Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 4 Paindekatse Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 27.03.18 Tallinn 2018 1. Töö eesmärk: Võrrelda terastala koormamisel tekkivaid siirdeid ja pingeid arvutuslike väärtustega. 2. Kasutatud tööriistad: · Tensoandurid 4tk · Mõõtekell · Paindekatse masin (universaalkatsemasin) 3. Katseskeem Joonis 1. Katseskeem 4. Saadud andmed 4.1. Kesklõike siire Tabel 1. Kesklõike siire Kesklõike siire Jrk. Algkoormus Jõud F Mõõteindikaato katseline arvutuslik nr
Tugevusõpetuse alused Praktikum II Paindekatse terastalaga Töö eesmärk: Käesoleva laboratoorse töö eesmärk on terastala koormamisel tekkivate siirdete ja pingete võrdlemine arvutuslike väärtustega. Kasutatavad seadmed: Katsemasin Losenhausen 1923 Juhtimistarkvara CatmanEasy Kasutatavad katsematerjalid: Terastala (I-profiil) Katse metoodika: Terastala hakatakse koormama ning tarkvara ja katsemasina näitude põhjal määratakse siirded ja pinged. Saadud tulemusi võrreldatakse terastala arvutuslike tulemustega. Joonis 1 Katseandmete skeem Joonis nr. 1 Katseandmete skeem Moonete aegrida 400 300 270.48
TÖÖ JA ENERGIA Mehaaniline töö : töö valem, ühikud , positiivne ja negatiivne töö , raskusjõu töö , elastsusjõu töö, kasutegur. Ülesanne Kui suur töö tehakse 2 kg massiga keha tõstmisel 1 m kõrgusele kiirendusega 3 m/s 2 ? Võimsus : def., ühik, millest sõltub Ülesanne Vees tõstetakse kivi 5 m sügavuselt veepinnani. Kivi ruumala on 0,6 m 3, tihedus 2500 kg/m3. Leia kivi tõstmiseks tehtud töö. Ülesanne: Tornkraana tõstis horisontaalselt astesevat terastala 40 s jooksul 12 m kõrgusele. Tala pikkus on 5 m, ristlõige 100 cm 2. Kui palju kasulikku tööd tegi kraana? Leia kraana võimsus. Energia : mehaaniline koguenergia, potentsiaalne energia, kineetiline energia , töö ja energia, en. jäävuse seadus Ülesanne : Vabalt langeva keha kiirus suurenes teatud teelõigul 2 m/s kuni 8 m/s. Leia raskusjõu töö sel teelõigul, kui keha mass on 4kg.
Võrdluseks: kui kergplokist saab ehitada kuni viis, siis puitlaastplokist tervelt 15 korrust üksteise otsa tugevusevahe on niisiis kolmekordne. Miks puitmaja? Puitu peetakse sageli vähepüsivaks ja tuleohtlikuks. Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on vanad puumajad, mida napile hooldusele vaatamata on palju säilinud. Ka arvatakse, et puidu asemel teiste materjalide kasutamine aitab säästa metsi. Kas see ikka on nii? Näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Säästlikkus Madala energiatarbega ehk passiivmajad on pea kõik puitkarkassil, teistest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordi kallim. Puitkarkassil ei ole eraldi kandvat ja soojust isoleerivat osa seinas, kandev puitpruss on soojustusmaterjali sees ega suurenda seina paksust. Puit ei ole kallim kui teised materjalid. Näiteks 300 mm laiust liimpuidust lauda kasutada on odavam kui tellisvoodrit. Helipidavus
1206(2),1209 prisma kõrgus ehk külgserv, põhjapindala Arvutada püstprisma ruumala, antud on põhja Sp=Pr:2, kus P-põhja ümbermõõt, r-põhja pindala ja prisma kõrgus. siseringjoone raadius ehk apoteem valem V=SpH 2 Sp=12,4dm NB saab kasutada näiteks jooginõu, H=1,6m=16dm 2 3 betoonploki, terastala vm esemete ruumala V=12,4dm 16dm=198,4dm arvutamisel Loomade jooginõu antud joonisel, püstprisma, põhi on trapets, arvutada ruumala liitrites 1)põhja pindala Sp=(a+b):2 h a=100cm b=40cm h=40cm Sp=(100cm+40cm):2 40cm=70cm 40cm=
