....................................................................... ....6 Hoki.......................................................................................................................... ................7 Kokkuvõte.............................................................................................................. .....8 Kasutatud materjal................................................................................................10 Sissejuhatus Uiske kasutati juba vanasti, et saaks jääl paremini liikuda. Sel ajal tehti neid loomade luudest ja uiskudel liikudes anti hoogu kepitõugetega, siis aga olid uisud vaid vaevu teravad ja olid seotud jala talla all. Raudteraga puu-uiske hakati valmistama Hollandis 13. sajandi keskel ja praegusedki uisud on nende sarnased. Uisutatakse erinevatel põhjustel, näiteks tervise huvides, vaba aja veetmiseks ja loomulikult ka spordiks. Federico Formenti tehtud uuring
Maailma laste palvel on jõulud selgi talvel. Nii Lasnamäel kui Loksal on küünlad kuuseoksal... Mõnel maal ei kasva kuuski, pole lund ja suuski. Kuid ka seal on jõulusalmid: jõulupuuks on palmid. Mõnel maal ei tunta tuiske, pole jääd ja uiske. Kuid ka seal on jõuluaktus: jõulupuuks on kaktus. Jõulupuu,jõulupuul küünal õitseb jõulukuul! Kui on peetud jõululaat, siis saabub jõulutaat! Maha tuli kena lumi, ammu möödas soe suvi. Maja ees meil lumemees, lund on täis kõik aiad, teed. Saame lumesõda teha, kuni jälle käes on eha. Jõulukuuse tuppa toome, jõulumeeleolu loome. Toas on kena jõulupuu, taevas täies säras kuu. Taevas säravad ka tähed, kingitusi veel mul vähe. Varsti tuleb jõuluvana,
Kiiruisutamine Ingrid Hakmann II LO Ajalugu Vanaajal (loomaluust, kepid) Raudteraga puu-uiske Hollandis 13. saj keskel Varaseimad teadaolevad uisutamisvõistlused 16. sajandil Friisimaal Esimene uisutajate klubi asutati 1742. aastal Edinburghis Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajandil Hollandis, Skandinaavia maades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas 1848 esimesed terasuisud (E. W. Bushall, Philadelpias) 1889 Amsterdamis mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused. Eripära ja uisud
Järvamaal muutub uisutamine aina populaarsemaks Järvakandi rahvas on hakanud rohkem tegelema uisutamisega, ning korraldatakse ka usinasti uisutamis võistlusi. Türi spordiklubide liidu juhatuse esimees Mati Sadam korraldab täna, Türi liuväljal ühisgümnaasiumi võimla juures kiiruisutamisvõistluse. Kust osa võivad võtta nii pisikesed kui ka suured. Kindlasti tuleb sellest üks väga tore ja huvitav päev. Ligi 80 meetrisel uisuringil on lubatud kasutada erinevaid jääuiske, mis on muidugi väga tore, ning siis on kindlustatud see, et osaleda saavad kõik kellel on mingeidki uiske. Hästi vahva on see, et mõeldud on ka osalejatele ning on lastele võistlemine tehtud tasuta. Üritus on läbimõeldud ning arvestatud kõigi ja kõigega, et kõik toimuks plaanipäraselt. Selle ürituse juures meeldib mulle, et võistlus on jagatud võistlusklassidesse ning mõeldud on ka turvalisusele ehk peab kandma kiivrit.
