Plokikaan Nukkvõll Sisselaskekollektor Kolvirõngad Teras Väntvõll Teras, raud- puurimisel eraldub puru ja laaste ja käiates on rohekas Sisselaskeklapp punane säde. Väljalaskeklapp Kepsud Saaled Nukkvõll Silindrisein Tõukurid Alumiinium Kolb Alumiiniumit halb puhastada, juhib soojust. Lõigates ketaslõikuriga Radiaator visakab puru ja poob ketast kinni ning alumiinium läheb väga tuliseks, Kepsud puurides tulevad pikad laastud Karteripõhi Plokikaan Klapikambrikaan Titaan Kepsud Puurides tulev puru ja väikeseid laaste, käiates viskab sädemeid...
Gaasijaotusmehhanism Ülo Ramp Ülesanne Võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindritesse ning põlenud gaasidel sealt väljuda Klassifikatsioon · Rippklappidega · Püstklappidega Rippklapid Asuvad plokikaanes Püstklapid · Asuvad mootoriplokis · OHV · Nukkvõlli käitab hammasratas · Klappi liigutab tõukur Põhiosad · nukkvõll · nookurid · tõukurid · klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm · hammasratas Gaasijaotusmehhanismi ajam Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal, kindlas järjekorras, läbi nookuri või tõukuri klappe. Iga silindri kohal kaks nukki Klapiajam Ülesanne liigutada klappi...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
8 Hülss(cylinder) Hülsi ülesanne on juhtida kolvi sirgjoonelist liikumist Joonis 7 1.9 Surverõngad e. kompresioonirõngad (piston ring) tihendada lõtku kolvi ja hülsi vahel ja jahutada. Joonis 8 5 Nr.2 Gaasijaotusmehhanism 1.1 Põhi osad plokikaan , klapid , nukkvõll(võllid) , klapi vedrud , tõukurid , nookurid , tõukur vardad , klapisääre tihendid , pool kuud , jaotus hammasratas , sisselaske kollektor , väljalaske kollektor , klapi taldrikud 1.1.2- tõukurid- hüdrotõukur, rulltõukur, silindri kujuline, pendel tõukur 1.2 Ülesanne võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud gaasidel sealt väljuda 1.3Ajamid hammasratas ajam , hammasrihm ajam , kett ajam 2 OHV (overhead valve) klapid ripuvad ja nukkvõll asub all 2...
Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on: nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid , nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb ajami abil (OHV, OV, SV, OHC, SOHC, DOHC, TOHC), pöörlema väntvõll. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) vaid ühe pöörde. Nukkvõllil on sama palju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. · OHV overhead valves - klapid plokikaanes · OV - · OHC overhead camshaft nukkvõll plokikaanes · SOHC - Single overhead camshaft üks nukkvõll plokikaanes...
Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350C on süsinikterased. 350C ...500C juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid. Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku ning koobalti ja titaani sisaldusega teraseid. Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid , pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi, molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt: Valgemalm selles malmis on kogu süsinik rauaga seotud tsementiidi kujul. Valgemalm on väga habras ja...
Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3 ·...
DIN EN 1008 järgi P265GH, 10CrMo9-10. 350ºC ...500ºC juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid. Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku ning koobalti ja titaani sisaldusega teraseid. Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid , pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi, molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Külmakindlad terased X7Ni8 , P275NL1; Roostevaba terased X5CrNi18-10; X6CrNiTi18-10 Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt:...
) pronkspukse ja kuullaagreid. Kui nukkvõllilt käitatakse ka lühikesi silindrilise juhtpinnaga tõ u k u r e i d 3. Need võta- õlipumpa («Uraal» M-66 jt.), siis on tal peale nukkide veel vad vastu nukkide külgsurve ja annavad otsejõu edasi hammasratas 16. pikkadele tõukurvarrastele 2, mis käitavad nooku- Tõukurid 9 valmistatakse terasest või malmist; nende reid L Nood, pöördudes oma teljel, suruvad klapisäärele liikumist juhivad malmist või duralumiiniumist juhtpuksid ja avavad klappe fr ning 7. Kui võllinukk tõukuri alt ara 10. Tõukurite pöördumise vältimiseks tehakse puksidesse pöördub, suleb klapivedru 8 klapi ja ühtlasi tagastab sageli juhtsälgud. kõik mehhanismilülid algasendisse...