vähem kui raudbetoonist tala valmistamisel; - puidu soojusjuhtivus on 1500 korda väiksem kui alumiiniumil, 12 korda väiksem kui betoonil. Samuti ei esine külmasildasid; - siseruumis toimib puit niiskuspuhvrina, imades endasse liigset niiskust ja vabastades seda õhu kiire kuivamise korral puitmaja hingab; - puitmaja on kivimajast 8 korda kergem; - kuigi puit põleb, saab tema käitumist tulekahju korral ennustada. 30-60 minutist puittala tulekindlust on kerge saavutada, terastala võib aga suvalisel hetkel kuumuse toimel painduda; - USA-s on 80 % kõigist majadest puitmajad. Üksik- ja ridaelamute puhul on see peamine ehitusmaterjal; - 2005.aastal tarbiti (sh tööstuse toormeks) Eestis ca 0,7 tm saematerjali inimese kohta, Soomes on see näitaja 1 tm; - kui puitmaja või puittooted mingil põhjusel kasutamiseks ei kõlba, on neid lihtne tarvitada kütuse puittoormena, kusjuures raskesti käsitletavaid jääke ei teki. Puitmaja konstruksioon
EMV 5,28 miljonit krooni ning AS Laarmann & Co 5,88 miljonit krooni) (Breidaks 1998 a). Silla ehitajaks valiti Võru Linnavalistuse poolt odavaima pakkumise teinud AS Via Point. Kogu ehitus oli keerukas sealse soise ja ebakindla pinnase tõttu, mis tõttu lükkus silla valmimine mitu kuud edasi. Samuti läks ehitus esialgsete arvestuste kohaselt 1,6 miljonit krooni rohkem maksma (Breidaks 1998 b). 2007. aasta kevadel avastati, et silla üks terastala on vajunud ja toetub veel mõne sentimeetri jagu betoonsambale. Realselt ohtu silla kokkukukkumiseks ei täheldatud. Vajumise põhjuseks leiti halvad geoloogilised olud. Sillal teostati hooldustööd 2007. aasta esimesel poolaastal (Breidaks 2007 a). Silla remont läks maksma 300 000 krooni (Breidaks 2007 b). Pärast 2007. aasta hooldustöid on sild püsinud kasutuskõlblik kuni tänaseni. 1999. aastal pärast värske Roosisaare silla avamist, kirjutas Veiko Märka lõbusa silla sünniloo
25 M E = 0 N I KC = N EK ehk N = N I EK = 1630 1.25 = 1630N ; Priit Põdra, 2004 208 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS · põiktala kinnitus on samane liigendkinnitusega ning pikkuse redutseerimisteguri väärtus µ = 1; Terastala tõsteseade Lõige I NBC NHG E Tross Lõige II 1250 Põikvarras
1206(2),1209 prisma kõrgus ehk külgserv, põhjapindala Arvutada püstprisma ruumala, antud on põhja Sp=Pr:2, kus P-põhja ümbermõõt, r-põhja pindala ja prisma kõrgus. siseringjoone raadius ehk apoteem valem V=SpH 2 Sp=12,4dm NB saab kasutada näiteks jooginõu, H=1,6m=16dm 2 3 betoonploki, terastala vm esemete ruumala V=12,4dm 16dm=198,4dm arvutamisel Loomade jooginõu antud joonisel, püstprisma, põhi on trapets, arvutada ruumala liitrites 1)põhja pindala Sp=(a+b):2 h a=100cm b=40cm h=40cm Sp=(100cm+40cm):2 40cm=70cm 40cm=
