Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Üldgeodeesia praktikumide aruanne - sarnased materjalid

reeper, nivelliir, allkiri, liikuda, horisontaalse, objektiiv, üldgeodeesia, kasutust, mulli, sihik, jälgimiseks
thumbnail
8
docx

Üldgeodeesia eksami vastused

Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks.

Üldgeodeesia
85 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Geodeesia praktikumi aruanne

PRAKTILISED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: ÜLDGEODEESIA PRAKTIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE 21 Juhendaja: lektor Katrin Uueküla Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 1. trigonomeetriline nivelleerimine Kasutasime praktikumis praktilise töö tegemiseks elektrontahhümeetrit. Töö eesmärk oli leida kokku lepitud punktide edasi- ja tagasivaate lugemid, mõõta instrumendi kõrgus, viseerimiskõrgus ja nende andmete abil arvutada välja vertikaalnurk ʋ, punktide kõrgused H jne. B(1...7) 2.Pinnanivelleerimine

Üldgeodeesia
66 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Üldgeodeesia eksam

Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve.

Geodeesia
79 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Ehtusgeodeesia II praktikum

---- KURSUSE PROJEKT Õppeaines: Ehitusgeodeesia II Ehitusteaduskond Õpperühm: GI 61 Juhendaja: Raudo Valgepea TALLINN SISUKORD 1. Seletuskiri - Kasutatud instrumendid - Kasutatud kindelpunktid - Punktide koordinaadid 2. Lauaplaat kõrgusel +10.720 3. Laua väljamärkimine - Lauaplaadi koordinaadid - Lauajalgade koordinaadid 4. Lauaplaadi teostusjoonis kõrgusel +10.720 - Mõõtude järgi - Koordinaatide järgi - Nivelleeritud ja tahhümeetriga mõõdetud kõrguste tabel 5. Postide mõõdistamine 6. Post nr 4 koordinaadid kõrgusel +11.150 - Koordinaadid mõõtude järgi - Prismaga mõõdetud posti koordinaadid - Laseriga mõõdetud posti koordinaadid 7. Post nr 4 koordinaadid kõrgusel +12.500 - Koordinaadid mõõtude järgi - Prismaga mõõdetud posti koordinaadid - Laseriga mõõdetud posti koordinaadid 8. Post nr 4 koordinaatide tabel - Arvutatud, pr

Geodeesia
34 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Geodeesia II Eksami kordamine

Kui ka kolmandas kontrollasendis vesiloodi mull kaldub kõrvale, siis vastab see kõrvalekalle kahekordsele veale. Vea kõrvaldamiseks telgede vastastikuse asendi viga justeeritakse vesiloodi telje asendi muutmisega vesiloodi justeerimiskruvidest. Täitmata nõude tõttu kaldus ka vertikaaltelg vea suuruse võrra vertikaalist kõrvale, selletõttu tuleb nüüd kolmanda tõstekruvi abil vertikaaltelg vertikaalseks viia (mull keskele). Seega siis pool mulli kõrvalekaldest kõrvaldatakse vesiloodi justeerimiskruvidest, teine pool kolmandast tõstekruvist. Kuna nüüd muutus LL ja VV asend, tuleb ka 1. ja 2. asendis VV asendit korrigeerida. Sellele järgneb uus kontroll 3. asendis. Tihti ei kõrvaldu viga esimese justeerimisega. Justeerimist tuleb korrata, kuni üheski alidaadi asendis mull kõrvale ei kaldu. 2.Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega (V'V' II VV)

Geodeesia
162 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjali praktikumi aruanne 2

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi, matrikli nr , rühma nr MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Praktikum nr. 2 Tallinn 2011 Töö eesmärgid 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4) Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5) Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramis meetodite lühikirjeldus Birnelli - Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul. Selle meetodiga määratakse enamasti metalsetel materjalidel kõvadust. Tüüpilistek

Tehnomaterjalid
84 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Tehnoloogiapraktika aruanne

Mikk Kaevats TEHNOLOOGIAPRAKTIKA ARUANNE ARUANNE Õppeaines: TEHNOLOOGIAPRAKTIKA I Ehitusinstituut Õpperühm: HE 41B Juhendaja: Ando Pärtel Esitamiskuupäev: 31.08.2018 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord ................................................................................................................................................... 2 SisseJuhatus............................................................................................................................................. 3 1. LÜHIKOKKUVÕTE ETTEVÕTTEST ....................................................................................

