1910 loodi keskseltsid. Hakkasid ilmuma põllumajandusajakirjad. 1908 korraldati esimesed kolmenädalased põllutöö-, aianduse-, ja mesindusekursused. Neljas periood (alates 1919) 1920ndatel põlluminesteerium toetab esmakordselt erinevaid põllumajandusseltse. 1922 ühinesid põllumeeste seltsid ühtseks Eesti Põllumeeste Keskseltsiks. 1922 asutati Põllumajandusliit. 1928 kujunes välja Agronoomiline Büroo. 1929 loodi Talumajanduse Nõuande Büroo. 1932 alustas tegevust Põllutöökoda. Põllutöökoda Talupidajate kutseorgan, mille põhiülesandeks oli talupidajate huvide kaitse ja igakülgse nõuande korraldamine. Koosseisu kuulus 60 liiget. Valida said põllumehehed, kellel oli vähemalt 5 ha põllumaad või 1 ha aiamaad. 1935. a. muudeti kaheastmeliseks põllumeeste kutseesinduseks. Täiskogu koosseisu kuulusid kõigi kohalike põllumeeste konventide esindajad + 10 liiget. Konvendid:4-9 valda, 1500-2000 talu.
Millal võeti vastu, kui kaua ja miks kehtis kooperatiiv-ühingute ja nende liitude seadus? Ühistute ideoloogiliseks juhiks Venemaal oli professor A.V. Tšajanov. Toonases Venemaa valitsuses mõisteti hästi ühistegevuses peituvaid võimalusi majanduse arenguks. Vastu võeti seadus 20. märtsil 1917. a. Mis iseseisvunud Eestis ülevõetuna koos 26.märtsil 1926. a täiendustega kehtis kuni Eesti okupeerimiseni 1940. aastal. Millal ja milleks asutati Põllutöökoda, mis olid selle eesmärgid, struktuur ning kuidas seda juhiti? Põllutöökoja loomise idee tekkis juba 1899 aastal ning K.Päts oli Põllutöökoja loomise eest võidelnud ja vaeva näinud tervelt kaksteist aastat, kuid eestlastele omase eraklikkuse ja põikpäisuse tõttu ei võetud mõtet kuidagi omaks. Riigil tuli sekkuda. Killustunud ja põikpäised ning omavahel koostööd mittetegevad talunikud ühendati riigi poolt asutatud Põllutöökoja kaudu (1932), mille
1913- 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees. Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana. Põllutöökoja kooseisu siirdus Pool elama Piistaojale, talu tegelik juhataja oli olnud ta juba 1925. aastal. Moodustati põllumeeste kutse- ja nõuandeorganisatsioon Põllutöökoda (1932. a.) Th. Pool-riigimees ja...: Olles Pärnu maavanem, valiti Th. Pool 1919. aastal Töörahva Erakonna nimekirja järgi Asutav Kogu liikmeks. Aastal 1920-1921 oli ta valitud Riigikogu I, II ja III kooseisu. Th. Pool sai tuntuks ka rahvusvaheliselt. Oma vaimurikkuse ja elukogemustega oli valitud ja kutsutud paljude organisatsioonide juhtivtegevusse. Ta viibis korduvalt välisriikides Saksamaal, Hollandis, Inglismaal, Skandinaaviamaades
· Parempoolsed Põllumeestekogud Kristlik rahvaerakond Majaomanike seltside liit · Keskparteid Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunikud · Vasakparteid Sotsid Iseotsid Kommunistid (pärast 1.12.1924 keelatud 10. Kutsekojad Alates 1938. aasta valimistel · 1924 Kaubandus-tööstuskoda · Loomaarstide · 1931 põllutöökoda · Maatööliste · 1934-36 Arstide · Majaomaike · Agronoomide · Meierite · Ametnikkude · Rohuteadlaste · Insenerikoda · Tööliskoda · Kalandus · Õpetajate koda · Kodumajandus · Ühistegevuskoda 11. Kultuurautonoomia
kinnisvara hindamise juhendi, mis arvestas kohalikku eripära. Mõni linn (Narva-Jõesuu) ei pidanud kinnisvaramaksu kehtestamist vajalikuks. (Aasmäe 1999:161) Linnades hinnati ehitised tulukuse või väärtuse alusel. Tulukuse määramiseks esitasid peremehed aruande ja üürnikud kviitungi. Kogutulust lahutati normatiivsed kulud ja saadi maksustamisele kuuluv puhastulu. Kinnisvara hindamise tulemused kinnitas komisjon, kus omanike esindajaid (Põllutöökoda, Majaomanike Liit) oli rohkem kui pool liikmete arvust. (Aasmäe 1999:162) Maa ja kinnisvara maksustamise ajaloost Eesti Vabariigis Kinnisvaramaks ei ole tegelikult Eestile ajalooliselt midagi uut. Kinnisvaramaks on Eesti Vabariigis olnud edukalt kasutusel enne Teist maailmasõda. Aastatel 1918-1944 võis kinnisvaramaksu jagada tinglikult kaheks: kinnisvaramaksuks väljaspool linnu ja aleveid ning kinnisvaramaksuks linnades ja alevites. Kinnisvarade hindamine ja maksustamine väljaspool
oktoober Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma elektritramm. 1926,18. Raadio-Ringhääling alustas korrapäraseid saateid. detsember 1928 Hakati rajama põlevkivikeemiatööstust. Rahareform (markade ja pennide asemele kroonid ja sendid), Eesti valuuta 1. jaanuar rahvusvaheliselt kindlal alusel. 1929 Asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (1933–34 Eesti Vabadussõjalaste Liit). 1929–33 Majanduskriis. 1931 Asutati Põllutöökoda. 1932, 4. Sõlmiti mittekallaletungileping NSV Liiduga. jaanuar 1932–37 Ilmus „Eesti entsüklopeedia”. 1933, 14.–16. Rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse projekt. oktoober 1934 24. jaanuar Hakkas kehtima uus põhiseadus. 12. märts Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel. 2. oktoober Riigikogu viimane koosolek. 1935 Isamaaliidu asutamine.