läbivad tala montaaziava ja pealt kinnitatakse seibi ja mutriga. 29. Teraskarkassid, karkassielementide liited Teraskarkassi moodustavad samad elemendid, mis raudbetoonkarkassigi. Elementide valmistamiseks kasutatakse erinevaid terasprofiile (mõned näited kõrval esitatuna). Elementide ühendussõlmed võivad olla lahendatud nii polt- kui ka keevis-liidetena (fotod ülal). Alljärgnevate sõlmedega on toodud näiteid terastala ühendamisest postiga: need võivad olla nii sarniir- (a) kui ka jäikühendused (b...d) 47 Teraskarkassi kasutatakse kõige sagedamini just suureavaliste hoonete ehitamisel: laohooned, tootmistsehhid, aga ka kaubanduskeskused, spordihooned. Järgnevate sõlmedega on toodud näiteid fermide toetamisest ja kinnitamisest teraspostidele. Terassamba alaossa tehakse taldmik jõudude paremaks
Täävid kinnituvad alt poolt vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks. Täävide juurde jooksevad külgedelt kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad pardastringerid ja jäikusribid, samuti ka parraste plaadistus ning tekid ülalt Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla sepistatud, valatud või keevitatud konstruktsioon. Väikestel laevadel on ta ristkülikukujulise profiiliga valtsitud või sepistatud terastala,latt-tääv, on lattkiilujätk. Latt-tääv koosneb neljakandilisest, sepistatud teraslatist, mis on tühilastiveeliini kohal tavaliselt tappühendusega või keevitusega kokku liidetud. Latt-tääv ühendatakse horisontaalkiiluga kingplaadi abil. Kingplaadi nõgus esiots surutakse ümber täävi, lame tagumine ots ühendatakse horisontaalse kiiluga. Vertikaalne kiil ühendatakse ühe täävilati küljega. Plaat-tääv
Täävid kinnituvad alt poolt vertikaalkiilu külge olles selle jätkuks. Täävide juurde jooksevad külgedelt kokku ja kinnituvad mõlema parda pikitalad pardastringerid ja jäikusribid , samuti ka parraste plaadistus ning tekid ülalt Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla sepistatud, valatud või keevitatud konstruktsioon. Väikestel laevadel on ta ristkülikukujulise profiiliga valtsitud või sepistatud terastala , latt-tääv , on lattkiilu jätk. Latt-tääv koosneb neljakandilisest, sepistatud teraslatis t, mis on tühilastiveeliini kohal tavaliselt tappühendusega või keevitusega kokku liidetud. Latt-tääv ühendatakse horisontaalkiiluga kingplaadi abil. Kingplaadi nõgus esiots surutakse ümber täävi, lame tagumine ots ühendatakse horisontaalse kiiluga. Vertikaalne kiil ühendatakse ühe täävilati küljega. Plaat-tääv. Suuremate laevade vöörtäävid
Klosetipotil olles peab saama kasutada painduva varrega termostaatilist käsidussi. Klosetipoti kasutamist hõlbustavad käsitoed peavad olema mõlemal pool klosetipotti 600 mm vahega, (üles)tõstetavad ja reguleeritavad, arvutatud koormisele 1 kN, kõrgus käsitoe peale 800 mm, ühe toe küljes paberirullihoidja. Tugede kinnitus peab olema selline, et abistaja pääseks takistamatult klosetipoti taha. Klosetipoti esiservast 100 mm tahapoole lae alla tuleb ette näha terastala ja sellel liigutatavad trapetsid, mis peavad võtma vastu 1 kN (määruse lisas 6 näide D). Rõhtkäsipuu seinal peab olema pikkusega 600 mm, kõrgusel 800 mm, käsipuu keskpunktiks võetakse klosetipoti esiserv. Rõhtkäsipuu soovitatakse dubleerida vertikaalkäsipuuga. Kraanikauss peab olema mõõtmetega ca 550 mm × 400 mm, kõrgus põrandast ca 800 mm, kraanikausi tagumise ääre kaugus tagaseinast 200 mm ja soovitavalt ka külgseinast nõnda,
