"tüvikoonus" - 20 õppematerjali

Pöördkehade valemid

SILINDER S k = 2rh S p = r 2 St = S k + 2 S p = 2rh + 2r 2 = 2r ( h + r ) V = S p h = r 2 h KOONUS S k = rm S p = r 2 St = S k + S p = rm + r 2 = r (m + r ) 1 1 V = S p h = r 2 h 3 3 TÜVIKOONUS S k = (r1 + r2 )m S p1 = r1 2 S p 2 = r2 2 2 2 [ St = S k + S p1 + S p 2 = (r1 + r2 )m + r1 + r2 = r1 + r2 + (r1 + r2 )m 2 2 ] h 2 2 V= (r1 + r1r2 + r2 ) 3 SILINDER S k = 2rh S p = r 2 St = S k + 2 S p = 2rh + 2r 2 = 2r ( h + r ) V = S p h = r 2 h KOONUS S k = rm S p = r 2 St = S k + S p = rm + r 2 = r (m + r ) 1 1 V = S p h = r 2 h 3 3 TÜVIKOONUS S k = (r1 + r2 )m S p1 = r1 2 S p 2 = r2 2 ...

Stereomeetria Mari 2013 Rapla TG Stereomeetria Hulktahukad, pöördkehad Stereomeetria on elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis. (tasand, prisma, püramiid, tüvipüramiid, silinder, koonus, tüvikoonus, kera, kuup) Hulktahukaks nimetatakse geomeetrilist keha, mida piiravad ainult hulknurgad. Hulktahukat piiravaid hulknurki nimetatakes hulktahuka tahkudeks, hulknurkade tippe hulktahuka tippudeks ja hulknurkade külgi hulknurga servadeks. Hulktahukad jagunevad kumerateks ja mittekumerateks. Pöördkehadeks nimetetakse geomeetrilist keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel ümber oma telje. Telglõikeks nimetatakse pöördkeha lõiget telge läbiva tasandiga.  Prisma St=2Sp+Sk

Stereomeetria kujundid

VII kursus STEREOMEETRIA Keha Põhja pindala Külgpindala Täispindala Ruumala -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- TAHKKEHAD .................................................................................................................................................................................................................. Prisma Sk=ür l St =Sk +2Sp V=Sp h Püstprisma ...

Metsade hindamine 1. kodutöö

4325724 10.971644 9.974 4.846183 7 0.5125333333 0.4563 10.971644 2.539 1.301322 8 5.235E-01 0.4674663689 1.071E+01 9.815 5.138261 25.210885 11.767324 Kontroll 25.210885 11.767324 h 0,25 5.75 H0,75 17.25 d0,25 20.4625 19.35 d0,75 11.475 10.838 G0,25 0.032886 0.029407 G0,75 0.010342 0.009225 tüvikoonus v koorega v kooreta 0.167272 0.149549 q2 0.68246 0.129629 0.115718 q2 0.683761 0.198547 0.177508 0.110824 0.098988 0.154017 0.137488 0.097991 0.08736 0.131713 0.117648 0.086423 0.076889 0.116463 0.103824 0.075155 0.067103 0.102711 0.091381 0

TSEMENDI OMADUSTE MÄÄRAMINE

tsemendist poole vähem 250g. Materjal segatakse läbi standardses segistis 3min jooksul. Kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja eemaldatakse seintelt veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. Saadud seguga täidetakse raputuslaua tüvikoonus. Koonus täidetakse seguga kahes kihis (½; ½). Kumbki kiht tihendatakse tampimise teel, pealispind silutakse üle. Vändatakse raputuslauda 30 korda 10mm kõrguselt, 20mm kõrguselt 10 korda. Raputuse mõjul segu vajub klaasi peal koogi taoliselt laiali. Vee sisaldus segus on sobiv kui tekkinud koogi läbimõõt tuleb 125±5mm. Katset tuleb erineva veehulgaga korrata seni, kuni saadud koogi läbimõõt on normi piires. Normaalne veesisaldus kõigub 45-50% tsemendi kaalust.