Gaasijaotus mehhanism selle ülesandeks on teostada mootori silindrites gaasivahetus st, et gaasijaotus mehhanism peab õigeaegselt avama klapid millle kaudu silindrid täidetakse värkse kütteseguga ja mille kaudu juhitakse läbi töötanud gaasid välisõhku. Koosneb järgmistest üksikosadest: nukkvõll, sisse- ja väljalaske klapid, klapivedrud, vedrude kinnitus detailid, nookurid, tõukurid või tõukuri vardad. Toitesüsteem toitesüsteemi ülesandeks on kütusest ja õhust põlemiskõlbliku segu valmistamine. Segu valmistamine võib toimuda kas otseselt silindris või väljaspool silindrit. Ottomootori toitesüsteem jaguneb olenevalt küttesegu valmistamise viisist, karburaatoriga või sissepritsega süsteemiks. Toitesüsteem koosneb(karburaator mootoril): õhupuhasti, karburaator, kütusepump, väljalasek kollektor, väljalaske torustik, kütuse torustik, kütuse paak....
Õli paiskamise teel õlitatakse. Mootoris paisatakse laiali kepsulaagrite Silindri seinad, vahelt väljavalguv õli, nukkvõlli nukid jne. mistõttu mootori töötamisel on karter pidevalt täidetud õli uduga, mis sadeneb detailide tööpinnale Valgumisega Kolvisõrmed, tõukurid jne. Õlitamise põhimõtteskeem Õlipump võtab õlivannist läbi õlivõtturi sõela õli ja suunab selle surve all õli filtrisse Liiga kõrge õlirõhu korral avaneb reduktsiooniklapp ja osa õli voolab tagasi õlipumba sissevoolukanalisse. Õlitamise põhimõtteskeem Õli filter püüab kinni õlis leiduvad saastaosakesed. Juhul, kui filter peaks olema must, pääseb õli edasi möödavooluklapi kaudu...
0,6%) kroomi (5...15%) ja räniga (1...3%) legeeritud teraseid. Mida suurem on Cr-, Al- või Si- sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%. Kuumuskindlad terased on näiteks sisepõlemismootorite vedrud, nõelad, pihustite, tõukurid , hülsid, puksid ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastest, mis sisaldavad alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi ja molübdeeni. 1.2 Masinaehitusterased ( Nad peavad olema töökindlad, see tähendab, et nendel peavad olema kõrged tugevusnäitajad: Rm (tugevuspiir) ja ReH (voolavuspiir) või Rp 0,2 (tinglik voolavuspiir), vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU.) 1.2...
Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks . Põlemine on keemiline reaktsioon , kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga . Mootoreid iseloomustavad põhinäitajad .. Kolvi ülemine ja alumine surnud seis ( üss ja ass ) : need on kolvi liikumistee piirasendid silindris . Kolvi käik : kolvi teekonna pikkus silindris ülemise ja alum...
1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma. Mootori kõige suuremat osa nimetakse silindriplokiks, sellele on kinnitatud silindrikaas, mida omakorda katab klapikambrikaas. Ülaosas paikneb veel bensiinipump, karburaator ja õhufilter. Küljele on kinnitatud generaator, mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid , õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2...
Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter · Hübriidajam - gaas + elekter või bensiin + elekter 1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepr...