..120cm, sammuga 10cm, soovitatavad ristlõike mõõdud on 40x60, 40x70, 40x80 cm Lõugtalad: keha laiusega 30...70cm tüüpkõrgusega 50...120cm, sammuga 10cm). Lõugtalad võivad olla ühepoolse astmega või kahepoolse astmega. I ja HI talad: tala keskosas külgedelt vähendatud ristlõikega, vöö laiusega 30...50cm, tüüpkõrgusega 90...2100cm. Komposiit talad: terastalad, mis valatakse betooni täis ehitusobjektil. HQ tüüpi terastala Posti ja tala liited Ristkülikupostile toetuv tala Ümarpostile toetuv tala. Ristkülikuposti konsoolile toetuv tala. Peitkonsooliga ühendussõlm Õõnespaneelid Paneelide kõrgus 150, 220, 265, 320, 400mm Sõltuvalt kõrgusest ja armeeringust sille kuni 7...15m Konsoolpaneelid <3...4m Avad, lõikamine Tulepüsivus R90...R120 Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus 65-100mm Raudbetoonist siseseinad: Kandvad siseseinad
laeva otsad, eriti vöör, sattuda küllalt sügavale vee alla võttes vastu vee surve. Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust võrreldes laeva keskosaga. Peale eelpoolnimetatu peab vöörtääv vastu võtma ka löögi teise laevaga kokkupõrkel. Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla sepistatud, valatud või keevitatud konstruktsioon. Väikestel laevadel on ta ristkülikukujulise profiiliga valtsitud või sepistatud terastala, mis moodustab lattkiilu jätku. Suuremate laevade vöörtäävid keevitatakse kokku valatud või sepistatud osadest ning painutatud terasplaatidest. Vöörtäävi külge keevitatakse ka parraste välisplaadistus. Tekid ja pardastringerid keevitatakse vöör-täävi horisontaalsete ribide vöörtükkide külge. Vöörtükid on vöörtäävi painutatud plaate horisontaalselt ühendavad kniid. Vertikaalkiil keevitatakse vöörtäävi vertikaalse ribi külge.
võttes vastu vee surve. Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust võrreldes laeva keskosaga. Peale eelpoolnimetatu peab vöörtääv vastu võtma ka löögi teise laevaga kokkupõrkel. Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla sepistatud, valatud või keevitatud konstruktsioon. Väikestel laevadel on ta ristkülikukujulise profiiliga valtsitud või sepistatud terastala, mis moodustab lattkiilu jätku. Suuremate laevade vöörtäävid keevitatakse kokku valatud või sepistatud osadest ning painutatud terasplaatidest. Vöörtäävi külge keevitatakse ka parraste välisplaadistus. Tekid ja pardastringerid keevitatakse vöör-täävi horisontaalsete ribide vöörtükkide külge. Vöörtükid on vöörtäävi painutatud plaate horisontaalselt ühendavad kniid. Vertikaalkiil keevitatakse vöörtäävi vertikaalse ribi külge.
laeva otsad, eriti vöör, sattuda küllalt sügavale vee alla võttes vastu vee surve. Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust võrreldes laeva keskosaga. Peale eelpoolnimetatu peab vöörtääv vastu võtma ka löögi teise laevaga kokkupõrkel. Vöörtääv võib tehnoloogiliselt olla sepistatud, valatud või keevitatud konstruktsioon. Väikestel laevadel on ta ristkülikukujulise profiiliga valtsitud või sepistatud terastala, mis moodustab lattkiilu jätku. Suuremate laevade vöörtäävid keevitatakse kokku valatud või sepistatud osadest ning painutatud terasplaatidest. Vöörtäävi külge keevitatakse ka parraste välisplaadistus. Tekid ja pardastringerid keevitatakse vöör-täävi horisontaalsete ribide vöörtükkide külge. Vöörtükid on vöörtäävi painutatud plaate horisontaalselt ühendavad kniid. Vertikaalkiil keevitatakse vöörtäävi vertikaalse ribi külge.
annaabi.ee 