Detailide pikkedeformatsioonid

..x) 9.4.3.1. Näide. Surutud lühike tugi Arvutada lühikese tüvikoonusekujulise toe kadevõime ja pikkuse muutus (Joon. 9.8) survekoormuse mõjul! Materjal: Al-sulam []Surve = 80MPa; E = 70GPa. Priit Põdra, 2004  152 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID Lahenduskäik: · tüvikoonus on ühtlaselt survekoormatud ning N kandevõime arvutatakse vähimale ristlõikepinnale max = [ ]Surve Amin rakendatud tugevustingimusest: 0.04 2 ehk F = N Amin [ ]Surve = 80 10 6 = 100480 N 100kN . 4

Betooniõpetuse II praktikum, valmis töö

3. Katsed jaotatakse kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosneb neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi). Kaalutud plastifikaator viiakse segusse koos seguveega. Põhiseeria katsed tehakse konstantse vesitsementteg uriga 0,51. Segudel määratakse töödeldavus standardsel raputusl aual. Segust valmistatakse raputus-laual standardne tüvikoonus (koonus tihendatakse ka hes kihis, kumbki 10 sorkimisega standardse vardaga). 1 Betooniõpetus EPM 0030 Pärast koonuse tihendamist eemaldatakse vorm. Segu töödeldavus määratakse pärast 10, 20 ja 30 lööki s.o. mõõtsirkliga mõõdetakse mördiko onuse laialivalgumine raputuslaual. Tulemus arvutatakse kahe mõõtmise keskmisena 1 mm t äpsusega. b) Lisaseeria koosneb kolmest katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava

Plastifikaatori mõju betoonile

minuti vältel, seejärel lisati vesi ja segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatati kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosnes neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi). Kaalutud plastifikaator viidi segusse koos seguveega. Põhiseeria katsed tehti konstantse vesitsementteguriga 0,51. Segudel määrati töödeldavus standardsel raputuslaual. Segust valmistatati raputuslaual standardne tüvikoonus (koonus tihendati kahes kihis, kumbki 10 sorkimisega standardse vardaga). Pärast koonuse tihendamist eemaldati vorm. Segu töödeldavus määrati pärast 10, 20 ja 30 lööki s.o. mõõtsirkliga mõõdeti mördikoonuse laialivalgumine raputuslaual. Tulemus arvutati kahe mõõtmise keskmisena 1 mm täpsusega. b) Lisaseeria koosnes kolmest katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga 0,6; 1,3 ja 2,0% ning segu vesitsementteguri poolest (vastavalt 0,47; 0,45 ja 0,43). 4

Laboratoorsed tööd

tsemendist poole vähem- 250g. Materjal segatakse läbi standardses segistis (Hobarti segisti) 3min jooksul. Kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, lisatakse kaalutud vesi ja segatakse veel ühe minuti jooksul. Seejärel segisti peatatakse ja eemaldatakse seintelt veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. Saadud seguga täidetakse raputuslaua tüvikoonus. Koonus täidetakse seguga kahes kihis (½; ½). Kumbki kiht tihendatakse tampimise teel, pealispind silutakse üle. Vändatakse raputuslauda 30 korda 10mm kõrguselt, 20mm kõrguselt 10 korda. Raputuse mõjul segu vajub klaasi peal koogi taoliselt laiali. Vee sisaldus segus on sobiv kui tekkinud koogi läbimõõt tuleb 125±5mm. Katset tuleb erineva veehulgaga korrata seni, kuni saadud koogi läbimõõt on normi piires. Normaalne veesisaldus kõigub 45-50% tsemendi kaalust.

Anatoomia: südame- ja vereringeelundkond

B. Väike – e. kopsuvereringe: Algab kopsutüvega südame paremast vatsakesest, läbib kopsud, lõpeb (tavaliselt) nelja kopsuveeniga südame vasakus kojas. (Arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri!). Üldiselt südamest: Asukoht: paikneb rindkereõõnes, keskseinandi alumises-keskmises osas; 2/3 vasakul, 1/3 paremal pool keskjoonest. Mõõtmed: kaal ca 300g, suurus vastab ca inimese enda lõdvalt kokkupandud rusikale. Välised orientiirid: kujult tüvikoonus – ülal lame põhimik (basis), all kumera otsaga tipp (apex). Tiputõuge tunda 5-6 roidevahemikus. Põhimiku piirkonnas väljuvad ja sisenevad suured veresooned – eespool kopsutüvi, selle taga aort, veel tagapool veenid. Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga. Südame seina ehitus: A.Endokard – südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht, mis moodustab ka klapid. B

Joonestamine

vaade; B – osaline vaade Vaate suundi näitavaid nooli kasutatakse koos ladina tähestiku algusest võetud suurtähtedega. Sama täht kirjutatakse vastava vaate kohale või selle alla. Täht-tähise suurus võetakse mõõtarvude kirjast kaks korda suurem. Kui joonisel paiknevad kõik kujutised peakujutise suhtes projektsiooniliselt valel kohal, peavad nad kõik olema tähistatud. Sele 31. Esimese ruuminurga-järgse projektsioonimeetodi erisümbol - tüvikoonus Terminid tähistama – обозначать tüvikoonus – усеченный конус Lisavaated Kui detaili mõni element projekteerub põhilistele ekraanidele moonutatud kuju või mõõtmetega, kasutatakse tema kujutamiseks lisavaadet. Element projekteeritakse sobivasse asendisse seatud lisaekraanile. Sele 32. Lisavaade Lisavaatega on tegemist ka siis, kui mõnda kujutist ei ole joonisel võimalik paigutada vastavuses

Valemid ja mõisted

1 ( ) Tüvipüramiidi ruumala V = h S1 + S1 S 2 + S 2 , kus S1 ja S 2 on põhjade pindalad. 3 6.4 Koonus Põhja pindala S p = r . 2 Külgpindala S k = r m , kus m on koonuse moodustaja. 1 1 Ruumala V = S p h = r 2 h . 3 3 6.5 Tüvikoonus Tüvikoonuse telglõikeks on võrdhaarne trapets, mille pindala S telglõige = ( r1 + r2 ) h , kus r1 ja r2 on põhjade raadiused. Külgpindala S k = ( r1 + r2 ) m , kus m on tüvikoonuse moodustaja. Täispindala St = r1 + r2 + ( r1 + r2 ) m . 2 2 Ruumala V = h 2 3 ( 2 r1 + r1 r2 + r2 . ) 6.6 Kera ja sfäär

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

  Tüvipüramiidi ruumala V  h S1  S1 S 2  S 2 , kus S1 ja S 2 on põhjade pindalad. 3 6.4 Koonus Põhja pindala S p   r . 2 Külgpindala S k   r m , kus m on koonuse moodustaja. 1 1 Ruumala V  S p h   r 2h . 3 3 6.5 Tüvikoonus Tüvikoonuse telglõikeks on võrdhaarne trapets, mille pindala S telglõige   r1  r2  h , kus r1 ja r2 on põhjade raadiused. Külgpindala S k    r1  r2  m , kus m on tüvikoonuse moodustaja. Täispindala St    r1  r2   r1  r2  m . 2 2 Ruumala V  h 2 3 

