rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud jaja korrutisega · Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. · Väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t Q=I2Rt 7. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta (kõrvaljõud elektrimolaarjõud) kfxrsf 8. Tühijooks/lühis · Tühijooks Vooluallikas on siis, kui seda ei kasutata. Tarbijat ei ole, selle asemel on juhe , ja tekib lühis · Lühis Välistakistus on lähedane nullile · vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn
Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. 15.Elektromotoorjõud Näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. Arvuliselt võrdeline väliste jõudude tööga, mida tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringis. A- väliste jõudude töö. q laeng 16.Vooluallika tühijooks/lühis Takistus I = 0 tühijooks. Vooluallikat ei kasutata R0 ja kuna r on tavaliselt väike(alla 1oomi), siis voolutugevus on väga suur. 17.Elektromotoorjõud Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas üldse suudab tekitada, seega, pinget mõõdetakse voltides 18.kW/h? Elektrivoolu võimsust, sest et kilovatt-tund (1 kW/h) on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv
23. Ohmi seadus kogu vooluahela kohta. Valem. Voolutugevus kogu vooluahelas on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu vooluahela E takistusega. I= Kus, E vooluallika elektromootorjõud, I vooluringi läbiv vool, R vooluahela välistakistus, R r r vooluahela sisetakistus. 24. Mis on vooluahela tühijooks ja lühis? Tühijooks kui vooluallikale ei ole ühtegi tarbijat ühendatud. Lühis kui välistakistus on nullilähedane. 25. Mis on laengukandjateks elektrolüütides? Karioonid ehk positiivse laenguga ioonid ja anioonid ehk negatiivse laenguga ioonid. 26. Mis on anood, katood? Anood on positiivne elektrood ja katood on negatiivne elektrood. 27. Mis on laengukandjateks gaasides? ................................................................................................................
kõrvaljõududeks. Näiteks keemilised vooluallikad, töö=elektromotoorjõud, pinge. 12. MIS TEKITAB ELEKTRIVOOLU R-VÄLJA? 13. MIS ON ELEKTROMOTOORJÕUD? TÄHIS JA ÜHIK. Elektromotoorjõud on jõud, mis näitab kui palju ülde vooluakkikas tööd teha võiks. Tähiseks on suur E ja ühikuks volt V 14. KUIDAS MÕÕTA VOOLUALLIKA SISETAKISTUST? ideaalse vooluallika sisetakistus on lõpmatus. Pingeallikal aga 0. Sisuliselt on tegemist energiaallikaga. 15. VOOLUALLIKA TÜHIJOOKS JA LÜHIS. Tühijooks on vooluallikas, kui seda ei kasutata (näiteks pole patarei ühendatud). Vooluring on lüliti abil avatud või puudub. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse
arendab nimivõimsust; Joule'i-Lenzi seadus-elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t; Kõrvaljõud-mitteelektrilised jõud, mis rakenduvad vooluallikas; Ohmi seadus kogu vooluringi kohta-voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega; Pinget- välistakistusel nim vooluallika klemmipingeks; Tühijooks-vooluallika töö piirolukord, kui seda ei kasutata; Tühipinge- elektromotoorjõud, sest ta võrdub vooluallika tühijooksul katkestuskohas tekkiva pingega; Lühis-kui välistakistus on lähedane nullile; Klemmipinge-pinge vooluallika klemmidel, mida näitab klemmide külge ühendatud voltmeeter. T-1012 d-10-1 G-109 c-10-2 M-106 m-10-3 K-103 -10-6 h-102 n-10-9 da-101 P-10-12 N=I2R -elektromotoorj (V)
I= Kirja E R+ r 4) Välisvooluring-algab vooluallika + - klemmilt ja lõppeb vooluallika - - klemmil Sisevooluring-laengute liikumine vooluallika sees kõrvaljõudude abil. 5)Klemmipinge-pinge mis tekib väljaspool vooluallikat ehk välistakistusel ( U= J . R ) 6) Lühis- selline olukord vooluallikas, kus välisvooluringi takistus on väga suur Tagajärg: voolutugeuvs vooluringis suuureneb ja eraldub soojushulk ning juhtmed põlevad läbi 7 )Tühijooks- -selline olukord vooluallikas, kus välisvooluringi takistus on lõpmatult suur Tagajärg: see on sellilses olukorras kus patarei taha pole ühtegi tarbijat kinnitatud . Ja patarei läheb tühjaks. 8) Miks ei saa laetud osakesed vooluallika sees elektrijõudude abil liikuda poolustele? Seda vastust mai tea!!!!! 9) Ülesanded.
