Kasutame kolme põhilist tükeldusloogikat · tükeldus pädevusala allsüsteemideks (organisatsiooni toimimise loogika ning kasutajate rollide põhjal) · tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks (reaalse süsteemi põhiliste protsesside ning funktsioonide põhjal) · tükeldus registriallsüsteemideks (andmekeskne reaalse organisatsiooni töös vaja minevate põhiobjektide alusel) Nende kolme tükelduse alusel tekib loodavale infosüsteemile äri ehk toimimise vaade. 2.2 Pädevusalade vaade 2.2.1 Pädevusalade nimekiri Analüüsitavate pädevusalade nimekiri on järgmine: 12 Meelelahutusteenuse pakkuja: · Juhataja · Meelelahutusjuht · Raamatupidaja · Kassapidaja Meelelahutusteenuse tarbija: · Klient 2.2.2 Juhataja pädevusala spetsifikatsioon 1.1...
0 0.8 µA(x) 0.6 Liikmesfunktsioonid 0.4 0.2 0 0 20 40 60 80 100 Numbrilised väärtused x (iga) Numbriline muutuja Joonis 3. Muutuja hägus tükeldus. Teised tükelduse omadused on empiirilisemalt määratletud. Reeglina on soovitatav, et hägusad hulgad, mis tükelduse moodustavad on kumerad, normaalsed, "piisavalt" eristuvad ja et nende arv on suhteliselt väike (maksimaalselt 7-10 [2]). Hägusa tükelduse semantiline adekvaatsus.ripub ära jooksva ülesande kontekstist ja kujutab endast lingvistiliste märgendite ja neile vastavate liikmesfunktsioonide kooskõla. Siinkohal on oluline märkida, et mitte alati...
· Lineaarne järjestussuhe - ( a,bA) [ (a R } Ekvivalentsisuhe genereerib tükelduse P hulgal A. Tükeldus P koosneb ekvivalentsiklassidest Ki , i=1,...,n. P = { K1, K2, ..., Kn }, kus Ki , i=1,...,n; Ki Kj = , i,j=1,...,n, i j; Ki = A. 0-tükeldus (nulltükeldus) koosneb 1-elemendilistest ekvivalentsi klassidest, 1-tükelduses (ühiktükelduses) on ainult üks ekvivalentsiklass. Operatsioonid tükeldustega: P1 · P2 : (a1 a2 (P1 · P2 )) (a1 a2 (P1 )& a1 a2 (P2 ))...
+ b
Määratud integraal
Olgu lõigul [a; b] määratud funktsioon f(x). Vaatleme esiteks juhtu b > a. Jaotame selle lõigu punktidega xi
( i = 0; 1; 2; ...; n ) osalõikudeks [ xn-1, xi] ( i = 1; 2; ...; n ), kusjuures
a = x0 < x1 < x2 < ...
Samuti tuleks silmas pidada ka varem tehtud tarkvara osade taaskasutamise vajadust. Igal hetkel peab projekti osade kohta saama teada nende peale kulutatud raha, nende olekut võrreldes plaaniga, iga üksiku hallatava programmistide grupi integraalne jõudlus. 38. Miks on vaja Gantt'i ja PERT'i diagramme? Neid diagramme kasutatakse projektitöödeks jagamise kirjeldamiseks, samuti ka iga töö sisese tükelduse kirjeldamiseks. Gantt'i diagramm koondab andmed üksikute tööde alguse, lõpu ja vahepealsete ülevaatuste kohta, ning fikseerib tegijad ja töömahud. PERT'i diagramm loetleb vajalikud tegevused ja nende vahelised põhjuslikud seosed. 39. Kuidas hinnata projekti üldmaksumust? Projekti üldmaksumuse lähenduseks saab võtta ressursside vajaduse hinnangu. Tarkvaratoote maksumuse arvutamine eeldab varasemat kogemust ja tarkvara meetrika vahendite kasutamise kogemust ning võimalust...
2.12. Määratud integraal
Olgu lõigul [a, b] määratud funktsioon f(x). Jaotan lõigu osalõikudeks [xi-1,xi], kusjuures
a=x0
kusjuures suvalise konstandi C võtame kokku teise liidetavaga, st kahe suvalise [, ] () = () + () Tõestus: Kui on lõigu [, ] tükeldus, 8). (Riemanni summa. Määratud integraali (Riemanni mõttes) definitsioon). kusjuures c kuulub selle tükelduse osalõiku [-1 , ], () = =1 ( ) = kontsandi summa on suvaline konstant. Kuna = ja = , siis ongi antud Riemanni summa lõigul [a,b] n (f) = =1 ( ) . -1 -1 seos esitatav kujul = - ....
antirefleksiivsus antitransitiivsus kommutatiivsus Question 17 kas väide on õige või vale ? Correct Ekvivalentsisuhe määrab oma alushulga ühe tükelduse Mark 1.00 out of 1.00 Select one: True False Finish review You are logged in as Alger Abna (Logout) IAY0010...
Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised...
osalõikudeks jaotamise viisist ega punktide valikust, siis öeldakse, et funktsioon f(x) on integreeruv (Riemanni mõttes) lõigul [a,b] ning seda piirväärtust nimetatakse funktsiooni f(x) määratud integraaliks ehk Riemanni integraaliks lõigul [a,b] ja seda tähistatakse . 9.Darboux ülem- ja alamsummad. Riemanni summa ja Darboux' summade seos. Definitsioon Olgu funktsioon f tõkestatud lõigul [a; b]. Siis tükelduse n igal osalõigul [xi-1; xi ] leiduvad lõplikud ülemine ja alumine raja Mi := sup f (x) ja mi := inf f (x) ning me saame defineerida x[xi-1;xi ] x[xi-1;xi ] Darboux' ülemsumma Darboux' alamsumma 10. Määratud integraali geomeetriline sisu: kõvertrapetsi pindala leidmine (variant1 Tambergi oma) Lause Kui f (x) ja g(x) on integreeruvad funktsioonid lõigul [a; b] ning f (x) g(x) ( ), siis joontega y = f (x); y = g(x), x = a ja...
Mis on ekvivalentsiklass? Ekvivalentsisuhte alushulga sellist osahulka, mille kõik elemendid on omavahel relatsioonis, nimetatakse ekvivalentsiklassiks. Mis on hulga tükeldus? Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlat omadused. Millest tükeldus koosneb? Tükeldus kui hulkade hulga elementideks ehk mittelõikuvateks osahulkadeks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. Mis on tükelduse plokk? Tükelduse koosseisu kuuluvaid ekvivalentsiklasse nimetatakse ka tükelduse plokkideks ehk tükelduse tükkideks. Millisel juhul on kaks hulgaelementi ekvivalentsed? Ühte ekvivalentsiklassi kuuluvad hulgaelemendid on ekvivalentsed. Millised omadused on tükelduse osahulkadel? Hulga tükelduseks pole mitte iga tema suvaline mittelõikuvate osahulkade hulk vaid ainult kindlate omadustega osahulkade hulk. Kolm tingimust: Ükski plokk pole tühi hulk Mistahes kaks plokki ei oma ühisosa....
vaade (ingl. k. view) väärtus leitakse kasutaja poolt vaate poole pöördumise hetkel Vaade e. virtuaalne relatsioon on ühe või mitme baasrelatsioonile rakendatud relatsioonilise operatsiooni tulemus, mille tulemuseks on samuti relatsioon. Selle relatsiooni kirjed pole andmebaasi salvestatud vaid vaate abil kasutaja jaoks dünaamiliselt konstrueeritud. 12. Pädevusala (teema 7) (ehk rolli vastutuspiirkond) Leitakse süsteemi organisatsioonilise tükelduse tulemusena. Pädevusalade leidmine tähendab süsteemi organisatsioonilist tükeldamist. Pädevusala on ühe organisatsiooniga seotud rolli vastutuspiirkond. Iga pädevusala vastab mõnele organisatsiooni struktuuriüksusele, ametikohale või infosüsteemi kasutaja rollile. Igal pädevusalal on funktsioonid (ülesanded), mida see peab täitma ja infovajadused (nõuded andmetele), mida see peab kasutama....
Kõik 3 omadust ja nende 3 vastandomadust on vastastikku teineteist välistavad: ühe omaduse kehtimine välistab ta antiomaduse kehtimise. Omaduse mittekehtimine ei tähenda ta vastandomaduse kehtimist. OK TÜKELDUSED Binaarsuhet ehk relatsiooni nim ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, summ. või transitiivne. Ekvivalentsisuhe määrab oma ühe alushulga ühe tükelduse . Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlad omadused. Tükelduse kui hulkade hulga elementideks ehk mittelõikuvateks osahulkadeks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. Omadused Ükski plokk pole tühi hulk: ∀𝐵𝑖 ∈ 𝑃(𝐵𝑖 ≠ ∅) Mistahes kaks plokki ei oma ühisosa: ∀𝐵𝑖 , 𝐵𝑗 ∈ 𝑃(𝐵𝑖 ∩ 𝐵𝑗 = ∅)...
