ÜLESANNE 3 1. Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. 2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 29.Ø38H8/s7 Ø315T7/h6 Ø86P6/h5 T 7 P6 -0 , 247 -0 , 030 H 8 +0 , 039 -0 , 304 -0, 052
1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax 89,984 dmax 90,000 5. Vähim piirmõõde Dmin 89,962 dmin 89,985 6. Tolerants TD = 0,022 Td = 0,015 7. Kõlblikud detailid 89,984 ... 89,962 89,985 ... 90 8. Suurim lõtk Nmax = 0,038 9. Suurim ping Nmin = 0,001 10.Keskmine lõtk Na = 0,0195 11.Istu tolerants TN = 0,037 Nmax = dmax Dmin = 90,000-89,962 = 0,038
3 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036 + 0,015 H9 2) Ø66 h 9 ( ) 0 0
ISTUDE ARVUTUS (PÖÖRDÜLESANNE) 4.1 Lähteülesanne a) Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. b) Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. c) Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuse. 4.2 Lähtevariant VAR SÜS D= ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin T d 22 +0,0 300 0,01 0,04 32 2 3 4.3 Lahenduskäik Kuna ES=+0,032 ja Dmin=300, saan leida tolerantsi tabelist ava piirhälbed, millest võib järeldada, et D=d=300 ES ütleb, et ava ülemine piirhälve on +0,032 ehk ava
4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Ülesande püstitus Teostada istu (ISO 286) analüüs ning määrata ära : 1) istu tüüp (ava-või võllipõhine) 2) istu detailid 3) istu vastavus standardi ISO 286-1:2010 soovitatud istudele kohandada vastavalt standardile. 4) istu tolerants. Piirlõtkud või piirpingud. Istu tüüp ja miks just sellist tüüpi. 5) istu analüüsi skeem (mõõtkavas) Algandmed: Võlli ja rummu läbimõõt 110mm Ist H7/p6 Lahendus 1) Tegemist on avapõhise istuga, sest ava põhihälve (H) on null. 2) Ist koosneb võllist ja rummust 3) Ist vastab standardi ISO 286-1:2010 soovitatud istudele. 4) Piirhälbed (tabelitest): ES= 35 m, EI=0 m es=59 m, ei=37 m ES ava ülemine hälve
Kirjutautd M.Purde poolt. Eskiis võllist sai teostatud autocad õpilaste versiooni abil. 09. JÄRELDUS Antud meetodiga tulemuse leidmine on üpriski täpne ja effektiivne, kuid minu seisukohalt võiks reeglid ja abimaterjalid olla märksa täpsemalt ja lihtsamalt paika pandud. 5 010. KASUTATUD KIRJANDUS: [01.1] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool. [01.2] EVS-EN ISO 286-1:2010 Toote geomeetrilised spetsifikatsioonid (GPS). Joonmõõtmete tolerantside ISO koodsüsteem. Osa 1: Tolerantside põhimõisted, hälbed ja istud [01.3] DIN 4768 Comparison of Surface Roughness Values [01.4] (2006) Maryland Metrics Technical Data Chart. Maryland. Maryland Metrics. Kättesaadav : http://sixmm.com/tech/DIN1302supplement.pdf , 11.09.2014 [01.5] http://ekool.tktk.ee/failid/M/objekt/10/tolerantsid/images/sele-13.jpg
ÜLESANNE 4 1. Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. 2. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. 3. Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuses. LÄHTEVARIANT 21 VAR SÜST D=d ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin 21 AS 50 +0,01 0 +0,00 +0,01 50,018 50,000 50,01 50,009 0,01 0,00 0,00 0,01 8 9 6 6 8 7 9 6 AS dmin = 50,009 Td = 0,007 Smax = 0,009 Nmax = 0,016 LAHENDUS 1
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LAHENDUS Variant 16 N 7 -0 , 039 1
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? H 7 +0 , 030 n6 + 0 , 039 + 0 , 020 1. Ø55 2
................................................................................... 2.5 Järeldused.................................................................................................. 2.6 Kasutatud kirjandus................................................................................... LISA A - VORMISTATUD JOONISED................................................................ 2.1 Lähteülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus, kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele kantakse. 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11. Ist nimimõõtmele 18 mm, koos vastavate tolerantsitsoonide tähistega: +0.033 H8 0 18 m7 0
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? JS 8 +0 , 027 1. Ø95 -0 , 027 h7 -0 , 035
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LÄHTEVARIANT 21: Ø76JS6/h6 LAHENDUS JS 6 +- 00,,0095 0095 1. Ø76 h6 - 0,0190 2.
