviidi kasuga.31 Nõnda eristas Rooma jurist Ulpianus avalikku õigust eraõigusest. Huviteooria kohaselt võiks arvata, et antud kirjaliku seminaritöö uuritav objekt kuulub avaliku õiguse orbiiti, kuna seadus on loodud riigi poolt eesmärgiga garanteerida kord ning hoida ära õigusvastast käitumist. Seega sisaldab õigusakt valdavalt riigi huve, kuna seadus on orienteeritud nn. ,,kriminaalidele'', kes on teatud situatsioonis otsustanud käituda õigusvastaselt ning seetõttu on riik kohustatud, käesoleva seaduse normide rikkuja suhtes
poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele. 9.Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). Õigusvaldkondi silmaspidades saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama. Vanimaks eristamise kriteerimuks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusele. (Ulpianus: avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus lähtub üksikisiku kasust). Eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Ja vastupidi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus õiguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe). Probleem kuulub ainult
Varaklassikaline periood (Augustuse aeg, meie aegkonna algus) tekivad koolkonnad. - Labeo koolkond (prokuliaanid) pooldavad uuendusi - Capito koolkond (sabiniaanid) kaitsevad väljakujunenud instituute Kõrgklassitsism (II saj) väga põhjendatud kaasuste lahendused, Celcuse tegevus (,,Õigusteadus ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid võimu ja võimet"). Hilisklassitsism ulatuslikud rooma õiguse kommentaarid (Gaiuse ,,Institutiones", Paulus, Ulpianus, Lex Dei). Rooma õigusteaduse hiigelhoone on Corpus iuris civilis, kus on nii tsiviilõiguse kui avaliku õiguse norme. Selle osad on Digesta, Institutiones, Codex Iustianus, Novellae. Pikka aega peeti Bütsantsi riiki õigusteaduse kontinuiteeti järgivaks (mõjutas Venemaad, Kreekat) Kesk-Euroopa arengule on hindamatu ,,õigusteaduse renessanss" 9 saj. Renessansi läbi elanud jurisprudents oli keskaegses Euroopas skolastika üks osa, mis kasutas dialektilist
Tsiviilõiguse alla kuulub: 1) Võlaõigus (lepingud, kahjuhüvitamine) 2) Asjaõigus (omandid, omandipiirangud) 3) Perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid) 4) Pärimisõigus (reguleerib pärimist - varaüleminekut isiku surmaga). Avalik õiguses jagunemine puudub, on erinevad harud: Karistusõigus, maksuõigus, menetlusõigus jne. Era (Ius gentum) ja avalik (Ius publicum) õigus. Teooriate alusel jaotatakse. 1) Huviteooria. Ulpianus. Huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Kõik mis puudutab üksikisiku kasu on seotud riigiga, kõik mis on seotud riigiga, on avalik õigus. Mis on huviteooria puudus? Näiteks, riik(avalik õigus) ostab (eraõigus) auto. Ministeeriumi töötaja ostab endale auto. Avaliku võimu kandja sooritab eraõigusliku tehingu. 2) Subordinatsiooniteooria
a, koosneb 4 raamatust, kasutati Gaiuse töid (Gaiuse ,,Institutiones" on terviktekstidena säilinud, leiti 1816). See on õpik, mis on tõstetud seaduseks. Ametlik õpik bütsantsi juristidele. 2. Digesta ehk Pandectae (rooma juristide kirjutiste põhjal koostatud õiguse kogumik, mis põhines rooma juristide esitatud tõlgendustel) koostati 530-533, koosneb 50 raamatust, tähtsamad autorid Ulpianus ja Paulus; 3. Codex Justinianus (Rooma keisrite - Hadrianusest Justinianuseni - antud seaduste kogumik) koosneb 12 raamatust, tekst on nii kreeka- kui ka ladinakeelne; 4. Novellae (uued seadused ja korraldused). Koostati pärast 534-556. Mitteametlik ja kirjutatud kreeka keeles. On olemas koodeksi 2 redaktsiooni. Esinesid vastuolud CIC erinevate osade vahel. Lisaks on vastuolud ka digestade erinevate osade vahel
annaabi.ee 