Kiiruisutaja peab omama head tehnikat ja kehalist vormi, et rakendada jäässe võimalikult suurt jõudu, mis teda edasi viiks. Samas vajatakse ka häid kiiruslikke võimeid ning vastupidavust. Sellepärast peab kiiruisutaja omama lisaks heale tehnikale tugevaid jalalihaseid, millega saavutada võimalikult suurt võimsust. Mehaanilise külje pealt vaadates ongi kõige tähtsamaks edasiviivaks jõuks võimsus, mida ka antud töös mõõdetakse. Ajalugu Uiske kasutati juba vanaajal, et jääl paremini liikuda. Algselt olid need valmistatud loomaluust ning liikudes anti kepitõugetega hoogu. Raudteraga puu-uiske hakati valmistama Hollandis 13. sajandi keskel. Varaseimad teada olevad uisutamisvõistlused peeti 16. sajandil Friisimaal. Esimene uisutajate klubi asutati 1742. aastal Edinburgh´is. Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajanil Hollandis,
Mitmed tuntud ajaloolased väidavad, et jääl sõitmise probleem lahendati juba paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Seda kinnitavad ka paljud arheoloogilised leiud. Need näitavad, et esimesena olid luust uisud tuntud Skandinaavias, Hollandis, Põhja-Saksamaal, Baieris, Böömimaal, Sveitsis ja Inglismaal. Algul olid uisud liiklusvahendeiks ning need võeti kasutusele seal, kus inimene pidi eluliste vajaduste pärast jalgsi ületama kinnikülmunud jõgesid, järvi ja merelahti. Uiske on kasutatud ka sõjas, kuid enamuselt ikkagi meelelahutusena. Mõnda aega hiljem asuti sellega tõsisemalt tegelema ja arendati oma oskusi. Tänu oskuste arenemisele tekki ka vajadus parema jää järele. Ei tahetud enam järvede või mere peal uisutada ja hakati valmistama tehisjääga jäävälju. Inglismaal hoogustus uisutamine 17. sajandi lõpul. Vahepeal oli see spordiala mitu aastat hääbumas,
Võistlus paikadel olevad inimesed: Suusavõistlus-Anna-Liis Remmel,Markus Agar,Jarko Kuub,Argo Jõesuu Uisuvõistlus-Aleksander Palu,Aleksander Kesküla,Timo raukas,Veiko Jõõts Kelguvedamis võistlus-Jan Jürgen Veski,Olavi Vaarmets,Elisabeth Elmend,Sander Niilo Lumepallivõistlus-Sten Paul Sternof,Hardi Hõlpus,Ann Marleen Allika,Nele Völcker Mis tundide ajal üritus toimub: 1-4klassidel 1-2 tund 5-9klassidel 3-4 tund Vaja on: Õpilastel endil on vaja:Suuskasid 4 paari kokku,6 paari uiske,4 kelku kõik asjad klassi peale(juhul kui kellegil on siis hokikepp). kooli poolt oleks vaja:stopper(4),hokikeppe,hularõngaid,jalgpalli
saunas käia ja ennast puhtaks pesta. Suvel kasutatakse hoonet sama moodi, kuid suvele sobilike spordialade jaoks. Hoone asub spordibaasis seega nii suvel kui talvel saab kasutada seda ka staabipidisamiseks. 2) Lähteandmete loetelu: Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: · hoone ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; · kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit (korsten võib ulatuda üle); · hoone on ühekorruseline; · hoones ei saa olla otsest elektrikütet;
pikast päevast puhkav järv, Ellen Niit valget vaikust täis. Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund. Sest et karu, sest et karu talvemõnust ei saa aru. Kuulatama jääb siis kodukäija äkki, Mis teeks karu keset tuiske, sahtlisse poeb peitu, kui tal pole suuski, uiske, välgutades päkki. kui tal pole kelku, saani ega saanisõiduplaani?! Pole karul karupükse, kindaid, salle, tutimütse. Vaesel metsaasukal on ainult karukasukas. KODUKÄIJA Kalju Kangur Vanaema kummutis elab väike lummutis, väike kodukäijalapsuke, naljakas ja paksuke. Vahel lükkab lahti SUUR VASTUVÕTT mõne sahtli, Eino Sepp piilub, ringi rabistab, Karukellad pauguvad, itsitab ja sabistad