Liigitus Voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) Otstarbe järgi (generaatorid, mootorid, muundurid) Ehitusviisi järgi (lahtised, kinnised, plahvatusohutud) Konstruktsioonitüübi järgi (horisontaalsed, vertikaalsed) Kasutusala järgi (põllumajandus, keemiatööstus, transport) 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte. Primaarmähis, sekundaarmähis, korpus, lehtmetallist pressitud südamik. Muundab vahelduvvoolu . 18. Trafo tühijooks ja koormusolukord. Trafo tühijooks on tööolukord kus primaarmähised on ühendatud võrguga ja sekundaarmähised on avatud I2=o Koormatusolukorras vastupidiselt I2 ei võrdu 0iga 19. Trafo energeetika ja kasutegur. Primaarmähise poolt võrgust tarbitav võimsus P=U*I*cos Kasutegur 20. Kolmefaasiline trafo, keevitustrafo, autotrafo. Keevitustrafo Trafo tühijooksupinge peab kindlustama kaare süttimise ja stabiilse põlemise
Kadudeta induktiivpooli reaktiivvõimsus 3faasilises vahelduvvooluahelas on määratav Q=3UIsin. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud elektromotoorjõud on proportsionaalne lati liikumiskiirusega; esineb generaatoritalitluses. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud jõud on proportsionaalne latti läbiva vooluga; on proportsionaalne magnetvootihedusega. Kui alalisvoolumasin on tühijooksul ja vool on 0 siis on ideaalne tühijooks. Ühikud: Joonkiirus m/s; nurkkiirus rad/s; joonkiirendus m/s2; nurkkiirendus rad/s2; jõud N; pöördemoment Nm; elektrivool A; töö J; energia J; võimsus W; kasutegur %; pöörlemiskiirus p/min; pinge V; elektromotoorjõud V; elektrivälja tugevus V/m; magnetväljatugevus H; magnetvootihedus Wb/m 2; magnetvoog Wb; magnetomotoorne jõud A; magneetimisergutus A/m 2; reluktants A*k/Wb; aheldusvoog Wbk; induktiivsus H; maht F; sagedus Hz; periood s; vahelduvvoolu näivvõimsus VA.
· Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad mingi sagedusega · Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid, mis kannavad laengut · Nimivõimsus pinge võimsus, mis on märgitud elektriseadeldisele · Vooluallikas seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks · Vooluallika lühis kui välistakistus on lähedane nullile · Vooluallika tühijooks kui vooluallikat ei kasutata · Galvaanimine eseme metalliga katmine elektrolüüsi teel · Elektrolüüt keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad. · Huumlahendus - nähtus, mis seisneb laetud osakeste pidurdamises hõreda gaasi poolt · Sädelahendus - ebapüsiv sõltumatu gaaslahendus, mis toimib kõrgel rõhul
1. Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad aja jooksul Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine Juhtivus takistuse pöördväärtus Vooluallika tühijooks vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, välistakistus on ülisuur ning vooluallikas tühjeneb aja jooksul Lühis tekib siis, kui vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, ometigi tühjeneb kiiresti, kuna välistakistus on nulli lähedale Elektrolüüt nim keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad Galvaanimine mingi metalli katmine elektri abil 2. Juhi takistus juhtivuse pöördväärtus
Alalisvoolu tekkimise tingimused: · Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist · Peab eksisteerima see, mis liigub ja peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Miks metallid on head elektrijuhid?- väliskihi elektronid saavad vabalt liikuda Juhtivuselektronid metallis: · Lanegukandjateks on metalli aatomis väliskihi elektronid ehk valentselektronid · Valentselektrone mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses nimetatakse juhtivuselektronideks Voolutugevuse määratud suurused: · Elektronid liiguvad suunatult vaid elektrijõu mõjul · Suurust mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus nimetatakse laengukandjate kontsentratsiooniks · Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena: I= q*n*S...
teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada positiivne ühiklaeng läbi kogu vooluringi. Ak = q 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus vooluringis on võrdeline elektrimotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. I = R +r 11. Sisetakistus on vooluallika elektritakistus. 12. Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. Il = r 13. Tühijooks on vooluallikas siis, kui seda ei kasutata. Vooluring on lüliti abil avatud või puudub üldse. 14. Kui vedelik pole just vedel metall, siis on vabadeks laengukandjateks vedelikus ioonid. Seega juhib vedelik elektrit kui elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdiks nimetatakse keemilist ühendit (hapet, alust või soola), mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid (näiteks Na+, Cu2+, Cl) või keemilised rühmad (SO42,NO3, OH).
15. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Valem, ühik ja tähised. Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). , kus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A). U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V). R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). 16. Too näide tühijooksu ja lühise kohta. Tühijooks elektrit toodetakse koguaega aga tarbiat ei ole. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 17. Jada ja rööpühendus. Valemid Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool.
Seetõttu oleks emj õigem nimetada allikapingeks. Elektrimootorjõud ja Ohmi seadus: Elektrimootorjõud näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. , Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. Vooluallika tühijooks ja lühis: pinget välistakistusel nim. vooluallika klemmipingeks. STOP · Alalisvooluks nim. elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. · Laengukandjate arvu aine ruumalaühiku kohta nim. laengukandjate kontsentratsiooniks n. · Voolutugevus l on esitatav ühe laengukandja lanegu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena l=qnvS. o Voolutugevus l juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U(Ohmi
Ak = Av + As , Kus Av ja As on vastavalt väljaspool vooluallikat tehtav töö ja vooluallika sees tehtav töö. U=IR ε = I R + Ir Kus R on välistakistus ehk takistus väljaspool vooluallikat ja r on vooluallika sisetakistus. Eelmisest valemist saame: I = ε / (R+r) Seda nim Ohmi seaduseks kogu vooluringi kohta Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahelakogutakistusega. Kodune ül Selgita mõisteid vooluallika tühijooks ja lühis (kirjalikult vihikusse). Õp lk 104 – 105. Uurida, kuidas kujuneb Eesti elektri hind! Kordamis küsimused 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise 2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Sõnastus ja valem. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja
Juhe on elektrivälja paremaks levimiseks. Vooluallika sees peavad laengud liikuma elektriväljale vastupidises suunas Vooluallika sees teeb tööd mitte elektriväli vaid, mingi muu energia(ükskõik mis muu energialiik) A (kogu) ELEKTROMOTOORJÕUD - (Epsilon) Epsilon= q I = Epsilon/R+r Kuidas mõõta neid uusi suurusi? Ilma tarbijata on võimalik mõõte elektromotoorjõudu. (tühijooks) I = 0 Lühis R = 0 Patarei elektromotoorjõuga 5V ja Sisetakistusega 0,2oomi on ühendatud tarbijaga mille takistus on 40oomi. Kui palju näitab voltmeeter? I = epsilon/R(kogutakistus) + r (sisetakistus) V: Kaks patareid. Esimese elektromotoorjõud on 4,5 ja 1,5 Esimese sisetakistus r 1,5 oomi Teise sisetakistus r 0,5 oomi Lamp mille takistus on 23 oomi Kui suur on lambi võimsus mõlema patarei puhul? Elektrivool Elektrivool vedelikes
Trafosüdamik on harilikult valmistatud 0,35 või 0,5 mm paksusest trafoplekist ehk elektrotehnilisest lehtterasest, väiketrafodel kasutatakse ferriitsüdamikku. c)Tööpõhimõte Kui üks mähis – primaarmähis – ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U 1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog Φ, mis teises mähises – sekundaarmähises – indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühendada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neis vool I 2. 18. Trafo tühijooks ja koormusolukord. Trafo tühijooks on olukord, kus primaarmähis on ühendatud võrguga ja sekundaarmähis avatud (I 2=0). Trafo koormusolukord tekib sekundaarmähise sulgemisel tarbijaga Z t, tekib vool I2. 19. Trafo energeetika ja kasutegur. Primaarmähise poolt võrgust tarbitav aktiivvõimsus P 1=U1I1cosφ 20. Kolmefaasiline trafo, keevitustrafo, autotrafo. a)Autotrafod ehk säästetrafod on transformaatori variant, milles primaarmähis ja sekundaarmähis on
17. Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus? 18. Joule`i-Lenzi seaduse sõnastus ja valem. 19. Elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamise valemite tundmine ja nende kasutamise oskus ülesannete lahendamisel. 20. Ühikute 1kWh ja 1J seose tundmine. 21. Millise energia arvel toimub voolu tootmine erinevat tüüpi ,,vooluallikates"? 22. Vooluallika elektromotoorjõu mõiste ja arvutusvalem. 23. Mis on sise- ja välistakistus? 24. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. 25. Mis on vooluallika tühijooks? 26. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? 27. Milliseks energiaks erinevad elektriseadmed voolu uuesti muuta võivad? (voolu toimed) Magnetism 1. Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli? 2. Mida kujutavad endast püsimagnetid? 3. Mida nimetatakse magneti poolusteks? 4. Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused? 5. Kuidas püsimagnetid teineteist mõjutavad? 6. Mida nimetatakse aine magneetumiseks? 7
Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ...
