vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0 Hõiveseisund 10,5 7,1 3,4 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0 10,5 V = 7,1 V + 3,4 V U1 = U2 + U3 ehk liinipinge = pingelang telefonil + pingelang takistil Rmagasin = 65 Vool, mis läbib terminalseadet tema rahuseisundis: Irahus = U3/Rmagasin = 0/65 = 0 A
25.11.2012 Töö nr. 7 Dielektrikute läbilöök Koostasid 1) Teravik ja elektrood h, mm U1, V u2, v U3, V 6 21,6 21 21,4 12 34 34 33 18 44 41,5 41,5 Valemid: Ull= (U1+U2+U3) / 3 (V) Ull(kV) = Ull(V) * 35(kV) / 110(V) U10= U11 / = 0,00289p / 273+t Tulemused: Ull Ull(kV) U10(kV) 21,33333 6,787879 6,074955 33,66667 10,71212 9,587038 42,33333 13,4697 12,05499 =1,117355 2) Kaks elektroodi h, mm U1, V U2, V U3, V 6 42,5 40 40,5 12 65,5 76,5 77 18 102 105 109 Õhutemperatuur: t=21'C Õhurõhk: p=99,75 kPa
vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 100 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0,0 Hõiveseisund 12,0 7,0 5,0 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0,0 V 12.0 V = 7,0 V + 5,0 V U1 = U2 + U3 ehk liinipinge = pingelang telefonil + pingelang takistil Rmagasin = 100 Vool, mis läbib terminalseadet tema rahuseisundis: Irahus = U3/Rmagasin = 0 V/100 = 0 A Terminalseadme rahuseisundis teda läbiv vool on praktiliselt 0 A kuna takistil ei tekkinud
v1 v2 v3 10 7 9 u1 11 11 9 u2 21 17 19 u3 nõudlus 13 11 11 a) loodenurga meetodil; v1 v2 v3 10 7 9 u1 13 6 11 11 9
Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 22 13:07:52 2015 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks. Telefoniliini on ühendatud eeltakistis väärtusega 50 oomi. Punktides 1, 2 ja 3 on mõõdetud voltmeetriga alalispinget terminalseadme rahuseisundis ja hõiveseisundid. Punktis V1 on mõõdetud telefonijaama toiteallika pinge U1. Pinge telefonil on mõõdetud punktis V2. Terminalseadme U1[V] U2[V] U3[V] seisund Rahuseisund 54.9 V 54.9 V 00.0 V Hõiveseisund 10.80 V 8.22 V 2.58 V Kontrollin vastavust: U1 = U2 + U3 54.9 V = 54.9 V + 00.0 V 10.80 V = 8.22 V + 2.58 V Valimistooni kestus: 7 sekundit. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Terminalseadme rahuseisundi korral vooluringis voolu ei ole ja seega ei ole voolu ka terminalseadmes:
- I = f ( x, y , z ) dxdydz . [a,b] ; . . - . - L, D, u1+u2+u3+...+un+... n un , .. (t) (t) . . (V ) l n, ..
X U1=0 50 -Y 0 4 1 7 -1 7 0 6 Y U2=2 40 10 6 8 0 4 0 6 2 6 Z U3=0 40 +Y 2 0 0 0 -2 0 0 0 Lf U4= -4 0 -Y 0 +Y 30 Nõudmine 40 40 50 10 40
Laboratoorne töö : " Analoogtelefon" Töö mõõdetud : 01.09.2008 Osa I voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Rtakisti=matrikli numbrite summa + 50 = 0+7+3+7+8+7+50=82 Terminalseadme U1 [V] U2 [V] U3 [V] seisund Rahuseisund 55,1 55,1 0 Hõiveseisund 10,5 10,9 5,8 Kontrollida et U1=U2+U3 : Rahuseisund: 55,1+0=55,1 > tõepoolest U1=U2+U3 Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I=U/R Rahuseisund: I=55,1/82= 0,67 A Hõiveseisund: I=10,5/82= 0,13 A Osa II Ostsillograafiga 1. Valimistooni parameetrite mõõtmine Signaali parameetrid: Pinge : U = 476mV Periood : T = (2,750,4) * 1(ms) = 2,35 (ms) Sagedus : F = = 425,53 (Hz) 2. Kõne uurimine Amplituud: A = 2,8