Tehnoloogia
75 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Nõrkvoolu tehnika praktika aruanne

Täiskasvanukoolituse osakond ............ ......... (rühm) (registri nr) Ott Merila PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2013 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2012 SISUKORD KOKKUVÕTE ..................................................................................................................16 LISAD Fotod iseseisvast tööst............................................................................................17 Lisa 1. PRAKTIKAPÄEVIK ......................................................................................21

Nõrkvoolu tehnika
89 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Tänapäeval kasutuses olevad geodeetilised instrumendid

TÄNAPÄEVAL KASUTUSES OLEVAD GEODEETILISED INSTRUMENDID REFERAAT Õppeaines: ÜLDGEODEESIA Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................................................................................3 1. Diginivelliir ......................................................................................................................................4 1.1 Leica Sprinter 250M..............................................................................................................

Üldgeodeesia
18 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse (I; II; III; IV) (Rumb ­ teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse.) 21.Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus lA-B ja joone (suuna) direktsiooninurk A-B 22.Mis on nivelliir? Instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. 23.Nivelliiride jaotus.- 1) Silindrilise vesiloodiga ehk elevatsioonikruviga nivelliirid (kõige vanem) 2)Kompensaatoriga (optilised) nivelliirid- Laialdase kasutuse on leidnud nivelliirid, mis omavad spetsiaalse seade, mille abil viseerimiskiir automaatselt võtab horisontaalse asendi. Seda seadet nimetatakse kompensaatoriks.

Geodeesia
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kahe reeperi vahelise nivelleerimiskäigu arvutuste tabel

Töö nimetus Kahe reeperi vahelise nivelleerimiskäigu arvutuste tabel 21.09.201 Kuupäev 5 Instrument Nivelliir 21.09.201 Töö algus 5 llmastik Selge Töö lõpp 21.09.2015 Temperatuur 13 ˚C Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Lugemid latilt mm kõrguskasv Instru- kõrgused Jaama nr kti nr

Geodeesia
66 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused

Kodused ülesanded Õppeaines: Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE31 Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2017 Ülesanne 1. Arvuta operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 17,5 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,8 m/s. Andmed: Ts=17,5 ºC Tk=21,3 ºC v=0,8 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: top = k*ts + (1 – k) * tk top= 0,7*17,5 +(1-0,7)*21,3=18,64 ºC Ülesanne 3. Leia kui suur on ruumi CO2 sisaldus 3 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli

Üldgeodeesia
33 allalaadimist
thumbnail
138
docx

GEODEESIA II eksami vastused

Polaarkoordinaatidega sooritatakse tänapäeval valdav osa välimõõtmisi. Selleks seatakse instrument üles ühte teatud punkti. Fikseeritakse teisele teatud punktile ja see on algsuunaks 0°00'. Kui fikseerida nüüd mõõdistatavale punktile, mõõdetakse horisontaalnurk beeta (am) ja kaugus d(AM). Need elemendid ongi polaarkoordinaadid ja nende abil saab määrata punkti M asukoha. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal Maakera kumera pinna horisontaalse tasandiga kujutamiseks projekteeritakse tasandile ortogonaalselt kõik vaadeldaval alal olevad geodeetilised punktid ja nende suhtest määratud muud maapinna punktid nagu situatsioonikontuurid ja reljeefi elemendid. Maastiku punktide vastastikude asendi õigeks kujutamiseks projektsioonis on vajalik kõigi mõõdetud kaldjoonte pikkused arvutada ümber pikkusteks horisontaaltasandil - horisontaalprojektsioon. 8. Kaardiprojektsioonid ja -moonutused