Enamasti jäi endistele omanikele mõisasüda, kuid põllumaad jagati talude vahel laiali. Uued moodustatud talud kas müüdi asuniketaludena enamasti pikaajalise laenutähtajaga või jagati Vabadussõjast osavõtnutele. Ühtlasi kaotati ka seisused, mis tähendas rüütelkondade ning teiste seisuslike korporatsioonide eksistentsi lõppu Eestis. Esimese uuel alusel moodustatud asutatud kutsealase omavalitsusena asutati Advokatuur, hiljem Kaubandus-Tööstuskoda ja Põllutöökoda. 1925. aastal asutati vähemusrahvuste (saksa ja juudi) kultuuromavalitsused. Majanduslikult oli riigi seis esialgu vilets, kuid abi saadi mitmetelt lääneriikidelt. Lootus majanduslikule koostööle Nõukogude Liiduga nurjus ning 1923. aastal puhkes majanduskriis, mis andis võimaluse teha edukamat propagandatööd Nõukogude Liidu poolt toetatavatel kommunistidel. Viimased püüdsid 1924. aasta 1. detsembril koguni riigipööret korraldada, ent see kukkus läbi
Kindlalt tegi siiki poliitikat. Sisulist tegevust peale valitsuse kiitmise Isamaaliit ei teinud. Alguses domineerisid selles Põllumeestekogud. Rahvas ristis Isamaaliidu nime isekeskis Saamaliiduks. Isamaaliidus Oidemaa, Kigaste, Suursööt. Valitsus väitis, et tal on tarvis veel mingeid organisatsioone. Hakati moodustama kutsekodasid erinevate elukutsete esindajatest moodustatud kogud. Esimene taoline koda oli loodud juba 1924 (Kaubandus- ja Tööstuskoda). 1931 kutsuti ellu Põllutöökoda (suurtalude esindajad). 30ndate alguses kodade tähendus muutus. Mitmed pol jõud hakkasid üha enam propageerima kutseesinduslike kodade loomist, mis pidid hakkama asendama erakondi. Sellest mõttest innustus pärast riigipööret ka Päts. Esimesed uutlaadi kojad moodustati 1934 lõpus: inseneride, arstide ja farmamatseutide kojad. Esimesed kojad ilmselt õigustasid neile pandud lootusi valitsuse silmis. Kodade loomise tippaeg 1935,
loodi Riiklik Propaganda Talitus mis tegeles üleriiklike kampaaniate korraldamisega, perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamise kampaania, rahvuslippude soetamise kampaania, laulupidude korraldamine, vabadussõja monumentide püstitamine Valitsus väitis, et tal on tarvis veel mingeid organisatsioone. Hakati moodustama kutsekodasid – erinevate elukutsete esindajatest moodustatud kogud. Esimene taoline koda oli loodud juba 1924 (Kaubandus- ja Tööstuskoda). 1931 kutsuti ellu Põllutöökoda (suurtalude esindajad). 30ndate alguses kodade tähendus muutus. Mitmed poliitilised jõud hakkasid üha enam propageerima kutseesinduslike kodade loomist, mis pidid hakkama asendama erakondi Need ei saanud mitte nii kuulekad kui valitsus seda lootnud oli. Kojad ei kujunenud ka seesmiselt ühtseteks. Teiseks: nendest kodadest piisas Pätsi peamise eesmärgi täitmiseks. 1935 lõpus kutsuti ellu riigi Majandusnõukogu (25 liiget, millest 10 määras riigivanem,
annaabi.ee 
