3 M1 3 1,0 - painduva toeribi korral 0,592 355 960 8 Vbw, Rd = 10 -3 = 932 kN. 3 1,0 Nagu selgub, on (ootuspäraselt) jäiga toeribi korral põikjõukandevõime suurem kui painduva toeribi korral, samuti tõstavad seina jäikusribid põikjõukandevõimet tunduvalt. 5.2 Jäikusribide dimensioonimine (standard EV 1993-1-5) Jäikusribi stabiilsuskontrollil loetakse efektiivpindala hulka kummalgi pool ribi osa seinast laiusega 15t vt joon. 4.6. Kui lisaks tala seina lõikejõule mõjub jäikusribile veel väliskoormus, tuleks ribi arvutada nende summast lähtuvalt. Joon. 5.3: Jäikusribi efektiivpindala (kahe- ja ühepoolne ribi) Seina jäikusribi efektiivristlõike inertsimoment peab rahuldama järgmisi tingimusi:
konstruktsioonide projekteerimisnormides (EPN 2...7). 7. ARVUTUSMUDELID JA -SKEEMID (1) Arvutuste tegemisel tuleb kasutada kohaseid arvutusmudeleid. Mudelid peavad olema piisavalt korrektsed konstruktsiooni käitumise ja uuritava piirseisundi prognoosimiseks. (2) Võimaluse korral peaksid arvutusmudelid põhinema kvantitatiivsetel Projekteerimise alused 23 katselistel uuringutel. 8. DIMENSIOONIMINE KATSETE PÕHJAL (1) Osa dimensioonimisprotsessist võib läbi viia füüsiliste mudelitega tehtud katsete phjal. Katsete korraldus ja katsetulemuste analüüs peavad olema sellisel tasemel, et nende alusel dimensioneeritud konstruktsioonid oleksid kõigis piirseisundites ja koormustingimustes sama töökindlad kui EPN 2...7-le vastavate arvutuste põhjal dimensioonitud konstruktsioonid. 9. OSAVARUTEGURITE MEETODI KASUTAMINE 9.1 Sissejuhatus 9.1.1 Osavarutegurite meetodi olemus
annaabi.ee 