Geodeesia
271 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

nimed, objekti nimetus, mõõtkava jm. Tahhümeetrid Peavad suutma mõõta horisontaalnurka, kaldenurka ja kaugust. Kõik vanad teodoliidid on kasutatavad tahhümeetritena, kuid nende niitkaugusmõõturid on madala täpsusega. Kaasajal kasutatakse elektrontahhümeetreid (digitaalne teodoliit, valguskaugusmõõtur, arvuti) Geomeetriline nivelleerimine 1. Põhimõte Tähendab punktidevaheliste kõrguste erinevuste määramist horisontaalse vaatekiire ja vertikaalsete nivelleerimislattide abil. Kõrguskasvude h järgi saab arvutada maapinna punktide absoluutkõrguseid H, kui on teada lähtepunkti absoluutkõrgus. Riigi territooriumil on rajatud kõrguseline võrk, mille moodustavad kas maa sees või hoonete vundamentides asuvad kindelpunktide reeperid, mille kõrgused on määratud täpse nivelleerimisega. Reeperite kõrguseid saab maa-ameti kataloogidest. Absoluutkõrgus

Geodeesia
360 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Elektrontahhümeetrite areng läbi aja.

Siim Nugis, Jaago Kajalainen, Mirko Oja ELEKTRONTAHHÜMEETRITE ARENG LÄBI AJA REFERAAT Õppeaines: ÜLDGEODEESIA Ehitusteaduskond Õpperühm:TEI-11 Juhendaja: Katrin Uueküla Tallinn 2011 SISUKORD 1 MÕISTE ............................................................................................................................................. 3 2 TAHHÜMEETRITE AJALUGU ...................................................................................................... 3 3 ELEKTRONTAHHÜMEETRID TÄNAPÄEVAL ........................................................................... 7 4 TÄNAPÄEVA ELEKTRONTAHHÜMEETRID ............................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................. 10 JOONISED Joonis 1 Ring

Geodeesia
53 allalaadimist
thumbnail
21
docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA  

Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju 20. Mis on rumb? Rumbiks ehk tabelinurgaks nimetatakse nurka lähtesuuna põhja- või lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse. 21. Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus lA-B ja joone (suuna) direktsiooninurk A-B 22. Mis on nivelliir? Nivelliir ­ on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. 23. Nivelliiride jaotus. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' Täpsed nivelliirid 15'' 6 Tehnilised nivelliirid 45'' Konstruktsiooni alusel: Elevatsioonikruviga e

Geodeesia
21 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Geodeesia I Eksami vastused

Vaata ka, mis asendis planimeeter on, kas poolus paremal (pp) või poolus vasakul (pv). Kontuuri pindala määramiseks asetatakse nüüd mõõtetäpp ühte valitud punkti, nn alguspunkti. Enne ümbervedamist võetakse planimeetri mõõtemehhanismilt lugem, tähistame selle u1. Nüüd veame mõõtetäppi mööda kontuuri ühe tiiru ja peatume samas punktis, kus alustasimegi. Vedamise ajal peab mõõtemehhanism liikuma vabalt, hoida kinni ainult luubi käepidemest, liikuda ühtlase kiirusega võimalikult täpselt mööda kontuuri. Joonlauda kasutada ei tohi! Pärast ümbervedamist võtame lugemi tähistame selle u2. Kahe lugemi vahe annabki meile planimeetri mõõteratta veeremisteekonna, mis on proportsionaalne ümberveetud kontuuri pindalaga. Kontuuri pindala saamiseks tuleb mõõteratta veeremisteekond korrutada planimeetri jaotise väärtusega p (planimeetri lugemi viimase koha ühikule vastav pindala). 4.2. Millised on töövahendid?