2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008 −0,008 Võlli ja ava piirhälbed võtsin tabelist [1.2] ja [1.3] Tabel 2.1 Istu läbimõõt 32 mm toleratsioonide H7/js6 arvutus. Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde D 32 d 32 2. Ülemine e U ,hole +0,025 e U ,shaft +0,008
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10
Y – töökaliibri kulumispiiri koordinaat avale Y1 – töökaliibri kulumispiiri koordinaat võllile Töötlemistolerantsid: TDt = TD - Z – H = 25 - 3,5 – 4= 17,5 Tdt = Td - Z1 – H1 = 16 - 3,5 – 4= 8,5 Töötlemislõtkud ja –pingud: H H1 4 4 2 2 2 2 Smaxt = Smax + + =1+ =5 Nmaxt = Nmax + Y + Y1 = 42 + 3 + 3=48 Töökaliibri valmistusmõõtme arvutamine: Korkkaliiber H 0,004 11suurim Dmin Z 41,958 0,0035 41,9635 2 2 H 0,004 11vähim Dmin Z 41,958 0,0035 41,9595 2 2
Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupä 2015-09-22 ev: Allkiri: Tallinn 2015 KODUNE TÖÖ NR. 2 - ISTU ARVUTUS 2.1 Lähte ülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde N 100 N 100 2
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
See on siis valmistoote mõõde, mis on mõõdetud etteantud täpsusega. 3. Mis on alumine ja mis on ülemine hälve ning missugused on hälvete märgid?+ - Alumine hälve - vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve Ülemine hälve - suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve 4. Mida nimetatakse istuks ja kuidas liigitatakse iste? Näitavad liidedete iseloomu s.t . Kui hästi detailid üksteise suhtes liiguvad või kas üldse liiguvad. Istud liigitatakse liigitatakse: · Liikuvad e. garanteeritud lõtkuga istud;. · Liikumatud e garanteeritud pinguga istud 5. Mida tähendab detaili mõõtmine? Teada detaili mõõte mm-ides-, cmides või kraadides või kõikvõimalikes mõõdetes. Mõõtmine on mingi suuruse võrdlemine vastava mõõtühikuga. 6. Kuidas määratakse istutolerantsi ja mida ta näitab? Koostamise täpsust iseloomustab istu tolerants , mis näitab, kui palju erineb
- Alumine hälve vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve. Ava läbimõõdu alumine piirhälve EI = eL, hole = 0 mm 5. Mida nimetatakse piirmõõtmeks? Tuua näide nimimõõtmest koos piirhälvete ja piirmõõtmetega. Piirmõõde vähim ja suurim lubatav mõõde. D1 = D + EI = 150 + 0 = 150 mm v D2 = D + ES 6. Mida nimetatakse mõõtme tolerantsiks? Tuua näide nimimõõtmest koos piirhälvetega, arvutada mõõtme tolerants. Mõõtme tolerants - mõõtme lubatav kõikumise (hajumise) ulatus ehk piirmõõtmete (või piirhälvete) vahe. Ava läbimõõdu tolerants: TD = D2 - D1 = 151 - 150 = 1 mm TD = ES - EI = 1- 0 = 1 mm 7. Kuidas defineeritakse ava ja võlli toote elementi mõõtmestamisel ja tolereerimisel? · Ava - mistahes haarav (seestpoolt mõõdetav) toote element · Võll - mistahes haaratav (väljastpoolt mõõdetav) toote element 8. Mida käsitleb ISO286 standard? Rahvusvahelist tolerantside süsteemi
Hälvete tähistamine. · Hälve tegeliku mõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Piirhälve piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Ülemine hälve (upper deviation) suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve. (ES, es) · Alumine hälve (lower deviation)- vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve (EI, ei) · Põhihälve on tolerantsi(välja)tsooni kauguskoordinaat nulljoonest ja neid normitakse ISO põhihälvete rea kaudu. Hälvete tähistamine: · piirhälbed kirjutatakse vahetult nimimõõtme järele; · käsitsi kirjutades (joonistel): hälbed nimimõõtmest poole väiksema tähekõrgusega indeksi ja astmeäitajana, nulli ei märgita; · arvutiga tehes: piirhälvetel nimimõõtmega sama suur tähekõrgus nii, et alumine hälve (märgiga) jääks nimimõõtmega samale reale ja ülemine hälve nihkub ühe rea võrra ülespoole; hälve 0 tuleb siis alati kirjutada;
.................................................................................................................................... 36 Kaare pikkuse mõõtmestamine ........................................................................................................................ 37 Raadiuste tähistamine....................................................................................................................................... 37 Väliste ja sisemiste ümardusraadiuste märkimine ........................................................................................... 37 Läbimõõdumärk ............................................................................................................................................... 37 Sfäärilise ehk kerakujulise pinna mõõtmestamine ........................................................................................... 38 Katkestused ja ruumi puudusel mõõtmete kandmine joonisele .................................