See suhteline kiirus n on staatori magnetvälja temperatuurist R= l/s Ajaühikus eraldub energia on alalisvoolu võimsus p=w/I=U I=I k = u TG[w] Vooluringi konstantse ehk sünkroonkiiruse n1 ja rootori pöörlemiskiiruse n2 vahe. kolm võimallikku olukorda1)norm 2)tühijooks 3) lühis Libistus- Suhtelise kiiruse ja sünkroonkiiruse suhet nimetatakse libistuseks. 2.Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seadusete alusel.Ohmi seadus: vool on juhtmes
vooluringist. See on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Valem: =A /q Ohmi seadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. Valem: I=/(R+r) (r- vooluallika sisetakistus) Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Lühis: R=0 ; Tühijooks: R= Magnetväli Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Ampere'i seadus väidab, et magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhtmes esineva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Valem: F=BIlsin Vasaku käe reegel: sõrmed osutavad voolu suunda, magnetväli peopessa, siis pöial näitab jõu suunda. Magnetjõud on alati risti magnetvälja suunaga.
kuna trafo ei ole ideaalne tekivad temas tühijooksukaod 5.)3 faasiline trafo Kolmefaasilise süsteemi pingete transformeerimist võib realiseerida kolme ühefaasilise trafoga, mis on ühendatud trafode rühmaks. Ligikaudu kuni 60MVA võimsusega seadmes kasutatakse tavaliselt kolmefaasilist trafot millel mähised on paigutatud kolmele südamikule, mis on ühendatud üldiseks magnetjuhtmeks kahe ikke abil. Kuid sel teel saadud magnetjuhe ei ole sümmeetriline. tühijooks tühijooksul põhilisteks kadudeks on terases kaod millised jagunevad hüstereesi ja pöörisvoolu kadudeks. Neid terases kadudeks nimetatakse ka magnetiliseks kadudeks kuna on põhjustatud magnetvälja poolt ja nimetatakse tühijooksu kadudeks kuna tühijooksul on vool väike 2 - 10% nimivoolus siis tavaliselt vases kaod tühijooksul jäetakse arvestamata.
osast: · tarvitile antav ehk kasulik võimsus P2 =U I = I 2 R · sisetakistuses soojuseks muutuv osa ehk kaovõimsus P0 = U 0 I = I 2 R0 Toiteallika kasutegur P2 P2 I 2R R = = = 2 = . P1 P2 + P0 I R + I R0 R + R0 2 Mis juhul on kasutegur maksimaalne? Vaatleme kaht äärmusjuhust, nagu seda tehnikas asjadest arusaamise soovil sageli tehakse: 32 · tühijooks: R= E I= =0 P2 = U I = 0 · lühis: R =0 E I = = Ik R0 Ka nüüd on P2 = U I = 0 , sest U = I R = Ik R = Ik 0=0 . Ilmselt peab tühijooksu ja lühise vahepeal olema takistus, mille juures tarvitile antav võimsus on suurim. Kõrgema matemaatika abil võib tõestada, et tarvitil on suurim võimsus siis, kui R = R0.
osast: · tarvitile antav ehk kasulik võimsus P2 =U I = I 2 R · sisetakistuses soojuseks muutuv osa ehk kaovõimsus P0 = U 0 I = I 2 R0 Toiteallika kasutegur P2 P2 I 2R R = = = 2 = . P1 P2 + P0 I R + I R0 R + R0 2 Mis juhul on kasutegur maksimaalne? Vaatleme kaht äärmusjuhust, nagu seda tehnikas asjadest arusaamise soovil sageli tehakse: 32 · tühijooks: R= E I= =0 P2 = U I = 0 · lühis: R =0 E I = = Ik R0 Ka nüüd on P2 = U I = 0 , sest U = I R = Ik R = Ik 0=0 . Ilmselt peab tühijooksu ja lühise vahepeal olema takistus, mille juures tarvitile antav võimsus on suurim. Kõrgema matemaatika abil võib tõestada, et tarvitil on suurim võimsus siis, kui R = R0.