Kõrgem geodeesia 1
52 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Geodeesia II Eksamiküsimused

Kui ka kolmandas kontrollasendis vesiloodi mull kaldub kõrvale, siis vastab see kõrvalekalle kahekordsele veale. Vea kõrvaldamiseks telgede vastastikuse asendi viga justeeritakse vesiloodi telje asendi muutmisega vesiloodi justeerimiskruvidest. Täitmata nõude tõttu kaldus ka vertikaaltelg vea suuruse võrra vertikaalist kõrvale, selletõttu tuleb nüüd kolmanda tõstekruvi abil vertikaaltelg vertikaalseks viia (mull keskele). Seega siis pool mulli kõrvalekaldest kõrvaldatakse vesiloodi justeerimiskruvidest, teine pool kolmandast tõstekruvist. Kuna nüüd muutus LL ja VV asend, tuleb ka 1. ja 2. asendis VV asendit korrigeerida. Sellele järgneb uus kontroll 3. asendis. Tihti ei kõrvaldu viga esimese justeerimisega. Justeerimist tuleb korrata, kuni üheski alidaadi asendis mull kõrvale ei kaldu. 2.Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega (V'V' II VV)

Geodeesia
27 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Geodeesia Eksamiabimees

millise kahe tôstekruvi ühendava joonega. Kui ka kolmandas kontrollasendis vesiloodi mull kaldub kôrvale, siis vastab see kôrvalekalle kahekordsele veale. Vea kôrvaldamiseks telgede vastastikuse asendi viga justeeritakse vesiloodi telje asendi muutmisega vesiloodi justeerimiskruvidest. Täitmata nôude tôttu kaldus ka vertikaaltelg vea suuruse vôrra vertikaalist kôrvale, selletôttu tuleb nüüd kolmanda tôstekruvi abil vertikaaltelg vertikaalseks viia (mull keskele). Seega siis pool mulli kôrvalekaldest kôrvaldatakse vesiloodi justeerimiskruvidest, teine pool kolmandast tôstekruvist. Kuna nüüd muutus LL ja VV asend, tuleb ka 1. ja 2. asendis VV asendit korrigeerida. Sellele järgneb uus kontroll 3. asendis. Tihti ei kôrvaldu viga esimese justeerimisega. Justeerimist tuleb korrata, kuni üheski alidaadi asendis mull kôrvale ei kaldu. 2.Limbi pööramistelg peab olema parallelne vertikaalteljega (V'V' II VV) Kontrollimiseks tuleb kinnitada alidaad ja vabastada limb. Nüüd

Geodeesia
744 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Kinnise käigu arvutus

Üldgeodeesia ülesanne nr 3 Kinnise käigu arvutus Arvutada kinnise käigu punktidele 2 ja 3 koordinaadid. Arvutusteks vajalikud lähteandmed on esitatud joonisel 1. Joonis 1. Kinnine käik 1

Geodeesia
37 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Geodeesia eksamiküsimuste vastused 2017

pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8. Kaardiprojektsioonid ja-moonutused. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt tasandit, silindrit või koonust, mis puudutab või lõikab maaellipsoidi vaadeldaval alal. Abipinna asendi järgi tehakse vahet normaalse (polaarse), horisontaalse (kald-) ja ekvaatorilise asumutaalse ning normaalse (püst-), kald ja põiksilindrilise projektsiooni vahel. Koonilised projektsioonid on valdavalt normaalsed (püstised). Silindrilised kaardiprojektsioonid sobivad eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumite kaardistamiseks (Baltimaad tervikuna, Soome). Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid. Mercatori põikprojektsioon projekteeritakse sferoidilt silindrile

maailma loodusgeograafia ja...
204 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Geodeesia eksamiküsimuste vastused

Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8. Kaardiprojektsioonid ja-moonutused. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt tasandit, silindrit või koonust, mis puudutab või lõikab maaellipsoidi vaadeldaval alal. Abipinna asendi järgi tehakse vahet normaalse (polaarse), horisontaalse (kald-) ja ekvaatorilise asumutaalse ning normaalse (püst-), kald ja põiksilindrilise projektsiooni vahel. Koonilised projektsioonid on valdavalt normaalsed (püstised). Silindrilised kaardiprojektsioonid sobivad eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumite kaardistamiseks (Baltimaad tervikuna, Soome). · Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid. Mercatori põikprojektsioon projekteeritakse sferoidilt silindrile