u=u 1 ∙ u2 ∙ … ∙u n kus ui – ühe astme ülekandesuhe. Kui mehhanismis oleks kaks ülekandeasted, siis keskmine ülekandesuhe on ui= √u=√205 ≈ 14,3 See on liiga suur arv ja vaatleme kolmeastmeline mehhanism. Siis ui= √3 u=√3 205 ≈ 6,7 Seega on vajalik kolmeastmeline mehhanism. 2. Hammasrataste hammaste arv Valime esimese ja teise astmete ülekandesuhteks u1=u2 =7 Siis kolmas aste peaks olema ülekandesuhtega u3=u /(u1 ∙u2 )≈ 4,18 Kõikidel astmetel väikerataste hammaste arvuks valime 17, ehk N1 = N3 = N5 = 17 Siis suurerataste hammaste arv on N2 = N1 * u1 = 17*7 = 119 N4 = N3 * u2 = 17*7 = 119 N6 = N5 * u3 = 17*4,18 ≈ 71 3. Väljundvõlli pöördemoment ja pöörlemissagedus Mehhanismi tegelik ülekandesuhe u=u 1 ∙ u2 ∙ u3=N 1 /N 2 ∙ N 4 / N 3 ∙ N 6 / N 5 = 119/17 ∙ 119/17 ∙ 71/17 ≈ 204,6 Viga |205−204,6
2. Kuidas sõltub takistus juhi temperatuurist? · Temperatuuri tõustes juhi takistus suureneb. 3. Mis on reostaat, kasutusala? Reostaat Juht, mille takistuse suurus on muudetav. Kasutatakse takistuse muutmiseks (n. elektroonikas) 4. Juhtide jada ja rööpühendus Jadaühendus Rööpühendus Voolutugevus (I) I=I1=I2=I3... I=I1+I2+I3... Pinge (U) U=U1+U2+U3... U=U1+U2+U3... Takistus (R) R=R1+R2+R3... 1/R = 1/R1+1/R2... Rööpühenduse korral on kogu takistus väiksem kui kõige väiksem takistus
Harmoonilised sumbusid nulljuhtmes ja faasipinged on „puhtamad” ja sageduse kolmekordistamine toimib. Tabel 23.1 - Kolmejuhtmeline ühendus ilma kondensaatorita C1 α C αC Otsilloskoobi pilt I1 ühe trafo primaal vool 92 2,5/100 U1 faasipinge 300/ 78 150 U2 Liinipinge 300/ 124 150 U3 300/ sek. trafo 77 150 klemmipinge Usum sek. Ahelas 300/ 111 150 U4 sek. alaldiga 26 150/75 klemmipinge Ic vool kondekal 0 C1 Tabel 23.2 - Kolmejuhtmeline ühendus kondensaatoriga C1 α C αC Otsilloskoobi pilt I1 ühe trafo primaal vool 92 2,5/100 U1 faasipinge
y2' = x2' y3' = x1'x2' or x3 y4 = x3 Eemaldades inversioonid saame: y1 = (x2'x3' or x1')' = (x2'x3')'x1 = x1(x2 or x3) y2 = x2 y3 = (x1'x2' or x3)' = (x1'x2')'x3' = x3'(x1 or x2) y4 = x3 Tallinn 2017 VHDL-i olulised kommenteeritud lõigud Testbench -- System of Boolean functions U1: f_system port map (x1, x2, x3, y1a, y2a, y3a, y4a);--mapib U1 tulemused -y1a,y2a,y3a,y4a peale U2: f_system port map (x1, x2, x3, y1b, y2b, y3b, y4b); U3: f_system port map (x1, x2, x3, y1c, y2c, y3c, y4c); U4: f_system port map (x1, x2, x3, y1d, y2d, y3d, y4d); y1x <= compare_signals (y1a, y1b, y1c, y1d); --võrdleb kõiki y1 tulemusi y2x <= compare_signals (y2a, y2b, y2c, y2d); --võrdleb kõiki y2 tulemusi y3x <= compare_signals (y3a, y3b, y3c, y3d); -- võrdleb kõiki y3 tulemusi y4x <= compare_signals (y4a, y4b, y4c, y4d); -- võrdleb kõiki y4 tulemusi Toplevel entity toplevel is
P1=90 000 m2 2. h2= 9,2 cm = 460 m a2 = 7,2 cm = 360 m P2= 82 800 m² 3. h3 = 8,8 cm = 440 m a3 = 11,3 cm = 565 m P3= 124 300m² P = P1 + P2 + P3 P = 90 000 + 82 800 + 124 300 = 297100 m2 ~ 30 ha Ülesanne 3. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Ruhnu saare mõõtmine polaarplanimeetriga U1=4459 U2=4923 U3=5371 U1,2=464 U3,2=448 U = 456 Jaotise väärtus: Ühe kõlviku pindala: 456* 2,5 = 1140 ha Ruhnu saare mõõtmine digitaalplanimeetriga U1=460 U2=461 U3=461 Neli ruutu 158 Neli ruutu 159 Neli ruutu 158 Jaotise väärtus: Ühe kõlviku pindala: 461 * 2,53 ha = 1166,33 ha Pindalade määramine nr.8 Koostas Juhendas Ene Ilves
lineaarse tõusu keskpunkti. Keskpunktiks valisime 100mV, sest generaatori väljundpinge tõstmisel kaks korda tõuseb sisendpinge juba vähem... Seejärel seadsime generaatori väljundsignaali sageduseks 1kHz ning amplituudi võrdseks leitud lineaarse osa keskpunkti väärtusega. Mõõtsime spektrogrammilt signaali põhi- ja kahe kõrgema harmoonilise amplituudi ning arvutasime mittelineaarmoonutuste tegur k . kus u1, u2 ja u3 on vastavalt 1., 2. ja 3. harmooniline. Kuna ostsillograaf näitab detsibelle, mitte otseselt pinget, siis pidime natuke tuletama. GV = 10 dB / 20 U1= -3,35dB = 0,68 V U2= -26,9dB = 0,045 V U3= -31,7dB = 0,026 V 0,045 2 + 0,026 2 k ml = = 0,076 0,68 Seejärel suurendasime generaatori väljundsignaali amplituudi nii, et viimane väljus märgatavalt amplituudkarakteristiku lineaarse osa piiridest ja leidsime mittelineaar-