Need näitavad, et esimesena olid luust uisud tuntud Skandinaavias, Hollandis, Põhja- Saksamaal, Baieris, Böömimaal, Sveitsis ja Inglismaal. Algul olid uisud liiklusvahendeiks ning need võeti kasutusele seal, kus inimene pidi eluliste vajaduste pärast jalgsi ületama kinnikülmunud jõgesid, järvi ja merelahti. Rohkem andmeid uisutamise kohta on teada Inglismaalt Henry II valitsemise perioodist. Uisutamine teenrite abiga oli kõrgema õukonna meeldiv ajaviide. Uiske on kasutatud ka sõjas, kuid enamuselt ikkagi meelelahutusena. Mõnda aega hiljem asuti sellega tõsisemalt tegelema ja arendati oma oskusi. Tänu oskuste arenemisele tekki ka vajadus parema jää järele. Ei tahetud enam järvede või mere peal uisutada ja hakati valmistama tehisjääga jäävälju. Inglismaal hoogustus uisutamine 17. sajandi lõpul. Vahepeal oli see spordiala mitu aastat hääbumas, aga taaselustasid selle Hollandi meremehed, kes jäid 1683, aastal
K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet; hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud;
Mahe Maamajutusel on suur aed, kus lapsed leiavad endale tegevust nii suvel kui talvel. Suvel on võimalus lastel kiikuda, liivakastis mängida või liumäel turnida. Talvel saavad lapsed väljas lumekindluseid ja memmesid valmistada, samuti hoolitseb ettevõtte personal selle eest, et lumerohkel talvel oleks lastele kunstliumägi valmistatud. Majutusasutuse kõrval on järv ning külmal talvel on lastel võimalik järvel uisutada, kuhu on valmistatud spetsiaalne uisuväli. Uiske saab laenutada majutusettevõttelt. Hilissuvel ja sügisel saavad lapsed kaasa lüüa marja, õuna ja muude aiasaaduste korjamisel. Kevadel aga õpetatakse lastele, kuidas aia eest hoolt kanda ning jagatakse tarkusi istutamise ning külvamise kohta. Ka seal saavad lapsed ise personali juhendamisel ise taimi istutada ning külvata.
Temple ja Clark Gable. Tema iluuisutamiskarjäärile aitas kaasa ka tütarlapse varajane huvi balleti vastu. "Ballett oli minu esimene armastus, uisutamine teine, kui kõnelda kronoloogiliselt... Tahtsin tantsu tuua uisutamisse, balleti jääle". Sonja sai oma esimese uisupaari kuueaastaselt pärast pikka tingimisi vanematega, kes pidasid teda liiga nooreks. Nad pakkusid talle tõukekelku. Sonja aga eelistas uiske – ja sai oma tahtmise. Ta õppis uisutama venda jälgides. Enne kui tüdruk sai seitse täis, avaldas ta juba muljet ühele eraklubi liikmele, kes andis Sonjale ka esimest erialast õpetust. Seitsmeaastaselt osales ta oma esimesel võistlusel ja võitis. Auhinnaks sai tüdruk hõbedase pärlmutterpeaga paberinoa. Sonja Henie nimi lendas üle maailma ja temast sai täht, kelle koduks olid suurlinnade luksushotellid ja jäähallid. Kogu Heniede pere reisis koos Sonjaga