= 2 + 4 2 [ ] 7 Euergeetiline ehk IV tugevusteooria: piirseisund tekib siis, kui deformatsioonienergia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( materjalid, mille piirseisundiks on paksuse teke) 1 IV = ( 1 - 2 ) 2 + ( 2 - 3 ) 2 + ( 3 - 1 ) 2 .või. ekv IV = 2 + 3 2 2 36. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Mõõtme tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus. T=Dmax-Dmin. T= ülemine piirhälve- alumine piihälve. Tolerants oleneb detaili koostamis- kvaliteedist. Tolerants sõltub piirhälbest(piirhälve-piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe) Oleneb suurima ja vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. 37. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid).
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: STANTSID JA PRESSVORMID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn Ivo Hein SISUKORD ÜLESANNE NR. 1 ......................................................................................................................2 ÜLESANNE NR. 2 ......................................................................................................................3 ÜLESANNE NR. 3 ......................................................................................................................8 ÜLESANNE NR. 4 ....................................................................................................................17 ÜLESANNE NR. 5 ........................................................................................................
või. ekv IV = 2 + 3 2 ristlõike polaarvastupanumoment max = [ ] 2 W0 36. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus ehk piirmõõtmete või piirhälvete vahe. Tolerants on alati positiivne suurus (märgita). Iga tolerantsijärk määrab igale osavahemikule kindla tolerantsi suuruse. 34
(väliskuju) joonised. Peab arvestama standardsete ja ostetavate pooltoodete optimaalset kasutamist, ratsionaalset piiratud tüüpdetailide ja tüüpmõõtmete kasutamist, piiratud nomenklatuuriga odavate ja vähemdefitsiitsete materjalide kasutamise võimalusi, kõrget vahetatavuse astet, kaasaegse tehnoloogia rakendamist toodete valmistamisel, toodete kasutamise mugavust ja hooldamise lihtsust. Detaili tööjoonisel peavad olema antud mõõtmed, piirhälbed, pinnakaredus ja teised andmed, millele detail peab vastama enne monteerimist. Mõõtmed, piirhälbed ja pinnakaredus, mis saavutatakse koostamise käigus või pärast seda, tähistatakse koostejoonisel. Puitesemete konstrueerimisel tuleb arvestada talle esitatud utilitaarseid (puhtpraktilisi), esteetilisi ja tehnilis-ökonoomilisi nõudeid, aga ka kasutatavate materjalide tehnoloogilisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi.
01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad Sissejuhatus Mis on MySQL Mis on SQL Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
Analüüsitava mootori algandmed: B & W K90 GF Silindri võimsus Ns = 2300 kW Pöörete arv n = 110 p/min; silindri diameeter 0,9 m; kolvikäik S = 1,8 m Surveaste = 13,5 Turbokompressori filtrite rõhulangus pf = 392 Pa Rõhulangus õhujahutil põj = 1962 Pa (põj = 980...2900 Pa) Välisõhu rõhk p0 = 1,013·105 Pa Masinaruumi temperatuur 20 oC, õhu suhteline niiskus 0 = 70 % Merevee temperatuur 14 0C NB !!! Kõik ülejäänud vajalikud algandmed võib valida antud mootori tüübile lubatud piirides. Ülesanne 1 Mootor töötab raskekütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg. Leida, kuidas muutuvad energeetilised ja ökonoomilised näitajad, kui mootorit ekspluateeritakse madalama kütteväärtusega kütusel Qa = 40 287 kJ/kg. Diiselmootori tööd saab hinnata järgmiste näitajate alusel: 1. Indikaatornäitajad - keskmine indikaatorrõhk - mootori indikaatorvõimsus - mootori indikaatorkasutegur 2. Efektiivnäitajad - keskmine efektiivrõhk - mootori efektiivvõimsus - mooto
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