u1 = 0.0036741' ' , w1 = -0.00010940 u2 = u1 + f1 (r1 , u1 , w1 )h = 0.0036741 + f1 (5.75,0.0036741,-0.00010940 )(0.75) = 0.0036741 + (- 0.00010940 )0.75 = 0.0035920' ' w2 = w1 + f 2 (r1 , u1 , w1 )h = -0.0001094 + f 2 (5.75,0.0036741,-0.00010940 )(0.75) = -0.00010940 + (0.00013015)0.75 = -0.000011785 Nihke leidmine raadiusel 7,25 tolli i=2 r2 = r1 + h = 5.75 + 0.75 = 6.5' ' u 2 = 0.0035920' ' , w2 = -0.000011785 u3 = u2 + f1 (r2 , u2 , w2 )h = 0.0035920 + f1 (6.5,0.0035920,-0.000011785)(0.75) = 0.0035920 + (- 0.000011785)0.75 = 0.0035832' ' w3 = w2 + f 2 (r2 , u2 , w2 )h = -0.000011785 + f 2 (6.5,0.0035920,-0.000011785)0.75 = -0.000011785 + (0.000086831)0.75 = 0.000053339 Nihke leidmine raadiusel 8 tolli i = 3, r3 = r2 + h = 6.50 + 0.75 = 7.25' ' u 3 = 0.0035832' ' , w3 = 0.000053339 u4 = u3 + f1 (r3 , u3 , w3 )h = 0.0035832 + f1 (7.25,0
2. Vahelduvvool perioodiliselt muutuva suunaga vool 3. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus (n=N/V; N laengukandjate arv) 4. Ohmi seadus Voolutugevus ahela osas on võrdeline sellele ahelaosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline ahelaosa takistusega. (I=U/R; I voolutugevus,U pinge, R takistus) 5. Jadaühendus Rööpühendus I=I1=I2=I3 I=I1+I2+I3 U=U1+U2+U3 U=U1=U2=U3 R=R1+R2+R3 1/R=1/R1+1/R2 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist · Juhi takistus on pöördvõrdeline ristlõike pindalaga. · Juhi takistus sõltub ainest. · Takistuse sõltuvust ainest iseloomustab ERITAKISTUS. · Eritakistuse tähis ; ühik ohm*m · Takistuse arvutamise valem R=*l/S 7. Takistuse sõltuvus temperatuurist temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse
tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühesugue I1=I2=I3=I 2. Kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga U=U1+U2+U3 3. Kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+R3 14) 1. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga vooluringi hargnenud osas. I=I1+I2+I3 2. Pinge on kõikidel takistitel ühesugune. Kogu takistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. U=U1=U2=U3 3. 1/R= 1/R1+1/R2+1/R3 15) Kõrvaljõududeks nim igasuguseid laetud osakestele mõj. Jõude, mis ei ole elektrilise olemusega
4. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus juhis on võrdeline otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. 5. Juhi takistus, millest ja kuidas see sõltub? Juhi takistus on füs. suurus, millega iseloomustatakse juhi mõju teda läbiva voolutugevusele. See sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest, aga ka temperatuurist. Kui juhi temp. Hoida konstantsena, siis määravad juhi takistuse ainult selle materjal ja mõõtmed.. 6. Jadaühendus: U= U1+U2+U3, R=R1+R2+R3 I=const, voolutugevus on kõigis juhtides samasugune. Kui jadamisi on ühendatud n ühesugust takistus R, siis R=n*R1 Rööpühendus: I=I1+I2+I3 Uab=U1=U2=U3- ÜHESUGUNE PINGE 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 R=R1/n 7. Millega mõõdetakse voolutugevust ja millega pinget? Kuidas need mõõteriistad ühendama peab? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. ................ Ampermeeter ühendatakse mõõdetava seadmega jadamisi, nt .....................
