aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib nibu =D), kaob 4 kuuselt. Haaramisrefleks peopesa puudutamisel haarab sellest kinni, kaob 5 kuuselt. Ujumisrefleks kõhuli vees teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt. Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. Koolieelikuiga 2. kuni 6. a
· Ujumine on kasulik ülekaalulistele inimestele. Rasv aitab paremini tüsedamatel vee peal püsida ja edasiliikumiseks kulutab inimene energiat. Vees kulutatakse energiat ka kehatemperatuuri hoidmiseks. · Südamehaiged ja kõrge vererõhuga inimesed tunnevad end ujudes hästi, sest vees on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam. · Ujumine on kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale. · Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud. · Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid.heas füüsilises vormis kõrge eani. Ujuja riietus Naised kannavad kerget liibuvat nailonist ujumiskostüümi (trikood), mehed kannavad ujumispükse. Silmade kaitseks vees leiduvate kemikaalide eest kantakse prille. Pähe pannakse kummist või riidest ujumismüts. Bassein
Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob u. 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu. Kaob u. 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni. Kaob u. 5 kuu vanuses. Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Kaob u. 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kognitiivne areng J.Piaget 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see
ja närvihäiretega inimestele. · Ujumine on kasulik ülekaalulistele inimestele. Rasv aitab paremini tüsedamatel vee peal püsida ja edasiliikumiseks kulutab inimene energiat. Vees kulutatakse energiat ka kehatemperatuuri hoidmiseks. · Südamehaiged ja kõrge vererõhuga inimesed tunnevad end ujudes hästi, sest vees on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam. · Ujumine on kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale. · Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud. · Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid. Võistlusujumine Eestis sai sportlik ujumine alguse 1910 aastal, kui Pirital korraldati esimesed ujumisvõistlused (50m ja 300m distantsil). Ent juba varem oli saanud pikamaaujujana tuntuks Tallinnast pärit Richard Tiswelt
· Ujumine on kasulik ülekaalulistele inimestele. Rasv aitab paremini tüsedamatel vee peal püsida ja edasiliikumiseks kulutab inimene energiat. Vees kulutatakse energiat ka kehatemperatuuri hoidmiseks. · Südamehaiged ja kõrge vererõhuga inimesed tunnevad end ujudes hästi, sest vees on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam. · Ujumine on kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale. · Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud. · Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid. 7 8 6.UJUMISE AJALOOST Rinnulikroolile aluse panijaiks peetakse austraallast Richard Cavilli ja 20. saj. esimese kümnendi kuulsaimat Ungari ujujat Zoltán Halmayd
närvihäiretega inimestele. Ujumine on kasulik ülekaalulistele inimestele. Rasv aitab paremini tüsedamatel vee peal püsida ja edasiliikumiseks kulutab inimene energiat. Vees kulutatakse energiat ka kehatemperatuuri hoidmiseks. Ka inimesed, kes on südamehaiged ja kõrge vererõhuga tunnevad end ujudes hästi, sest vees on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam. Ujumine on ka kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime, ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale. Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud.. Rulluisutamine Tänu meie esimesele leedile on rulluisutamine üha populaarsemaks muutunud. Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. Võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele
keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 3. Otsimisrefleks Vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu (nagu otsiks rinnanibu). Refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 4. Haaramisrefleks Vastsündinu peopesa puudutamisel mingi esemega (pliiatsiga) haarab ta sellest kinni. Kaob umbes 5 kuu vanuses. 5. Ujumisrefleks Kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Refleks kaob umbes 6 kuu vanuses. 6. Pupillirefleks Silmaavad ahenevad ereda valguse toimel. Kestab eluaeg. Staadium Kirjeldus 1. Sensomotoorne Sünnist 2.a. lõpuni. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. 2. Operatsioonieelne 3.-7.a Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda
· Ujumine on kasulik ülekaalulistele inimestele. Rasv aitab paremini tüsedamatel vee peal püsida ja edasiliikumiseks kulutab inimene energiat. Vees kulutatakse energiat ka kehatemperatuuri hoidmiseks. · Südamehaiged ja kõrge vererõhuga inimesed tunnevad end ujudes hästi, sest vees on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam. · Ujumine on kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale. · Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud. · Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid. Võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Võimelda võib olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti
· Ujumine on kasulik ülekaalulistele inimestele. Rasv aitab paremini tüsedamatel vee peal püsida ja edasiliikumiseks kulutab inimene energiat. Vees kulutatakse energiat ka kehatemperatuuri hoidmiseks. · Südamehaiged ja kõrge vererõhuga inimesed tunnevad end ujudes hästi, sest vees on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam. · Ujumine on kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale. · Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud. · Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid. võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Võimelda võib olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib
Ujumine on kasulik ülekaalulistele inimestele. Rasv aitab paremini tüsedamatel vee peal püsida ja edasiliikumiseks kulutab inimene energiat. Vees kulutatakse energiat ka kehatemperatuuri hoidmiseks. Südamehaiged ja kõrge vererõhuga inimesed tunnevad end ujudes hästi, sest vees on keha tunduvalt kergem ning liigutuste sooritamine lihtsam. Ujumine on kasulik radikuliidi ja seljavalude puhul, sest veel on masseeriv toime – ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale. Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud. Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid. 17 4. Kasutatud allikad Täiuslik ujumine. Tehnika ja taktika (2007) / Rein Haljand, Toomas Tamp. Tallinn Sportlike ujumisviiside tehnika mudelid. Õpetamise metoodika ja kontroll (1986) / Rein Haljand, Toomas Tamp, R. Kaal. Tallinn
Rahulolu magusa maitse suhtes Lõhnatundlikkus Tunneb ära ema lõhna (ja emapiima lõhna) Ebameeldiva lõhna puhul pöörab pea ära Refleksid On aluseks keerulisematele tegevustele. Imemisrefleks Haaramisrefleks –kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks –kui puudutada sõrmega lapse põske, pü üab suuga haarata (kaob 2. Kuul Ujumisrefleks– teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks–kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul)- Pupillirefleks–pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks–kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks–kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku ( kaob 6 kuul ) 11.Imikuiga – arenguülesanded, füüsiline-motoorne, kognitiivne,
magab enamik ööpäevast. Sensoorsed võimed: taju kujunemine, reageerivad stiimulitele, näeb ja kuuleb ning tunneb lõhna ja maitset, vahetult peale sündi uurib ema nägu Refleksid: Imemisrefleks Haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks - kui puudutada sõrmega lapse põske, püüab suuga haarata (kaob 2. kuul) Ujumisrefleks - teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks - kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul) Pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks - kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks - kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku (kaob 6. kuul) 11. Imikuiga Arenguülesanded: Psühhosotsiaalne areng – Usaldus on kindlustunne, et vajadused saavad
Peale rutiinselt toimuva hingamise, seedimise jmt on vastsündinutel kõndimis-, (hoiad püstises asendis, kindlal pinnal, kaob 2-3 kuu vanuselt). ehmatus-, (ajab käed ja sõrmed laiali, toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku, kaob 4 kuuselt) otsimis-(põse puudutusel pöörba põed puudutuse poole ja avab suu, kaob 4 kuuselt), haaramis-(peopesa puudutamisel haarab esemest, sõrmest kinni, kaob 5 kuuselt), ujumis-(kõhuli vette pandult teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt) ja pupillirefleks(silmaavad ahanevad ereda valguse käes(kestab eluaeg). 6. Jean Piaget' panus arengupsühholoogiasse (kognitiivne areng - seletada). Tunnetuslik ehk kognitiivne areng. Piaget uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise abil. Võetakse keskkonnast endale sobiv ja keskkonna mugavdamine. Sensomotoorne staadium: Sünnist kuni 2 eluaastani
TIP-TIP-TIP · Hoia lapse käest kinni, kõndige koos ringi ja lugege salmi: "Tip-tip-tip-tip jooksuga vihma pilvest kallab. Tip-tip-tip-tip rutuga vihmavarju alla." · Sõna "alla" juures jää seisma või kükita. · Vaheta tegevusi, kuid jää alati sõna "alla" juures seisma või kükita. · Peagi näed, et laps teab täpselt, millal seisma jääda või kükitada. · Proovige ka hüplemist, ujumisliigutusi, keerutamist, jooksmist või marssimist. KAS SA OSKAD SEDA? · Matki mingi kujuteldava eseme kasutamist ja räägi lapsele, mida sa teed. · Näiteks imiteeri piima joomist. · Ütle: "Ma joon piima." · Küsi lapse käest: "Kas sa oskad ka piima juua?" · Jätka lapsele tuttavate tegevuste matkimist, näiteks: - viska palli - harja hambaid - pese nägu - kammi juukseid. · Küsi alati pärast tegevuse matkimist:
arendamiseks. TIP-TIP-TIP · Hoia lapse käest kinni, kõndige koos ringi ja lugege salmi: "Tip-tip-tip-tip jooksuga vihma pilvest kallab. Tip-tip-tip-tip rutuga vihmavarju alla." · Sõna "alla" juures jää seisma või kükita. · Vaheta tegevusi, kuid jää alati sõna "alla" juures seisma või kükita. · Peagi näed, et laps teab täpselt, millal seisma jääda või kükitada. · Proovige ka hüplemist, ujumisliigutusi, keerutamist, jooksmist või marssimist. UURINGUTE ANDMETEL omandatakse lihtsamad ja keerulisemad motoorsed oskused ja mõtlemisoskus mängimise käigus. Kui laps saab mängu põhimõttest aru, muutub tema nägu rõõmsaks. Mängimine seisnebki pidevas proovimises, et leida õige tegutsemisviis. See mäng aitab arendada lapse koordinatsiooni ja suuri lihaseid. KAS SA OSKAD SEDA? · Matki mingi kujuteldava eseme kasutamist ja räägi lapsele, mida sa teed.
Kui oled õppinud puhuma vette, võid õppida sukelduma näiteks järgmiselt: 1) hüppa vees kaks korda ja kolmandal korral nii, et lähed täielikult vee alla; 2) hoia vee all hinge kinni, hoia silmad lahti ja vaata, kas sa näed oma sõrmi; 3) sukeldu võtma põhjast võtmeid või uputatud rõngaid. Võid ka käia uurimas vee- aluseid silte nina kauguselt. 3. HÕLJUTAKSE Kui oskad vees lõdvestuda ja sukelduda, võid õppida hõljumist. Hõljumisasendis võid hiljem õppida ujumisliigutusi. 1. Proovi, kas vesi kannab: kükita lõuani vette, seistes ühe suure varba toel kui baleriin. See õnnestub vees, kuid mitte maal see tähendab, et vesi kannab sind. 2. Sellest asendist võid panna näo vette ja tõsta varba põhjast, siruta keha veepinnale, nii et oled kõhuli hõljumisasendis. 3. Vesi kannab sind ka seliliasendis. Proovi istu vette nagu toolile, vesi ulatub lõuani; pane pea padjale vaata üles; sead ennast magama hõljud nüüd selililamangus, puusad pinnal
annaabi.ee 