Geodeesia
985 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Puitkonstruktsioonid praktikumid 4 praktikum

Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 4 NAELLIITE SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormamisskeem, katsetabel Joo nis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormamisskeem Tabel 1.1 Mõõtke Deformatsioo Jr F lla n k lugem u u nr kN mm mm mm 1 0 0,00 0,00 0,00 2 5 0,00 0,00 0,00 3 10 0,00 0,00 0,00 4 15 0,00 0,00 0,00 5 20 -0,07 0,07 0,07 6 25 -0,19 0,12 0,19 7

Puitkonstruktsioonid
11 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geodeesia

Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. 21. Mis on rumb? Rumb (R) on nurk põhja- või lõunasuunast kuni jooneni, mõõdetuna vahemikus 0-90°, lisades juurde rumbi veerandi (NE; SE; SW; NW). 22. Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetiline vastuülesanne ehk pöördülesanne on ülesanne, millega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus l ja joone (suuna) direktsiooninurk . 23. Mis on nivelliir? Nivelliir- instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. 24. Mis on punkti absoluutne kõrgus? Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Punkti absoluutne kõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. Merepinnast ülevalpool asuva koha absoluutne kõrgus on positiivne ja merepinnast allpool asuva koha absoluutne kõrgus on negatiivne

Geodeesia
482 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Dendroloogia praktikumide konspekt: lehtpuud, okaspuud

Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga (hästi pikad ja pehme

Ainetöö
92 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Telekommunikatisoooni mõõtesüsteemi-praktikum 2.aruanne

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö nr. 2. PC OSTSILLOSKOOP ARUANNE Täitjad Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 20.02.2012 Aruanne esitatud Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Sinc signaali kuju ja spekter. Joonis 1: Sinc signaali kuju 17 perioodi ulatuses. Joonis 2: Sinc signaali spekter. 2. Valge müra ajaline kuju ja spekter. Joonis 3: Valge müra ajaline kuju. Joonis 4: Valge müra spekter. 3. Mõõteobjekti sageduskarakteristik ja käänupunktide kalde tõus. Joonis 5: Mõõteobjekti saguduskarakteristik. Käänupunkti tõusu leidmiseks mõõdame ära käänupunktid: a. f=6,86 kHz U=473,0 mV b. f=20 kHz U=170 mV c. f=40 kH

Telekommunikatsiooni...
9 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Statistiline modelleerimine praktikumide juhised.

1. PRAKTIKUM 1) JÄRJESTAMINE NOOREMAST VANIMANI Parmeklõps Sort Ascending/Descending -> Kasvavas/Kahanevas järjestuses Data ­ Sort cases ­ Sort Ascending/Sort Descending (tuleb valida muutujad ka) 2) VARIABLE VIEW 3) KIRJELDAVAD ANDMED Leiame vanusele antud hinnangute keskmise, moodi, mediaani, maksimaalse ning minimaalse hinnangu. + HISTOGRAMM Käsklusrida: Analyze - Descriptive statistics ­ Frequencies. Muutujatekasti liigutage muutuja. Statistics -Mean, Mode, Median, Minimum, Maximum. Charts - Histograms 2. PRAKTIKUM 1) UUE MUUTUJA ARVUTAMINE Tihtipeale tuleb andmete töötlemise jooksul tekitada uusi muutujaid eelmiste muutujate põhjal. Käesolevas praktikumis tutvume uue muutuja arvutamise põhitõdedega. Etteruttavalt võib öelda, et me arvutame saadavaloleva andmestiku põhjal uueks muutujaks kehamassiindeksi (BMI ­ body mass index). Käsklusrida: Transform ­ Compute variable

Statistiline modelleerimine
64 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

Ehitusmaterjalide praktikumide kogum

TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasaselepinnaleasetatudkatsekehal vdetaksem66dudtiipsu

