1.Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel 1. Õigusliku baasi loomine 2. Kandidaatide registreerimine 3. Valijate nimekirja koostamine 4. kogu dokumentatstooni ettevalmistamine 5. Tulemused aldul mitte ametlikud 6. Pärast apellatsioone ametlikud 7. Tulude ja kulude kontroll 2.Miks on erakondi vaja? Erakondade ül on koondada teatud sotiallsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogramme. Erakond pääseb võimule ainult valimiste läbi. Enne valimisi: 1. Valimisprogramm,2. Valitsemisprogramm. Koalitsioonilepingu nim läheb käiku teine. 3.Survegruppide liigid 1. Kategooria kaitegrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve 2. edendamisgrupid on hägusa või ebamäärase liikmeskonnaga, ei piirdu sotsiaalse klassiga. Tekib kodaniku algatuse põhjal. 4.Sotsiaalsed liikumised 1. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti 3
Pro et contra III HEA HARIDUS ON ÕNNE ALUS Pro · Haritus on parim eeldus oma tervise eest seismiseks, mis omakorda tagab hea elujärje ja rahulolu. Haridus toob õnne! ( Isamaa...2008. Isamaa ja Res Publica Liidu valitsemisprogramm 2007 2011. http://www.isamaajarespublicaliit.ee/12776. 03.04.2008 ). · Õnn ei peitu rahas, õnneks on vaja lapsi, perekonda, head haridust ja õitsvat kultuuri ( Õnne...2008. Õnne otsingud.http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B0E0461F854ECD75C22572870037BACB. 03.04.2008 ). · Ille Saar: ,, Usun, et tänases varakapitalistlikus ühiskonnas on edu ja õnnelikkuse aluseks haridus. Hea haridus tagab ka hea töökoha ja rahuldava sissetuleku." ( Saar,I. 2008
Otsene demokraatia e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhu...
Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses e...
Ajalooliselt kujunesidki parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Valimised on tänapäevalgi tähtsal kohal , kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Sellest tulenevalt omandab valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping teinekord suuremagi tähtsuse kui ideoloogiline programm. Vasakparteide hulka kuuluvad Esotsialdemokraatlik Erakond ja Eestimaa keskerakond. Mõlevad pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade (toiduained, energia, kommunaalteenused) käibemaksumäära alandamist. Iseloomulikult vasakparteile usuvad ka nemad , et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishuvis. Seega erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri
sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogilise orientatasiooni kohta. Valimised on väga tähtsal kohal erakondade tegevuses. Erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Olulisemaks muutunud on ka valitsemine ja selle kaudun oma nudmiste realiserrimine poliitikas. Ideoloogilisest programmist on muutunud tähtsamaks valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping. 20. sajandi keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Parteiliikmete arv kasvas ja just seepärast võiski selle aja erakond nimetada massiparteideks. Parteid jagunesid kaheks: parem ja vasakpoolseteks. Alates 1970. aastatest kujunesid uut tüüpi parteid, sisuliselt oli tegu populistlike parteidega, kes esindasid
Tavaliselt vaatavad erakonnad oma programmi üle just enne valimisi, enamik erakondi koostab ka spetsiaalse valimisprogrammi ehk -platvormi, mis on lühem ja löövam, püüdmaks hääletajate tähelepanu. Valimised on tänapäevalgi erakondade tegevuses väga tähtsal kohal, kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Sellest tulenevalt omandab valitsemisprogramm ehkvalitsusse kuuluvate erakondade koalitsioonileping teinekord suuremagi tähtsuse kui ideoloogiline programm. Tänapäeva valijad ja erakondade rahastajad hindavad ja valivad parteisid rohkem poliitikas kordasaadetu kui nende maailmavaate järgi. 5.2 Parteide kohanemine ühiskonna arenguga Sotsiaalse jaotuse ning levinud väärtusmallide teisenemine mõjutavad ka erakondade ülesehituse ja tegutsemise jooni. 20. sajandi keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud
a. lõpul Valge Raamatu, kus olid esitatud Inglismaa seisukohad uue valitsemisreformi läbiviimiseks Indias. Inglismaa pädevusse pidid jääma välis-, kaitse- ja rahandusküsimused. Provintsid pidid saama suure sisemise autonoomia. 1932. a. valmis lõplikult valitsemisreformi projekt. 1937. a. anti India provintsidele autonoomia, kuid territooriumid arvati selleks veel mitte valmis olevat. Seni India külge kuulunud Birma eraldati omaette Inglismaa valduseks. Kuid ellu viidud valitsemisprogramm ei toonud Indiale sisemist rahu. Taas elavnesid pahempoolsed voolud, kes nõudsid Indiale täielikku sõltumatust. Poliitiline võitlus tungis ka India vürstiriikidesse, mis seni olid seisnud suhteliselt eemal. INDONEESIA. Teine suur valdus, Indoneesia, kuulus Hollandile. Rahvuslik ärkamine toimus seal kohe sajandi alguses, mil loodi mitmeid rahvuslikke organisatsioone ja kasvas ning tugevnes haritlaskond, kes asus juhtima liikumist sõltumatuse eest. JAAPAN. 20