Väikelaevajuhid - navigatsioon

meremiili. Tulepaagid on kergema ehitusega, nende alumine osa on sõrestikuline.Tule nähtavus alla 10 meremiili.  Päevamärk Ilma tuleta. Ujuvmärgid kinnitatakse oma kohale ankrute abil. Poi koosneb ujukist, vastukaalust ja pealisehitusest. Poid jagunevad: tulega ja tuleta poid  Tooder ­ koosneb vardast, ujukist ja topimärgist Lateraalsed märgid tähistavad faarvaatrite ja kanalite asetuse: vasakus servas punase tulega punane poi või tooder topimärgiga tüvikoonus, paaris järjekorranumbritega; paremas servas rohelise tulega roheline poi või tooder topimärgiga koonus, paaritute järjekorranumbritega. (A süsteem vaadatuna merelt maale)  Paakpoordi märk ­ punane - R, topimärk: silinder, tuli: punane Tüürpoordi märk ­ roheline ­ G, topimärk: koonus, tuli: roheline EELISTATAV LAEVATEE Põhiline laevatee paremal Põhiline laevatee vasakul Faarvaatrite lahknemisel

Laevajuhid- navigatsioon

meremiili. Tulepaagid on kergema ehitusega, nende alumine osa on sõrestikuline.Tule nähtavus alla 10 meremiili.  Päevamärk Ilma tuleta. Ujuvmärgid kinnitatakse oma kohale ankrute abil. Poi koosneb ujukist, vastukaalust ja pealisehitusest. Poid jagunevad: tulega ja tuleta poid  Tooder ­ koosneb vardast, ujukist ja topimärgist Lateraalsed märgid tähistavad faarvaatrite ja kanalite asetuse: vasakus servas punase tulega punane poi või tooder topimärgiga tüvikoonus, paaris järjekorranumbritega; paremas servas rohelise tulega roheline poi või tooder topimärgiga koonus, paaritute järjekorranumbritega. (A süsteem vaadatuna merelt maale)  Paakpoordi märk ­ punane - R, topimärk: silinder, tuli: punane Tüürpoordi märk ­ roheline ­ G, topimärk: koonus, tuli: roheline EELISTATAV LAEVATEE Põhiline laevatee paremal Põhiline laevatee vasakul Faarvaatrite lahknemisel

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Mullbetoon jaguneb veel vaht ja gaasbetooniks. 50. 8) Otstarbe järgi jagunevad betoonid: konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teedeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindlaks jne betooniks. 51. 25. Betoonisegu plastsus, paigaldatavus- nende määramine ja nende mõjurid 52. BETOONISEGU PLASTSUST ­ iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. 53. Betoonisegu plastsus oleneb: 1) vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem) 2) tsemendi hulgast (mida rohkem, seda plastsem) 3) tsemendi liigist 4) täitematerjalide terade kujust (mida siledamad, seda plastsem) 5) plastifikaatorite sisaldusest (ained, mis suurendavad segu plastilisust.)

EHITUSMATERJALID

 Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Võrdluskatsed joogiveega valmistatud betooni omadustega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest (joogiveega kuubid). 31. Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus (h=30cm, alumine Ø20cm, ülemine Ø10cm) betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. Vajum h, nagu näidatud joonisel 7.4.1, registreeritakse 10mm täpsusega Betooni tugevus ­ on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujulise proovikehaga peale 28päevast kivistumist normaaltingimustes. 32. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil

Eksami küsimuste vastused

Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks 23. Betoonisegu plastsus ja selle määramine BETOONISEGU OMADUSED Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoobisamba vajumine. Plastsuse mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. Jäik betoon on väga väikese vee sisaldusega ja raskelt paigaldatav, kuid välja-auravat vaba vett on vähem ja mikropoore tekib betooni vähem. Plastne betoon on keskmise veesisaldusega ja kõige enam kasutatav. Omakaalu mõjul ta nimetamisväärselt laiali ei vaju. Vibratsiooni mõjul muutub ta aeglaselt voolavaks massiks.

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

· Suurem kui ½ plaadi paksusest; · Suurem kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe. · Jämeda täitematerjali valikul seab piirid ka kasutatava segisti maht- väike segisti ei võimalda saada vajalikku segu ühtlust liialt jämeda täitematerjaliga. 29. Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid- · Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus (h=30cm, alumine Ø20cm, ülemine Ø10cm) betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. · Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb

Autocad II

Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid  Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka ­180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...