Ehitusmaterjalid
397 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Geodeesia I , II loeng

II loeng geoid- merepinna null punkt mis on laiendatud maapinnale. geoidi ja ellipsoidi vahe eestis 16-20 m Kaart ja plaan Kaart on reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal. Plaan on ilma reeglipäraste moonutustega. Kaart tuleb teha siis kui maakera moonutused hakkavad mõjutama. Eesti ametlik kaardi projektsioon on Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST). situatsiooniplaanid- kujutatakse maastikuobjekte e kontuure. topograafilised plaanid- lisaks maastikuobjektidele on kujutatud ka reljeef (maapinna kõrgusinfo). H-geoidikõrgus (eesti ametlik) h-ellipsoidikõrgus Kordinaatide süsteemid 1. geodeetilised kordinaadid meridiaanid ja paralleled Laius B ja pikkus L 2. ristkordinaadid • telgmeridiaan • ekvaatori joon geodeesias suureneb X kordinaat põhjapoole ja Y kordinaat suureneb ida poole!!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoordinaadid • horisontaalnurk • joi

Üldgeodeesia
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Teodoliidi vesiloodi, niitristi ja teljete parandamine.

Panin paika vertikaal ümarvesilood, seejärel panin paika kahe kruvidega horisontaalvesilood, pöörasin 90 kraadi ja panin kolmanda kruviga jälle paika. Pöörasin 180 kraadi ja vesiloo läks viltu keskelt. Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne). Kuna mul vertikaal ümarvesilood läks viltu siis ma pean arvestama: Mulli kõrvalekalde suurus vastab kahekordsele veale. Pool mulli kõrvalekaldest parandatakse tõstekruvist, mis jäi silindrilise vesiloodi suunale, ja teine pool kõrvalekaldest parandatakse silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest. Tegevust korrata algusest lõpuni seni, kuni alidaadi kolmandas asendis mull enam kõrvale ei kaldu Niitristi vertikaalniit Suunasin vertikaalniit selgelt nähtavale punktile ja liigutasin pikksilma selle peenliigutuskruvist üles-alla

Üldgeodeesia
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Workbench - esimene praktikum

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROONIKA INSTITUUT Üliõpilased: Kristjan Gildemann, Anneli Kaldamäe, Helerii Kalev ja Gert Kleemann. Töö teostatud: 9.02.2001 Õpperühm: LAP 41 Juhendaja ass. R.Kurel Aruanne esitatud: 4.05.2001. Töö programmiga Workbench Lab. töö nr. 1 Katseobjekt: Kasutatud seadmed: PC ja programm Workbench. 1. järku inertne lüli Sisend: nelinurkpinge 1 kHz f0 = 0/2, 0 = 1/R*C, C = 1/ f0*R*2, R = 1/f0*C*2, 1. f0 = 1 kHz 2. f0 = 0,1 kHz 3. f0 = 10 kHz 1. C = 1,59*10-9 = 1,59 nF 2. C = 1,59*10-8 = 15,9 nF 3. C = 1,59*10-10 = 159 pF 1. R = 100 k 2. R = 100 k 3. R = 100 k 1. järku forsseeriv lüli Sisend: nelinurkpinge 1 kHz f0 = 0/2, 0 = 1/R*C, C = 1/ f0*R*2, R = 1/f0*C*2, 1. f0 = 1 kHz 2. f0 = 0,1 kHz 3. f0 = 10 kHz 1. C

Elektroonika
118 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Teravilja praktikumide konspekt 2011

TAIMEKASVATUS TERAVILJAD PRAKTIKUMID Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad: · katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris. Mõningatel teraviljaliikidel, nagu odral, kaeral, riisil,

Taimekasvatus
59 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Geodeesia kontrolltöö

19. Mis on magnetiline asimuut? Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am). 20. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk ­ horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0- 360o) 21. Mis on rumb? Rumb ­ teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse. 23. Mis on nivelliir? Instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire. 24. Mis on punkti absoluutne kõrgus? Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi.

Geodeesia
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun