jäigalt kindlaks. Alalhoidliku ja uuendusvastase haridussüsteemi tõttu väheneb järjest Eestis kõrgkooli lõpetanute konkurentsivõime, samuti väheneb sisseastujate arv kohalikesse ülikoolidese, sest kuluerinevustest tingituna muutub välismaal õppimine järjest odavamaks ja ahvatlevamaks. Nagu on rõhutanud Brüsselis ajakirjanikuna töötav Indrek Treufeldt ning meie riigi president Toomas Hendrik Ilves, tuleks ammu juba suruda alla uhkustunne hea ingliskeele oskuse üle. Edukaks läbilöömiseks tuleks osata veel vähemalt kaht- kolme maailmas rohkelt kõneldavat keelt. Keeltekoolis on aastase kursuse hind alates 6000 kroonist, mida saavad endale lubada vaid jõukamad. See tõestab aga kurbasja, et hariduse omandamine võib olla Eestis väga prestiizne tegevus. Loomulikult ei saa haridussüsteemist teha mingit katsejänest, see peab alati toetuma teatud tavadele ja traditsioonidele, kuid praeguses olukorras vajab see muudatusi.
......................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Tähelepanelikkus. Üksteise kohtlemine......................................................................................4 Usaldus. Olulisim põhimõte........................................................................................................6 Uhkustunne. Ühine jõud.............................................................................................................8 Teistega arvestamine. Viis printsiipi...........................................................................................9 Tunnustamine. Asi pole üksnes rahas.......................................................................................10 KOKKUVÕTE.............................................................................................................
Tähenduslikult on üleval juhid, all on töötajad ning küljelt-küljele on samal tasandil tööl olevad inimesed. Mõte seisneb selles, et kõik oma omavahel seotud ning kõik moodustavad omavahel ühtse terviku. Oluline on, et kõik suhtuvad üksteisse sama kenasti, olenemata nende asukohast ettevõttes. Autor jagab raamatu osad viieks, mis tähistavad olulisi isikuomadusi, ning selgitab, kuidas neid väljendada ja märgata. Nendeks on: tähelepanelikkus, usaldus, uhkustunne, teistega arvestamine, tunnustamine. Kõikidel osadel on oma väljendusviis ning autor lähtub oma kirjutatus just nendest viiest omadusest. 2 Tähelepanelikkus Üheks oluliseks isikuomaduseks peetakse tähelepanelikkust. Tähelepanelikkus väljendab inimese huvi endast ümbritseva vastu. Seda peetakse töötaja palkamisel väga oluliseks omaduseks. See näitab, kui suur on huvi antud töö vastu ning kas ollakse
tähelepanu ning austusega. Selgita natuke presidendi sõnu oma sõnadega lahti, kuidas SA seda mõistad Õnneks ei tähenda Eesti kodanikuks olemine mingit moodi näiteks arengust maha jäämist. See lause ei sobi. Olles siinne kodanik, pole mul mitte mingisugust põhjust häbi tunda suurte ja tuntud riikide kodanike ees, sest olgem ausad, Eesti on üks arenenumaid ja tunnustatumaid väikeriike maailmas. Mu kodumaa on küll pisike, aga meie, kui eestlaste teadmised ja uhkustunne on tohutu ja kaalub kõik negatiivse leia siia mingi teine väljendüles. Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle ka teadvustamist suurriikidele, et ka Eestimaa, olles tilluke kui tahes, on kõikidele teile järele jõudmas, kui mitte juba samal tasemel. Erinevalt näiteks Kreekast või Portugalist pole meil suuri riigivõlgu, mis meie riigi pankrotti ajaks ja õhutaks suurtele protestilainetele. Erinevalt ka Inglismaa valitsusest pole meie
muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses ja me võime kirjeldada emotsioone kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsedvõi negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus,viha) kaudu. Kõik me oleme oma elus emotsiooniga kokkupuutnud ja see on kõige esimene mis inimene üldse oskab teha - väljendada oma emotsioone. Emotsioonid on erinevad näiteks häbi, süü, piinlikkus ja uhkustunne omavad olulist eneseregulatsiooni funktsiooni andes meile tagasisidet meie endi mõtete, kavatsuste ja käitumise kohta. Edu ja eksimuste korral tegeleb inimese mina enesehindamisega tuginedes moraalsetele standarditele, enda ootustele ja sotsiaalsetele tavadele. Kui me rikume standardeid, siis kogeme negatiivseid enesekohaseid emotsioone, kui aga meie tegevus vastab või ületab standardit, siis kogeme positiivseid enesekohaseid emotsioone ning paraneb enesehinnang
(Tooman, Mae 1999:233) Sisekliendil on ka omad vajadused, et ta tunneks ennast ettevõttes hästi ning väärtuslikuna. Selleks, et siseklient tunneks ennast organisatsioonis hästi, on vaja tunda, et ta kuulub kuhugi kogukonda ning on teistega võrdsel tasandil. Siinkohal on toodud 7 välja kõige tähtsamad aspektid, mis muudavad siseklientide vahelised suhted paremaks (Mitchell 2008): Tähelepanelikkus Usaldus Uhkustunne Teistega arvestamine Tunnustamine Need on olulised selleks, et sisekliendi ning organisatsiooni juhtide vahelised suhted oleksid positiivsed. Sellega liigutakse koos ühise eesmärgi nimel ning tagab ettevõttele suurema edu läbi siseklientide. Iga inimene vajab austust ning tunnet, et temast hoolitakse. Seetõttu ongi vaja lähtuda nende psühholoogilistest vajadustest. 8 2. ORGANISATSIOONI TEENINDUSE TEOREETILISED ASPEKTID
1.Vahendite ja tasude jaotamine: Õiglusprintsiip jaotamine vastavalt panusele Jõupingutusprintsiip panuse kasvul põhinev Võrdsusprintsiip võrdne jagamine (kõik ühe, üks kõigi eest) Vajadusprintsiip igaühelt võimete, igale vajaduste järgi 2.Jaotamisega mitteseonduvad normid: Seotusnormid Vastastikuste suhete normid Vastutusnormid Postitiivsed ja negatiivsed grupinormid Normi sisu Positiivne avaldumine Negatiivne avaldumine Uhkustunne organisatsiooni üle Me seisame ettevütte eest, kui Meil tahetakse töötajaid alati ära seda ebaõiglaselt kritiseeritakse kasutada. Parim sooritus/parim kvaliteet Me püüame alati kõike teha Pole mõtet pingutada, keegi ei parimal viisil. tee seda. Eestvedamine/juhtimine Meie juhid hoolivad meie Me ei tee juhtidest välja ja ei
•Ei ole head ega halba, õiget ega valet kultuuri •Igal kultuuril on oma tugevad ja nõrgad küljed •Iga kultuur on millekski hea •Erinevatele tegevusvaldkondadele on tüüpilised erinevad kultuurid •Erinevad inimesed tunnevad end hästi erinevates kultuurides Inimsuhete tüübile iseloomulikud tunnused •inimeste arendamine ja koolitamine; •suur perekond; •usalduslikud suhted; •hoolivus, abivalmidus; •suhtlus isiklikul pinnal, pühendumine organisatsioonile; •uhkustunne kuulumise üle; •traditsioonid; •klient kui koostööpartner; •tasustamise alus: ühispanus. Avatud süsteemi tüübile iseloomulikud tunnused •hinnatakse loovust, värskeid ideid; •paindlikkus, valmisolek muutusteks; •dünaamiline, ettevõtlik õhkkond; •juhtkond soosib innovatsiooni, ettepanekuid, algatusi; •uuendusmeelsus ja avatus eksperimentidele, liikmed ei karda riskeerida;
mõtlemises, eluviisis kui ka treeningus. Alandlik harjutaja leiab alati enda võimetes auke, mida on vaja täita ja mõistab, et iga õpitud asi on järjekordne tühja koha täitmine oma võimetes. Sellisel "alandlikul" teel leiab õpilane, et ta ei ole täiuslik oma võimete poolest ja peab jätkama treeninguid täiuslikkuse nimel. Lõpptulemuseks on võitleja, kes on täiuslik nii oma vaimsete kui ka füüsiliste võimete poolest. Uhkustunne tekitab rahulikkustunde ja tekitab selle valetunde abil tõkke oma võimetele. Kui võitleja arvab, et ta on täiuslik, ei leia ta enam põhjust palju harjutada. Kui ta pole alandlik, siis pole enam võimalik enam kõrgemaid võimeid saavutada; moraalsus käib käsikäes saavutustega. (http://www.wushuclub.ee/wushu %20ajalugu.html ; 28.12.2012) 1.1 Ajalugu Teadaolevalt vanimatest võitluskunstidest räägitakse juba Chou dünastia aegsel perioodi (1125-255 eKr)
otsides ja leides). Selline pluralism kaitseb kodanikku riigi võimaliku ülemvõimu eest, sest kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid, mis seisavad kodaniku õiguste eest. Riigile on omakorda väga kasulik aktiivselt ühiskonnaelus osalev kodanik, sest sellega kodanik identifitseerib (samastab) ennast riigiga; areneb kodaniku vastutustunne riigi ees; areneb kodaniku uhkustunne oma riigi üle. Subsidiaarsusprintsiibi juurde kuulub lahutamatult selline mõiste nagu "solidaarsus". Inimene on ühiskonnaga tihedalt seotud ja ka ühiskonnast sõltuv. Seega eitab subsidiaarsusprintsiip igasugust suletud individualismi ja ühiskonnast eraldatust. Tähtsal kohal on vaadeldava valdkonna puhul ka abistamisprintsiip, mis hõlmab riigi abi oma kodanikele; inimeste vastastikkuse abistamise; inimeste eneseabi.
Hirmutunne õnneks oli siiski esimese nädala lõpuks juba unustatud, vanemad õpilased võtsid meid pigem üsna ruttu omaks. 21 Esimesel esimesel septembril laval istudes ja näoga juba vanema koolipere poole vaadates jäi mulle kohe silma see, kuidas õpilaste ja õpetajate omavaheline läbisaamine oli niivõrd hea ja ,,kambavaim" oli õhus. *Mis tunne oli siin koolis lõpetada? Uhkustunne oli minuga lõpetamiseni, kuna meeletut vaeva sai nähtud kolme aasta jooksul nii õppimise kui ka VÕLV-i näol. Kurb oli ka, kuna oma lennuga kasvasime me kolme aastaga nii kokku ning õpetajad olid ka osa perest. *Kas kooli hing muutus remondiga? ( siis pigem neile, kes varasemalt Wiedemannis käisid, kui käisid) Hinge kohta ei oska ma kommenteerida, kuna ise tulin HG-st, aga kuna
Isoleerimine Ähvardamine Ignoreerimine Kõlbeline rikkumine (prostitutsioon) Laps peab korduvalt taluma ebaadekvaatset emotsionaalsest reageeringust tulenevat pinget: Hirmu Alandust Ärevust Ahistust Kestev pinge Pidurdab lapse eakohast emotsionaalset arengut, eneseväljendust. Emotsionaalse ühekülgsuse tõttu ei õpi laps tundma ümbritsevate tundeid ega neile vastama. Kaob entusiasm, uhkustunne oma saavutuste üle. Emotsionaalse vägivallana käsitletakse: Isoleerimine Tusatsemine Keeldudega kauplemine Solvamine, näägutamine Terroriseerimine (püsiv hirmutunne) Ähvardamine Halvustamine Karistushirmu tekitamine Kõlbeline laostamine (vargusele sundimine) Kuidas ära tunda? Oletada? Lapsevanema poolt: Korduvalt ülikriitiline, süüdistav Kuri, hirmutav Karistab karmilt
kuivõrd inimene jälgib oma tundeid, kui palju mõeldakse oma tegutsemise motiivide üle jne. Avalikku mina mõõdetakse küsimustega, kui tähtis on inimese teiste arvamus. 2. PEEGELMINA TEOORIA (C.H.COOLEY) Inimese ettekujutus endast, mina-idee, kujuneb ümbritsevate inimeste arvamuste mõju all ja koosneb kolmest komponendist: kujutus sellest, millisena ma teistele näin; kujtulus hinnanguist, mida teine minu kujundile annab; mina omapärane tunne (uhkustunne, alandustunne). Mina idee kujuneb lapsepõlves indiviidi ja teiste inimeste vastastikuse toime käigus. Määrava tähtsusega on primaarsed grupid (perekond, eakaaslased). Ka tagasiside osade inimeste poolt on olulisem, kui teiste poolt. Meie mina-konseptsioon kujuneb teiste poolt antud hinnangute summana. Seega ei kujune määravaks üksikisikute vaid hoopis mingi üldistatud ,,teiste" arvamus. Meie mina mõjutab otsene tagasiside.