R1 U R2 U I2 R1 R2 R3 R3 I3 I = I1+I2+I3 I = I1= I2= I3 U = U1=U2=U3 U = U1+U2+U3 1 1 1 1 = + + R = R1+R2+R3 R R1 R2 R3 Juhul kui kaks takistit on ühendatud rööbiti, siis: R1 R2 R=
R1 U R2 U I2 R1 R2 R3 R3 I3 I = I1+I2+I3 I = I1= I2= I3 U = U1=U2=U3 U = U1+U2+U3 1 1 1 1 = + + R = R1+R2+R3 R R1 R2 R3 Juhul kui kaks takistit on ühendatud rööbiti, siis: R1 R2 R=
l - juhi pikkus (m) roo - eritakistus (oom x mm2/m) s - pindala (mm2) r - takistus (oom) • Takistus sõltub l’, t’ tõustes metallidel kasvab 100 kordi. R= Ro(1+alfa t) t - temperatuur alfa - temp. tegur (tabel 16. 1/c) Ro - takistus 0 kraadi juures (oom) 3. Mis on jadaühendus? • Jadaühenduse korral on tarbijad ühendatud järjestikku e. jadamisi. • Tarbijad on takistid (R). R=R1+R2+R3 • Jadaühenduse korral läbib kõiki takistajaid sama vool. 1) I = I1+I2+I3 2) U=U1+U2+U3 3) U=I x R (osapingete leidmiseks) Jadaühenduse puudus on see, et ühe tarbija riknemisel kõik lakkab töötamast. 4. Mis on rööpühendus? Rööpühenduse korral on tarbijad ühendatud paralleelselt. I=I1+I2+I3 U=U1=U2=U3 1/R=1/R1+1/R2+I/R3 • Rööpühenduse korral vool hargneb. Rööpühenduse korral on kõikidel tarbijatel ühesugune pinge. Rööpühendusel on kogu takistuse pöördväärtus võrdne osatakistustse pöördväärtuste summaga. • NB
700 91,8 ±0,3 800 92,4 ±0,1 900 92,5 ±0,1 1000 92,7 ±0,3 Joonis 4. Sisendpinge sõltuvus generaatori väljundpingest 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik Joonsi 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik 6. ML-moonutuste tegurid Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=152mV u2=0,75mV u3=0,23mV Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=390mV u2=4,8mV u3=7,31mV 7. Leitud dünaamiline diapasoon. U Mõõdame asja üle. 8. Järeldused punkti 7. Kohta (juhendis punkt 6). Joonis 6. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 100Hz täisnurksignaali korral. Joonis 7. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 1000 Hz täisnurksignaali korral. Joonis 8
| Terminalseadme seisund | U1 [V] | U2 [V] | U3 [V] |
| Rahuseisund | 55.1 | 55.01 | 0 |
| Hoiveseisund | 11.6 | 8.6 | 2.9 |
U1 = U2+U3
11.6 = 8.7 + 2.9
55.1 = 55.01
Valimistooni kestus: 8.4 sec.
Leida vool, mis läbib terminalseadet tema molemates seisundites ja selgitada tulemusi.
Kui telefon on rahuseisundis, siis vooluringis ei ole voolu, mis tähendab, et
telefoni vool ei läbi.
Antud:
R = 50 Ohm
U3(Rahuseisund) = 0 V
U3(Hõiveseisund) = 2.9 V
Lahendus:
I(Rahuseisund) = 0V/50Ohm = 0 A
I(Hõiveseisund) = 2
ap o ? · (1799-1837) · · O (1767-1848) u () (1775-1836) · p (6.06.1799) · · · 1811-1817 . o e · · 1820 , " " · 1823 , · , , " " " " , " " · " " S Amadeus · " " , u a · a , 1831 · (. 1832, " " ), (. 1833), (. 1835), (. 1836) · · · u3-3a a (7.02 1837) · (10.02.1837) !
laetud ioonid või keemilised rühmad Galvaanimine mingi metalli katmine elektri abil 2. Juhi takistus juhtivuse pöördväärtus R=U/I R-takistus U-pinge I-voolutugevus 3. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus n=N/V n-laengukandjate kontsentratsioon N-võimsus V-vaadeldav ruumala 4. Voolutugevus, pinge ja takistus jada ja rööpühendusel Jadaühendus I=I1=I2=I3=...In U=U1=U2=U3=...Un R=R1=R2=R3=...Rn Rööpühendus I=I1=I2=I3=...In U=U1=U2=U3=...=Un 1/R=1/R1+1/R2+1/R3+...=1/Rn 5. Mida teeb ampermeeter, kuidas ühendatakse ja selle ehitus Ampermeeter ühendatakse järjestikku ehk jadamisi, sest ampermeetrit peab läbima kogu mõõdetav vool. Voolutugevus ahelas muutub ampermeetri lisamisel seda rohkem, mida suurem on ampermeetri takistus. Ampermeetri takistus peab olema väike. Ampermeetri
elektritarvitite takistust. 17. Jada ja rööpühendus. Valemid Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Valemid rööpühendus Jadaühendus Voolutugevus Ik=I1 pluss I2 pluss I3 Ik=I1=I2=I3 Pinge Uk= U1=U2=U3 Uk=U1(pluss)U2(pluss)U3 Takistus Rk=R1 pluss R2 pluss R3
hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Kasutatavad seadmed Ericsoni digitaalkeskjaam MD 110, analoogtelefonid, multimeeter Velleman DVM850BL, ostsiollograaf Tektronix TDS 2012B, takistusmagasin. 1. Mõõdetud pinged ja arvutatud voolud terminali rahuseisundis ja terminali hõiveseisundis. Mõõdetud: Rahuseisund: U1=55V U2=55V U3=0V Hõiveseisund: U1=11,7V U2=8,1V U3=3,6V Takistus: R=71 I=U/R Vool rahuseisundis: I3=0A Vool hõivesesiundis: I3=0,05A 2. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused. Lisada arvutuste aluseks olnud selgitavad skeemid. Telefoniliini takistus R=(55-11,7)/0,05=866 Telefoniaparaadi takistus R=11,7/0,05=234 3.Valimistooni parameetrid ja kuju. Pinge U=444mV - (Effektiivväärtus) ; (1/ruutjuur2)*444=313mV Amplituut U/2 = 444mV Periood T=2,300ms
U-pumba poolt rakendatud tõuge ; kraanivee voolamine R-kraani kruvi poolt põhjustatud piirang valgusallikas ampermeeter( voolutugevuse mõõtja) voltmeeter( pingemõõtja) kondensaator takisti (suure takistusega seade) reostaat (muudetav takistusega tarbija) lüliti vooluallikas Jadaühendus: Ikogu= I1= I2= I3=... Rööpühendus:Ikogu= I1+ I2+ I3... Ukogu= U1+ U2+ U3+... Ukogu=U1=U2=U3=... Rkogu=R1+R2+R3+... Rkogu=(1/R1+1/R2+1/R3...)-¹ Ampermeeter mõõdab voolutugevust. On väikese takistusega. Alati paigaldatakse vooluringi jadamisi seadmega, mille voolutugevust soovitakse määrata. Voltmeeter mõõdab pinget. Voltmeeter on ülisuure takistusega. Alati paigutatakse voltmeeter vooluringi rööbiti seadmega, mille pinget soovitakse määrata Valemid: Q=I²*R*t U=I*R A=I*U*t A=q*U q=I*t Võimsus: tähis N ühik W
summana. Tabel 1. Tarbijate tähtlülitus valgustuskoormusel neutraaljuhtmega võrgus. Liini Faasi Faasi IN ping ping vool Koor A e e ud mus U12 U23 U31 U1 U2 U3 I1 I2 I3 V V V V V V V V V Süm meet 145 145 145 85 85 85 2 2 2 0 riline E Ebaühtlaselt b 145 145 145 85 85 85 2 1,5 1 0,9 koormatud faasid a s Ühe faasi tarbija
Arvutivõrgud Labor 1 Analoogsignaalid aruanne Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: Mon Apr 2 14:48:20 2018 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 45,7 45,7 0 Hõiveseisund 7,7 6,3 1,4 Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U3 / R (Telefoniliini on ühendatud eeltakisti (R), mille väärtus on 50 (oomi).) Rahuseisundis: I = 0 V / 50 = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,4 V / 50 = 0,028 A
145 2 + 120,012 2 Elementide voolud ja pinged: Ülemine haru: U 600 I= = = 4,14 A U=600V Z=145 Z 145 Z1= r1 + X L1 = 100 + 19,9 = 102 2 2 2 2 I1=4,14A U1=4,14x102=422,28 V I2=4,14A Z2=82,25 U2=82,25x4,14=340,51 V I3=4,14A Z3=29,44 U3=121,9V Alumine haru: U=600V Z=120,012 I=5A I4=5 A Z4=60,53 U4=60,53x5=302,6 V I5=5 A Z5=11,79 U5=58,96 V I6=5 A Z6=50,00000039 U6=250,000002V Pinge aktiivkomponent: U 600 I= = = 6,49 A Z 92,45 U a = I r = 6,49 91,1 = 591,2V Pinge mahtuvuslik komponent: U C = I X C = 6,49 7,94 = 51,53V Pinge induktiivkomponent: U L = I X L = 6,49 6,19 = 40,17V Nurgad: r 91,1
Arvutivõrgud Labor 2 Analoogsignaalid aruanne Töö tegija nimi: Moodle identifikaator: Töö tegemise kuupäev: Fri Apr 3 12:14:33 2020 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 43,1 43,1 0 Hõiveseisund 9,18 7,34 1,84 Telefoniliini mõõteplaadil oleva takisti takistuse väärtus 59 Ω Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Kasutan voolu leidmiseks Ohmi seadust, R on etteantud telefoniliini mõõteplaadi takisti takistuse väärtus 59 Ω. I = U3 / R Rahuseisundis:
Mootori tüüp - AIR90L6 (90 - võlli tsentri kõrgus; L - pika kerega; 6 - pooluste arv) p= 3 (pooluspaaride arv) f= 50 Hz - 76% P= 1,5 kW IP = 54 n20 = 925 p/min cos= 0,72 U= 220V/380V I= 7,1A (kolmnurkühendus) I= 4,1A (tähtühendus) 7.4. Mõõdetud andmed 7.4.1 Tähtühendus- Joon. 7.4.1. Lühismootori käivitamine tähtlülituses: a põhimõtteskeem, b ühendused klemmlaual. n20 = 990 p/min (faasipinged) U1 = 231V U2 = 231V U3 = 232V (liinipinged) U12 = 394V U23 = 396V U31 = 398V I1 = 2,79A I2 = 2,99A I3 = 3,10A 7.4.2 Kolmnurkühendus Joon. 7.4.2 Lühismootori käivitamine kolmnurklülituses: a põhimõtteskeem; b ühendused klemmlaual. U12 = 228V U23 = 228V U31 = 226V I1 = 5,17A I2 = 5,27A I3 = 5,3A 7.5 Isolatsioonitakistus Joon. 7.5 Isolatsioonitakistuse mõõtmine: staatori mähiste vahel; 2 staatorimähise ja kere vahel Mähiste vahel = lõpmatus
potensiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 5. Elektripinge kahe punkti potensiaalide vahet nimetatakse elektripingeks. 6. Elektrimahtuvus Kahe juhtmevaheline mahtuvus võrdub laenguga mis tuleb anda ühele juhtidest, et potensiaalide vahe suureneks 1V võrra. 7. Kondensaatorite jada ja rööpühendus JADAÜHENDUS: RÖÖPÜHENDUS: Q=Q1=Q2=Q3=... Q=Q1+Q2+Q3+... U=U1+U2+U3+... U=U1=U2=U3=... 1/C=1/C1+1/C2+1/C3+... C=C1+C2+C3+... 8. Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. 9. Elektromotoorjõud Seadmeid, mis säilitavad juhi erinevais punktides teatud potensiaali nimetatakse emj allikateks. Emj on arvult võrdne maksimaalse pingega, mida antud allikas tekitab. Emj on võrdne laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses tehtud töö ja laengu suuruse suhtega. 10. Elektritakistus
Ext Trig + _ A B + _ + _ U3 D1 + - 0.139m A DIODE_VIRTUAL DC 1e-009 V1 22.2 V + U2 50 Hz R1 9.687 V DC 10M 0Deg 70k - Fig. 1 Curcuit diagramm
I2 = -0,554 A Arvutan takisti R2 osapinge U 2 = I 2 * R2 U 2 = 0,554 * 36 U2 = 19,938 V Leian voolu I3, kasutan Kirchoffi seadust I 2 - J 2 = I3 I 3 = -0,554 -1 I3 = -1,556 A Arvutan pinge U3 takisti R3 klemmidel U 3 = I 3 * R3 U 3 =1,554 *12 U3 = 18,646 V 10 Arvutan voolu läbi takisti R5 I3 + J 2 = I5 I 5 = -1,554 +1 I5 = -0,554 A Leian pinge takisti R5 elektroodidel
Dielektriline läbitavus, 0-8,85* , C=q/U (F) Kondensaatori energia on võrdne plaatidevahelise el.välja energiaga Ohmi seadus: voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=q/t (A) R= -eritakistus Jadaühenduse korral: Rööpühenduse korral: I= I1=I2=I3 I= I1=I2=I3 U= U1+U2+U3 U= U1=U2=U3 R= R1+R2+R3 El. Voolu töö A=U*I*t(J) pinge, voolutug, aeg Paigalseisvates metalljuhtides muutub kogu el. voolu töö Q= *R*t soojuseks. Joule'i-Lenzi seadus: Juhist eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja ajaga. Elektromotoorjõuks nim. Kõrvaljõudude poolt laengu
Leida R3. Answer: 24 Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question R1 = 40 ; R2 = 22 ; R3 = 33 ; R4 = 20 ; U2 = 44 V. Leida pinged: U1 = 80 V, U3 = 66 V, U4 = 40 V, U= 230 V, vool I = 2 A ja kogutakistus R = 115 . Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question
seitsmesegmendilise ledindikaatoriga. Reset olukorra tingimused saame trigerite väljundist. Antud ülesandes pidi loendur lugema arvuni 11 (10112 , b16) ja reseti tegema väärtusel 12 (11002). Reseti tingimuste täitumist kontrollib AND element U7, millele on trigerite vastavad väljundid ühendatud. Kahendkoodis olevat arvu peab lugema vasakult paremale , seega: trigerite U1 ja U2 puhul peab kasutama inverteeritud väljundit ja trigerite U3 ja U4 puhul peab kasutama inverteerimata väljundit. AND elemendi väljund on viidud trigerite RESET sisendile, mis viib trigerid algolekusse. Trigerite arvu valisin reset väärtuse järgi. Reset tuleb teha väärtusel 12 (11002), see on nelja bitine arv, seega on vaja nelja trigerit ( üks triger = üks bitt). 2 AAR0110 Sissejuhatus digitaaltehnikasse 4
Kahe juhi vaheline mahtuvus võrdub laenguga, mis tuleb anda ühele juhtidest, et Q Q S 1 potentsiaalide vahe suureneks 1 V võrra. C = = = a 0 = U 2 - 1 d 4 9 · 10 9 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 1 1 1 Jadaühendus: C = C + C Q=Q1=Q2=Q3 U=U1+U2+U3 1 2 Rööpühendus: Q=Q1+Q2+Q3 U=U1=U2=U3 C=C1+C2+C3 8. elektrivool + ül Elektrivooluks nim. elektrilaengute suunatud liikumist. Voolutugevuseks nim. ühes sekundis juhi ristlõiget läbivat elektrihulka. Q 1c I = = 1A
ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 3. Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R=R1*R2 / R1+R2 ( R=R1+R2+R3 ) 4. Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U= I*R 5. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus jaguneb kõikide juhtide vahel võrdselt. 6. Kõigil juhtidel on pinge sama. U=U1+U2+U3 7. Voolutugevud on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuse summaga. 8. Kaks korda. 9. 1/R= R1 + R2 10. Rööbiti. 11. Tähis V-volt. Tähis A-amper ( volt-ja ampermeeter ) 12. 1 kWh elektri eest tuleb kodutarbijal maksta 0,244 eurot. Olenevalt ajast see arv muutub. Raha mida me tarbitud elektri eest maksame jagatakse teenusepakkuja, riigi ja tootja vahel ära. 13. 1) punane. 2) oranž. 3) kollane. 4) roheline. 5) helesinine. 6) sinine. 7) violetne. 14
faile(dok, ettekanded, fotod, videod) erinevates arvutites. olgu need siis kas töö või eraasjad. Sandisk Cruizer Titanium on suunatud tarbijale kes hindab kiirust, stiilsust ja mugavust. Sandisk Cruizer Titanium on valmistatud vastupidavast materjalist. Tema korpus on valmistatud metallist. On purunemis- ja veekindel. Väike, mugav , ergonoomiline, hõlpsasti käsitletav- ühe nupule vajutusega ilmub nähtavale USB otsik. Omab ainulaatset U3 Smart tehnoloogiat, mis võimaldab kasutada programme otse mälupulgalt neid eelnevalt arvutisse installeerimata. Nagu Mozilla Firefox, Outlook, skype ning teised tuntud programmid. On esimene High- Speed mälupulk maailmas. Kirjutamiskaitsega Võimalus kaitsta oma faile salasõnaga. Keegi peale teie neile failidele ligi ei pääse. Omab sisseehitatud viirusekaitset Mahutab kuni 16GB dokumente, ettekandeid, fotosid, videoklippe.
summaga.U=U1+U2+... Jada kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+... Jada kogumahtuvuse pöördväärtus võrdub üksikute mahtuvuste summaga. 1/C=1/C1+1/C2+1/C3+... Vooluring ei hargne( nt. Elektriküünlad kuusel) · Mida tähendab juhtide rööpühendus ja sõnasta selle seaduspärasused. Juhid on paralleelses ühenduses. Koguvoolutugevus võrdub üksikute voolutugevuste summaga. J=J1+J2+J3+... Rööpühenduse pinge jääb muutumatuks. U1=U2=U3=...=U=const. Rööp kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+1/R3+... Rööp kogumahtuvus võrdub üksikute mahtuvuste summaga. C=C 1+C2+... Vooluring hargneb. (nt. Kodu valgustus võrk) · Ohmi seadus vooluringi osa kohta Voolutugevus juhis on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline takistusega. · Ohmi seadus suletud vooluringi kohta.
1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 7 3 Valimistooni kestus: 10sek. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi korral rakendades Ohmi seadust selgub, et eeltakisti pingelang (0V) jagatud takistusega (50) on siiski 0A. Seega rahuolekus vooluringis voolu ei ole.
Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne Töö tegijate nimed: Kerly Klee1 Töö tegemise kuupäev: Mon Oct 9 17:41:15 2017 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 8 2 Valimistooni kestus: 8s. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi vool: I=U/R, I=0/50, I=0A, voolu tugevus on 0 kuna liin pole kasutusel ja pingelaengut pole. Hõiveseisundi vool: I=U/R, I=2/50, I=0,04A, kuna liin on kasutusel ja seda läbib laeng.
Keemiline reaktsioon vooluallikas hoiab klemmide vahel põsivat pinget, nii et vooluahelas toimub pidev elektronide ringvool läbi voolutarbija ja galvaanielemendi. Voolu pidev jätkumine on võimalik ainult seetõttu, et elemendis toimuvad keemilised reaktsioonid asendavad kogu selle energia, mille tarbija ära kulutab. Pinge galvaanielemendi klemmide vahel ei ole kuigi suur, ainult 1-2 voldi piires. Et saada kõrgemat pinget, on vaja ühendada järjestikku mitu elemnti. Valem: U=U1+U2+U3. Niisugust jadaühenduses galvaanielementide kogumit nimetatakse galvaanipatareiks või lihtsalt patareiks. Igapäevases elus nimetatakse tihti patareiks ka üksikut galvaanielementi, näiteks seda, mis pannakse elektronkäekella või lauakella toiteallikaks. Jadaühenduses galvaanielementide klemmipinged liituvad. Näiteks moodustavad kolm jadaühenduses 1,5 voldist elementi patarei, mille klemmipinge on 4,5 V. Galvaanielementide rööpühendamine pinget ei tõsta
12016299631367.doc 3/8 © H. Eljas Takistuste järjestikühendus R1 R2 R3 I 1 = I 2 = I 3 = I3 (2-14) R = R1 + R2 + R3 I u = u 1 + u2 + u3 u u1 u2 u3 Takistuste paralleelühendus I1 I2 I3 I 1 = I2 = I3 = I 3 R1 R2 R3 1/R = 1/R1 + 1/ R2 + 1/ R3 (2-15) u = u 1 = u 2 = u3 Erandid: -n ühesugust takistust R1 R= R1/n (2-16)
Päike mõjutab Maad suurema gravitatsioonijõuga kui Maa Päikest. Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringorbiidil. Asteroidid kujutavad endast põhiliselt Marsi ja Jupiteri orbiitide vahelisel alal Päikese x ümber tiirlevaid väikeplaneete. Kõige suurem planeet Päikesesüsteemis on Maa 7. Millised kaks järgmistest väidetest on õiged? (2 p.) Jada : I=I1=I2=I3 U=U1+U2+U3… R=R1+R2+R3 Juhtide jadaühendusel… võrdub kogupinge üksikutel pingete summaga. x ühe juhi läbipõlemisel vooluring ei katke. on voolutugevus jada otstel võrdne üksikutel juhtidel tekkivate voolutugevuste summaga. on kõikides jadamisi ühendatud juhtides voolutugevus sama väärtusega. x on juhtide kogutakistus võrdne üksikute juhtide takistuste pöördväärtuste summaga.
Ostrogadski valemiga saab üle minna Kolmekordselt integraalilt pindintegraalile Stokes’i valemiga saab üle minna pindintegraalilt joonintegraalile Esimest liiki pindintegraali saab arvutada valemiga ❑ ∬ f (x , y , g ( x , y ) )√ z 2x + z 2y + 1dA D 26.Arvread(definitsioonid, lisatakse definitsioonid: rea liige, rea üldliige, rea osasumma, rea hajumine ja koondumine, koonduvate ridade omadused) DEF: Arvjadast u1, u2, u3,....un moodustatud avaldist ∞ u1 +u2 +u3 +… un +…=∑ un nimetatakse arvreaks n=1 Rea liikmed: nimetatakse arvreast arve u1, u2, u3,....un un Rea üldliige: Rea osasumma: Rea n esimese liikme summa lim Sn ≠ S
15.11.2016 Labor 1 aruanne Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Mon Oct 10 13:30:24 2016 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 9.8 7.2 2.6 Valimistooni kestus: 7.5s Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U/R Vool mis läbib terminalseadet rahuseisundis Irahus = 0V/50Ω = 0A Takistil puudub pingelang, seega terminalseadet läbiv vool on 0A Vool mis läbib terminalseadet hõiveseisundis Ihõives = 2,6V/50Ω = 0,052A
annaabi.ee 