osast: · tarvitile antav ehk kasulik võimsus P2 =U I = I 2 R · sisetakistuses soojuseks muutuv osa ehk kaovõimsus P0 = U 0 I = I 2 R0 Toiteallika kasutegur P2 P2 I 2R R = = = 2 = . P1 P2 + P0 I R + I R0 R + R0 2 Mis juhul on kasutegur maksimaalne? Vaatleme kaht äärmusjuhust, nagu seda tehnikas asjadest arusaamise soovil sageli tehakse: 32 · tühijooks: R= E I= =0 P2 = U I = 0 · lühis: R =0 E I = = Ik R0 Ka nüüd on P2 = U I = 0 , sest U = I R = Ik R = Ik 0=0 . Ilmselt peab tühijooksu ja lühise vahepeal olema takistus, mille juures tarvitile antav võimsus on suurim. Kõrgema matemaatika abil võib tõestada, et tarvitil on suurim võimsus siis, kui R = R0.
omaette elektrimootorid, mis paigaldatakse tööorganitest eraldi või on nendega mehaaniliselt sobitatud ilma ehitust muutmata. Mitmemootoriline individuaalajam on selline, kus elektrimootorid on ühendatud vahetult täiturmehhanismidega. Kadunud on mehaanilised ülekanded, muudetud on töömasina ehitust Mitmemootoriline agregaatajam on selline elektriajam, kus koos töötab terve mootorite ja töömasinate süsteem, täites ühtset tootmisülesannet. 12. Trafo tühijooks, emj., ülekandetegur. Trafo tühijooksuks nimetatakse sellist tööolukorda, kus primaarmähis on ühendatud toitevõrguga, katkestatud sekundaarmähises aga voolu pole. Trafo elektromotoorjõud on pinge tühijooksul. Suurema ja väiksema emj e1 E1 1 k12 e2 E 2 2 suhet nimetatakse ülekandeteguriks: 13
Industrial robot mitme vabadusastmega manipulaator, mis on kas paikselt või mobiilselt installeeritud automatiseeritud tootmissüsteemidesse. Tööstusrobot Automaatselt juhitav, ümberprogrammeeritav, multifunktionaalne, Industrial robot mitme vabadusastmega manipulaatorit sisaldavad masin, mis on kas paikselt või mobiilselt installeeritud automatiseeritud tootmissüsteemidesse. Tühijooks Elektrimasina koormuse vaba talitus. No-load operation Vaheldi Alalis / vahelduvvoolumuundurid, mis muudavad alalis - Inverter sisendpinge reguleeritava suuruse -ja sagedusega väljund- vahelduvpingeks. Vahelduvvool Selline elektrivool, mille suund ja väärtus aja jooksul perioodiliselt Alternating current muutuvad. Voolutugevus Juhi ristlõiget läbiv laeng ajaühikus. Amperage
osast: · tarvitile antav ehk kasulik võimsus P2 =U I = I 2 R · sisetakistuses soojuseks muutuv osa ehk kaovõimsus P0 = U 0 I = I 2 R0 Toiteallika kasutegur P2 P2 I 2R R = = = 2 = . P1 P2 + P0 I R + I R0 R + R0 2 Mis juhul on kasutegur maksimaalne? Vaatleme kaht äärmusjuhust, nagu seda tehnikas asjadest arusaamise soovil sageli tehakse: 32 · tühijooks: R= E I= =0 P2 = U I = 0 · lühis: R =0 E I = = Ik R0 Ka nüüd on P2 = U I = 0 , sest U = I R = Ik R = Ik 0=0 . Ilmselt peab tühijooksu ja lühise vahepeal olema takistus, mille juures tarvitile antav võimsus on suurim. Kõrgema matemaatika abil võib tõestada, et tarvitil on suurim võimsus siis, kui R = R0.
momendi, 140 võimsusvahemik, 55 pulsatsiooni, 15 vool võimsus, 15 reaal, 168 tööiga, 58 rootori, 167 töökindlus, 58 staatori, 167 trafo ülekandesuhe, 62 voolu kasvukiirus, 63 tsüklilisus, 57 võrrand tsüklokonverter, 35 mehaanilise tasakaalu, 165 tühijooks, 46 momentide ja jõudude tasakaalu, 165
annaabi.ee 