Ühe grupi normid toetavad tootlikkust, teised kvaliteeti. Organisatsiooni seisukohalt võib grupinorme jagada positiivseteks ehk organisatsiooni eesmärkidega kooskõlas olevateks ning organisatsiooni eesmärkidele vastanduvaid saab nimetada negatiivseteks (Tabel 5). Tabel 5. Positiivsete ja negatiivsete grupinormide näited Norm, mille sisuks Positiivne Negatiivne avaldumisviis... on... avaldumisviis... Uhkustunne Meil on tavaks seista oma Meie ettevõttes tahetakse organisatsiooni üle ettevõtte eest, kui seda meid alati ära kasutada ebaõiglaselt kritiseeritakse Sooritus/parima Meie ettevõtte töötajad Mis mõtet on pingutada - standard püüavad alati kõike teised ei tee ju seda niikuinii parimalt teha Meeskonnatöö/ Meie töötajad osakavad Elame huntide karjas ja
“Mina” areng • I – mina kui subjekt, kes kogeb • me – mina kui objekt, mida kogetakse • Eneseteadlikkus teadvustatud, valdav mõte • Minapilt–kõik teadmised ja informatsioon • Enesehinnang – väärtus ja enesekindlus Eneseteadlikkus - Areneb 2 eluaasta jooksul • Enda visuaalne äratundmine - Liigutused 3-8k, Liigutused ja tunnusjooned 8-12k, Tunnusjooned 12-24k • Vahetu eneseteadvus • Emotsioonid – Häbi, uhkustunne 20 Minapilt - Muutub arengu käigus komplekssemaks ja stabiilsemaks • Laste minapilt jaguneb nelja kategooriasse (Damon & Hart, 1988) – 1. Füüsilised jooned 2. Tegevused 3. Sotsiaalsed karakteristikud 4. Psühholoogilised karakteristikud Dispositsioonid e. püsivad isiksusejooned. Sisemised seisundid – muutuvad (room, kurbus)
45 tuse kasv, kompetentsus, harjumus ise probleemidega toime tulla (nendele lahendusi otsides ja leides). Selline pluralism kaitseb kodanikku riigi võimaliku ülemvõimu eest, sest kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid, mis seisavad kodaniku õiguste eest. Riigile on omakorda väga kasulik aktiivselt ühiskonnaelus osalev kodanik, sest sellega kodanik identifitseerib (samastab) ennast riigiga; areneb kodaniku vastutustunne riigi ees; areneb kodaniku uhkustunne oma riigi üle. Subsidiaarsusprintsiibi juurde kuulub lahutamatult selline mõiste nagu “solidaarsus”. Inimene on ühiskonnaga tihedalt seotud ja ka ühiskonnast sõltuv. Seega eitab subsidiaarsusprintsiip igasugust suletud individualismi ja ühiskonnast eraldatust. Tähtsal kohal on vaadeldava valdkonna puhul ka abistamisprintsiip, mis hõlmab riigi abi oma kodanikele; inimeste vastastikkuse abistamise; inimeste eneseabi.
annaabi.ee 