keda edestasid vaid Shirley Temple ja Clark Gable. Tema iluuisutamiskarjäärile aitas kaasa ka tütarlapse varajane huvi balleti vastu. "Ballett oli minu esimene armastus, uisutamine teine, kui kõnelda kronoloogiliselt... Tahtsin tantsu tuua uisutamisse, balleti jääle." Sonja sai oma esimese uisupaari kuueaastaselt pärast pikki tingimisi vanematega, kes pidasid teda liiga nooreks. Nad pakkusid talle tõukekelku. Sonja aga eelistas uiske - ja sai oma tahtmise. Ta õppis uisutama venda jälgides. Enne kui tüdruk sai seitse täis, avaldas ta juba muljet ühele eraklubi liikmele, kes andis Sonjale ka esimest erialast õpetust. Seitsmeaastaselt osales ta oma esimesel võistlusel ja võitis. Auhinnaks sai tüdruk hõbedase pärlmutterpeaga paberinoa. Sonja Henie nimi lendas üle maailma ja temast sai täht, kelle koduks olid suurlinnade luksushotellid ja jäähallid. Kogu Heniede pere reisis koos Sonjaga. Neiu iluuisutamise kunst
asendi tõttu kannatada selg - alaselja lihaspinge. 5.4. Mida rulluisutamine arendab Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. 5.5. Nõuandeid algajale rulluisutajale · Koos rulluiskudega tuleks kindlasti muretseda põlve- ja küünarnukikaitseid, samuti kiiver, sest kukkumiste eest pole kaitstud keegi. · Algaja rulluisutaja võiks alustada kellegi abiga nii õpitakse paremini tunnetama uiske ja liuglemisvõimalusi. Algajal on soovitav kasutada uiske, mille rattad ei veere väga kiiresti, kõige sobivamad on ehk aga hoopis rullikud, mida saab rihmadega kinnitada spordijalatsite külge. · Rulluisutamist tuleks alustada tõuke ja liuglemise õppimisega, mis on sama nagu jääl uisutades. Silmas peab pidama, et selg oleks piisavalt sirge, et säilitada tasakaalu. 16 Kokkuvõte
Piisab perekonnanime ütlemisest. Enne seltskonnas rääkima hakkamist, tutvustage ennast kindlasti, kui te ei tee seda, võivad hollandlased teid pidada ebaviisakaks ning ebameeldivaks. Enne ei tohiks kasutada eesnimesid, kui hollandlased selleks ettepaneku teevad. 1.2.1 Vestlus Hollandis on sobivateks kõneteemadeks Hollandi poliitika; reisimine; puhkus; sport jalgpall, rattasõit ja uisutamine. Just Hollandis hakati esimesena valmistama raudteraga puu-uiske, umbes 13. sajandi keskel. 1801 Groningenis Hollandis toimusid esimesed kiiruisutamise võistlused. Teemad mida suhtlemisel tuleks vältida on Ameerika poliitika; raha ja hinnad. Hollandlased arvavad, et rahast rääkimine pole sünnis. 6 1.3 Hollandi sümbolid 1.3.1 Tulbid Üheks kaunimaks ja tuntumaks Hollandi sümboliks on kujunenud tublid.
küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. 20 Karu talvelaul Ellen Niit Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund, sest et karu, sest et karu talvemõnust ei saa aru. Mis teeks karu keset tuiske? Karul pole suuski, uiske. Pole karul kelku, saani ega saanisõiduplaani. Pole tal ka karupükse, kindaid, salle, tutimütse. Vaene koopaasukas, tal ainult karukasukas! Kevadkuul Ellen Niit Kippadi-kõppadi kuldsed kingad, sihva-sahva siidist saba: paistab päike, tantsib tuul kevadkuul, kevadkuul. 21 Printsessi voodikohendaja päevaraamat Sulev Oll
Puhkemaja LISA 2. TURUNDUSOSA 2.1. Toote kirjeldus ja hinnakujundus Ettevõtte põhieesmärgiks on majutuse pakkumine. Võimalik on ööbida üks öö ning kliendi soovil ka pikemalt. Majutusteenust saab kasutada aastaringselt. Kliendi soovil saab ka tervet maja rentida. Puhkamise kõrvale on pakkuda ka lisateenuseid. On võimalus laenutada jalgrattaid, talvel suuski, uiske ning kelke. Kliendil on võimalik soetada endale lisatasu eest hommiku-, lõuna- või õhtusöök. Valikus on erineva suurusega tube 1, 2, 3 ja 4 voodiga toad. Võimalus on lisavoodi võtmises, kuid see on lisatasu eest. Kui inimene otsustab minu ettevõtte kasuks, siis tal on puhkemajas olemas kõik eluks võimalik voodi, voodipesu (tekk, padi, lina), pesemistarbed, Internet, televiisor (digitelevisiooniga), köögitarbed (nõud, mikrolaineahi, pliit, veekeetja, külmik). Samuti on