Lineaarne järjestussuhe - ( a,bA) [ (a R } Ekvivalentsisuhe genereerib tükelduse P hulgal A. Tükeldus P koosneb ekvivalentsiklassidest Ki , i=1,...,n. P = { K1, K2, ..., Kn }, kus Ki , i=1,...,n; Ki Kj = , i,j=1,...,n, i j; Ki = A. 0-tükeldus (nulltükeldus) koosneb 1-elemendilistest ekvivalentsi klassidest, 1-tükelduses (ühiktükelduses) on ainult üks ekvivalentsiklass. Operatsioonid tükeldustega: P1 P2 : (a1 a2 (P1 P2 )) (a1 a2 (P1 )& a1 a2 (P2 ))...
[a,b] osalõikudeks jaotamise viisist ega punktide valikust, siis öeldakse, et funktsioon f(x) on integreeruv (Riemanni mõttes) lõigul [a,b] ning seda piirväärtust nimetatakse funktsiooni f(x) määratud integraaliks ehk Riemanni integraaliks lõigul [a,b] ja seda tähistatakse ∫ . 2. Darboux ülem-ja alamsummad. Riemanni summa ja Darboux’ summade seos. Olgu funktsioon f tõkestatud lõigul [a,b]. Siis tükelduse igal osalõigul [ ] leiduvad lõplikud ülemine ja alumine raja ja ning me saame defineerida Darboux’ ülemsumma: ̅ (f)=∑ ja Darboux’ alamsumma: (f)=∑ . Riemanni integraal ∫ eksisteerib parajasti siis, kui ̅ (f)) = 0. Sel juhul...
Küsimus 1 Õige - Hinne 2,00 / 2,00 vali õiged : Vastavus seab elementidele lähtehulga vastavaks elemente sihthulga Küsimus 2 Õige - Hinne 2,00 / 2,00 vali õiged mõisted : Vastavuses osalevad lähtehulga elemendid moodustavad vastavuse . määramispiirkonna Vastavuses osalevad sihthulga elemendid moodustavad vastavuse . muutumispiirkonna Küsimus 3 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 sisesta õige sõna : Vastavuse W on selline vastavus, kuhu täiend kuuluvad vastavusse W mittekuuluvad järjestatud paarid Küsimus 4 Õige - Hinne 2,00 / 2,00 vali õiged mõisted : Vastavus on...
Milliste omadustega relatsioon on ekvivalentsisuhe? Relatsiooni nimetatakse ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne. 2. Mis on ekvivalentsiklass? Ekvivalentsiklassiks nimetatakse ekvivalentsisuhte sellist osahulka, mille kõik elemendid on omavahel relatsioonis. 3. Mis on hulga tükeldus? Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlad omadused. 4. Millest tükeldus koosneb? Tükelduse elementideks on ekvivalentsisuhte kõik ekvivalentsiklassid. 5. Mis on tükelduse plokk (ehk tükelduse tükk)? Tükelduse koosseisu kuuluvaid ekvivalentsiklasse nimetatakse ka tükelduse plokkideks ehk tükelduse tükkideks. 6. Millisel juhul on kaks hulgaelementi (konkreetse ekvivalentsisuhte kohaselt) ekvivalentsed? Kaks hulgaelementi on ekvivalentsed, kui nad kuuluvad ühte ekvivalentsiklassi. 7. Millised omadused on tükelduse osahulkadel...
Relatsiooni omadused, refkelsiivne, antiref, sümmeetriline, antisüm, transitiivne, antitrans. Transitiivne sulund on kaarte hulk + kaared, et teha relatsioon transitiivseks. Tükeldused: Ekvivalentsisuhe on relatsioon kus kehtib ref, süm ja trans. Ekvivalentsiklassid on suhted, mispole omavahel seotud. Tükeldus koosneb klassidest. Tükelduse omadused: ükski plokk pole tühi hulk, plokid ei oma ühisosa, plokkide ühend on hulk ise. Osaline järjestussuhe: Osaline järjestussuhe on antisümmeetriline ja transitiivne relatsioon. Range osaline js on antirefleksiivne. Mitterange on refleksiivne. Järjestuskriteerium – järjestamise reegel. Täielik järjestussuhe – kõik elemendid võrreldavad. Hasse diagramm – osalise js illustratiivne esitus. Kui a
Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40...
∫ f ( x ) dx (c ∈R ). a Olgu funktsioon f tõkestatud lõigul [a; b]. Siis tükelduse пn igal osalõigul [xi-1; xi ] leiduvad lõplikud 5.Muutujavahetus.Muutujate vahetus määramata integraalis, valemi tuletamine. ülemine ja alumine raja Mi := sup f (x) ja mi := inf f (x) ning me saame defineerida xϵ[xi-1;xi ] xϵ[xi-1;xi ] *Kui funktsioonil f on olemas algfunktsioon F ja t = φ (x) on diferentseeruv, siis kehtib muutujate...