46. Risthõlmaga buldooseri ehitus, kinnitus baasmasinale. Hülm koos sirmiga, tõuketalad, risttala, hüdrosilinder koos kinnituskronsteiniga. Hõlm paikneb baasmasin pikitelje suhtes risti ja ei ole pööratav (kergetel ja väikestel). 47. Pöördhõlmaga buldooseri ehitus, kinnitus baasmasinale. Universaalraam, hõlm, tõste hüdrosilindrid, tõukurid koos kaldtugedega. Saab hõlma horisontaalpinnas seada nurga alla kummalegi poole pikiteljest või sellega risti. 48. Pöördhõlmaga buldooseri hõlma seadenurkade reguleerimine. Pöördenurka on võimalik muuta kas kaldtugede kinnituskohtade muutmisega universaalraamil või hüdrauliliselt pöörates hõlma universaalraami suhtes. Hõlma lõiknurka ja põikkallet saab muuta kaldtugede pikkuse muutmisega kas ühes või erinevas suunas. 49...
Mida võimsam mootor seda suurem jahutusvedeliku hulk 7 GAASIJAOTUSMEHHANISM Praktilise töö eesmärk: kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised, analüüsida töö tulemusi. Auto mark, mudel, mootori tähis: Toyota Supra 7M-GE Iseloomustus: 2 ülanukkvõlli, 24-klappi, klappide ajamiks hammasrihm, tõukurite tüüp- mehaanilised tõukurid , klappide reguleerimine- reguleerseibidega (paksus 2,92mm), klapiajam otse nukkvõllilt. Klapivahed: sisselase- 0,20mm, väljalase- 0,25mm Klapitõusu mõõtmine: Tulemusteks saime- Sisselase 7,1mm ja väljalase 7,4mm. Mootori gaasijaotusfaaside graafik Klapitõus (mm) Pöördenurk kraadides Graafik 1. 7M-GE Gaasijaotusfaasid Kuidas muudetakse gaasijaotusfaase? Antud mootori puhul ei toimu gaasijaotusfaaside muutmist. Toyota kasutatav gaasijaotust...
DIN EN 1008 järgi P265GH, 10CrMo9-10. 350ºC ...500ºC juures kasutatakse kroomi, molübdeeni, volframi, alumiiniumi ja titaani sisaldusega teraseid. Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku ning koobalti ja titaani sisaldusega teraseid. Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid , pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi, molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Külmakindlad terased X7Ni8 , P275NL1; Roostevaba terased X5CrNi18-10; X6CrNiTi18-10 Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt:...
Loetlege süsteeme, millistesse võib grupeerida sõiduki agregaate ja sõlmi! Vastus: Jõuülekanne, juhtimissüsteem, veermik, elektrisüsteem, keresüsteem, kandesüsteem, kütesüsteem, mootor 3. Loetlege mootori alasüsteeme ja nendesse kuuluvaid seadmeid! Vastus: A) Vänt-mehhanism plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll B) Gaasijaotusmehhanism nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid , nookurid ja klapid C) Käiguvahetusmehhanism käigukast, käigukang, hammasrattad A) Pööramismehhanism rool, roolivarras 4. Selgitage 4-taktilise Ottomootori (bensiinimootori) ja diiselmootori tööpõhimõtte erinevust! (kirjeldades, millised protsessid toimuvad erinevate taktide ajal) Vastus: Bensiinimootor - neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse põlemisel saadava energia muutmises mehaaniliseks energiaks. Sisselasketakt...
- Töötanud gaaside väljatõrjumine silindrist toimub läbipuhkeõhuga. MOOTORI EHITUS I SPM kere osad • alusraam • tugipukk • silindrid • silindrikaas II vänt – kepsmehanism kolb keps väntvõll III gaasijaotis mehhanism klapid nookurid tõukurid nukkvõll sisselaskeaknad (2 taktiline mootor) väljalaskeaknad ( 2 taktiline mootor) IV SPM teenindavad süsteemid õlitussüsteem kütusesüsteem jahutussüsteem käivitus / reverseerimis – süsteem ülelaadimissüsteem ALUSRAAM 1-tihend; 2-väntvõlli raamlaager;3-kinnitus äärik; 1-äärik tugipuki kinnituseks;...