· 48 vastajat ehk 96% arvavad et curlingut saab Eestis mängida. · Põhikooli õpilastest vaid 10 õpilast ehk 20 % teadsid, et curlingut mängitakse Jeti Jäähallis. 14 õpilast (28 %) arvavad, et curlingut mängitakse Premia Jäähallis.52% vastajatest, ehk 26 õpilast ei tea, kus Eestis curlingut mängida saab. · Curlingu mängimiseks on põhikooli õpilaste arvates vaja: o Kivist palli o Harja o Keppi o Litrit o Uiske o Spetsiaalseid jalanõusid o Luuda o Head keskendumist o Meeskonda o Jääd o Sooja riietust o Enesekindlust o Head füüsilist vormi o Annet o Kuule 4.3 Intervjuu Viisin läbi intervjuu 14. Jaanuaril 2013 Eesti Curlingu Liidu peasektretäri Harri Lill-ega Jeti Jäähallis, Eesti Curlingu Liidu ruumides. Harri Lill on 21. aastane ning õppis 1-12. Tallinna 32.Keskkoolis. Nüüd õpib ta Tartu
antakse? (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) 9 Millele veel mõelda? Tugevalt sesoonsete ehk hooajaliste toodete puhul tuleb mõelda, et mida teha madalhooajal. Kas tõepoolest pakkida töövahendid kokku, kasutada aega töötajatele puhkuse andmiseks või leida tooteid, mille tarbimise hooajalisus on vastupidine. Näiteks, talvel laenutataks suuski ja uiske, suvel rullsuuski ja –uiske. Kui tegemist on uudse toote või tootmistehnoloogiaga, siis tasub uurida patenteerimise võimalusi. Vt Patendiameti kodulehekülge www.epa.ee. Patendiameti tegevus ei ole suunatud vaid leiutajatele. Nad korraldavad ettevõtjate jaoks ka väga olulist kaubamärkide kasutamise kaitset, mida alustavad ettevõtjad kipuvad kahjuks tihti alahindama. Litsents annab õiguse kasutada kellegi patenti. Seaduse mitteteadmine ei vabasta vastutusest –
(Ljubov tõuseb koos uiskudega üles.) 55 LJUBOV: Nii, lahti. PROUA BEYER: Me peame edasi minema. Ärge unustage, härra Stankevits. (Proua Beyer lahkub koos Varvaraga. Stankevits kummardab seltskonnale hüvastijätuks, kuid muudab siis meelt.) STANKEVITS: Ma saadan teid tõllani. (Ljubovile, pakkudes end uiske tassima.) Lubage mul... (Ljubov ulatab talle uisud.) (Ljubovile) Me loeme praegu Schellingit. Võib- olla te...? NATALIE: Oi, kas te tassite minu uiske? Kui gallantne! (Natalie, Ljubov ja Stankevits järgnevad Varvarale ja proua Beyerile. Ilm muutub... Tormipilved, vihm, järsku läheb pimedaks. Belinski, oma kössis ja üks õlg ees kõnnakul, on teel suareele, nüüd on tal seljas parem mantel.) MÄRTS 1835
Kuula tema lugu ja pane tähele, kas tema Laps kuulab jutt sobib pildiseeriaga kokku. (vt lisa teksti jutustust. 1. Jutustuse juures "Lauri uisutamas). kuulamine Millal tegevus toimus? Talvel. 2. Kes olid selle jutu tegelased? Lauri ja Malle. Sisutaastavatel Milleks olid Lauril uiske vaja/pani Lauri Et uisutada. e ja põhjus- tagajärg seoste uisud jalga? Tiigijääl. mõistmist Kus Lauri uisutas? eeldvatele küsimustele vastamine Miks Lauri lume peal ei võiks uisutada. Sest lumel uisud ei Miks ta jää peale pidi minema? libise. Mis sa arvad, miks tahtis Lauri uisutada? Sest uisutamine oli
annaabi.ee 
