Denis Amelin, Roman Ivanov, Andreas Metsoja VOLTMEETRI KALIIBRIMINE Laboratoorne töö Õppeaine:Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm:AT21a Juhendaja: 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga volt- meetriks.Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nrkade voolude (ca 1mA) mtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb gal- vanomeetriga järjestikku ühendada nn. eeltakisti (joon 1) Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri.
VOLTMEETRI KALIIBRIMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA Koostasid: Peeter Loomus Indrek Murdvee Meelis Möller Janno Pannel Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI11A Juhendaja: Õppejõud Peeter Otsnik Tallinn 2010 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin ja alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca. 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE ( joonis 1 )
Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-21B Üliõpilased:Willybert Viimsalu Kristian Käbi Gert Skatskov Juhendaja: K. Klaas Tallinn 2014 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga ampermeetriks. Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2.Töövahendid. Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispinge-allikas. 3.Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonis 1
……………….3 4.Töö käik……………………………………………………………………………………………………… …………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………………… …………………………………………..5 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeetriks.Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. šunt Rš. Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1
ep(U)=epe(U) + el(U) + 1/2eVmax(U) 0,15V - pool jaotise väärtusest epe(U) - etalonvoltmeetri lubatud piirhälve el(U) - kaliibritava galvanomeetri näidu lugemise hälve ep(U)=0,075V+0,15V+0,1V = 0,325V Kus epe(U) on etalonvoltmeetri lubatud piirhälve, mis arvutatakse voltmeetri juhendi järgi, el(U) - kaliibritava galvanomeetri näidu lugemise hälve (ümardamise hälve), väljendatud pinge ühikutes (V). Täpsusklass: Y = ± ep(U) / Xn * 100% Xn - normeeriv väärtus e. mõõtepiirkond Y = ±0,325V / 15V * 100% = ± 2,2% Kuna galvanomeetri täpsusklass = 1,5%, mis on täpsem kui saadud voltmeetri täpsusklass, siis saame voltmeetri täpsusklassiks 2,2%. Kokkuvõte: Galvanomeetrist tehtud voltmeeter on üsna töökindel, kuna selle mõõtmise täpsuse kõrvalekalle tavalisest voltmeetri 15V mõõteskaalal on kuni 0,1V. Kuna galvanomeetri enda täpsusklass on väiksem kui voltmeetri oma, siis
Madis Timmi Marko Käkinen Ampermeetri kalibreerimine PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (II) Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21-A Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev: 05.02.2015 Tallinn 2015 AMPERMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeeter.Leida ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Ampermeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada mõõteriista ampermeetrina,tuleb mõõteriistaga M paralleelselt ühendada šunt Rš (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu mõõteriistast mööda. Joon.1.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö Voltmeetri kalibreerimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21a Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse moodetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmooteriist norkade voolude (ca 1mA) mootmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1)
Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1)
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö Ampermeetri kaliibrimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21a Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga ampermeetriks.Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista swkaala jaotistele seatakse vastavusse moodetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda.
Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1)
Voltmeetri kaliibrimine Laboratoorne töö õppeaines: Füüsika Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 06.11.2017 Tallinn 2017 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nrkade voolude (ca 1mA) mtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1).
Füüsika laboratoorne töö nr 3 Ampermeetri kaliibrimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampertmeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn sunt Rs (joon.1). Sundi ülesandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda.
Eero Sonberg Indrek Sonberg Andreas Lahesalu Voltmeetri kalibreerimine PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (II) Ehtiusteaduskond Õpperühm: TEI 11/21 Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2015 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur,kus mōōteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmōōteriist nōrkade voolude (ca 1mA) mōōtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1)
Voltmeetri kaliibrimine Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21 Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Töö eesmärk. Kaliibrida galvanometer etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin ja alalispingeallikas. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti R E (joonis 1)
19 10 5 25 2,5 12,5 89,29 0,30 60,00000 500,00000 8,33333 20 5 2,5 26,5 2,65 6,625 94,64 0,15 60,00000 1060,00000 17,66667 =2,8 V Ampermeeter: 0,5 xmA Voltmeeter: 0,1 xV Kasutatud mõõteriistad Ampermeeter Mõõdetav suurus: Voolutugevus I; *Amper+. Mõõteriista tüüp: numbriline mõõteriist. Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xmA 100xmA Täpsusklass: 1,0 Jaotiste arv skaalal: 100 Voltmeeter Mõõdetav suurus: Pinge U; *Volt+ Mõõteriista tüüp: numbriline mõõteriist Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xV 28xV Täpsusklass: 1,5 Jaotiste arv skaalal: 50. Vooluallika kasutegur ARVUTUSED Iga mõõtmise jaoks on leitud kasulik võimsus: Iga mõõtmise jaoks on leitud kasutegur: 100,00
Õppeaines: FÜÜSIKA Mehhaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 Üliõpilased: Robert Talalaev Taavi Takkis Taavi Tenno Kontrollis: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2003 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonovoltmeeter, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3.Töö teaoreetilisi aluseid. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Mõõteriist kaliibritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude ( ca l IµA ) mõõtmiseks.
VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur,kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1)
VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõte piirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn
Reedo Koort Siim Loost Sven Albi Andri Kõiv VOLTMEETRI KALIBREERIMINE Õppeaines: FÜÜSIKA Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur,kus mōōteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmōōteriist nōrkade voolude (ca 1mA) mōōtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku
1. Töö eesmärk. Kallibreerida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid. Galvanomeeter GVM 22c, etalonvoltmeeter B7-23, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kalibreerimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Mõõteriist kalibreeritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoog mõõteriist nõrkade voolude (ca 1A) mõõtmiseks.
...............................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga ...........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................................................................................................8 Elektromehaanilised mõõteriistad ...................................................................................10 Elektronmõõteriistad.........................................................................................................11
3.Arvutada keerme keskläbimõõt d2teg valemiga d2teg = M – 3 dtr + 0,866 P (lähteandmed abijuhendist) 3.Arvutada keerme teoreetiline keskläbimõõt d2teor valemiga d2teor = d – 3 + 0,077, kus d on keerme välisläbimõõt, mis mõõtke ise kõrgusmõõdikuga (valem kehtib keermesammule 4,5 mm). 4.Arvutada tegeliku ja teoreetilise keskläbimõõdu vahe (mõõtemääramatus) Δ d2 = d2teg - d2teor 5.Määrake kasutades arvutatud Δd2 abijuhendi tolerantside tabelist keerme täpsusklass vastavalt keerme parameetritele. 6.Muu töö teostamiseks vajalik informatsioon ja lähteandmed saadakse õppeklassis töökohal olevast abijuhendist. 7.Esitage töö tulemused õppejõule. Peale töötulemuste ülevaatamist õppejõu poolt korrastage töökoht. 8.Vormistage laboratoorse töö protokoll vastavalt „Tolereerimise ja mõõtetehnika laboratoorsete tööde aruannete vormistamine“ nõuetele ning esitage õppejõule hindamiseks. Tabel 1.
TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Ampermeetri kalibreerimine Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21 Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampermeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtus etteantud mastaabis. Mõõteriist kaliibritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1µ) mõõtmiseks.
..................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1)
Ampermeetri Kaliibrimine 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga ampermeetriks.Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur,kus mõõteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda.
5.3 Lahenduskäik: Tolerantside piirväärtuste tähised on kooskõlas standardiga ISO 286 [5.4], [5.5]. Laagrite terminoloogia on määratud standardiga ISO 5593 [5.6]. Tolerantside piirväärtuste ja istude arvutamisel on tuginetud õppematerjalile [5.3]. Laagrivõrude piirhälbed on võetud laagrivõrude piirhälvete tabelist [5.2]. Antud veerelaagri joonised on välja toodud töö lõpus. Veerelaagri tähistuse lahti mõtestamine. 6 – veerelaagri täpsusklass, 25 – sisevõru läbimõõt, js6 – võlli tolerantsitsoon, 52 – välisvõru läbimõõt, M7 – laagripesa tolerantsitsoon masina keres. Piirhälbed: Tabel 5.1 (piirhälbed) Sisevõrule Ø25L6 Võllile Ø25js6 ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,008 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø52l6 korpuse avale Ø52M7
c=0,035 sest ava täpsusaste on H14 l-lõiketakistus S-materjali paksus z-pilu suurus Templi läbimõõt dt = (Ddet+det)- t = (90+0,87)h11(-0,22) =90,87h11(-0,22) Matriitsi ava läbimõõt dm =(dt+z=Ddet+det+z)+m=(90+0,87+0,92)H11(+0,22)= =91,79H H11(+0,22) 2)Väliskontuuri D1=160h14(-1) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel analüütiliselt määratuna Z = CxSxl = 0,035x4x43 = 0,92 mm Kus tegur c=0,035 sest täpsusklass on h14 Matriitsi ava dm läbimõõt siin on: dm = (Ddet-det)+ m = (160-1)h11(+0,25) = 159h11(+0,25) Templi läbimõõt dt siin on: dt = (Ddet-det-z)- t = (160-1-0,92)h11(-0,25) = 158,08h11(-0,25) 3)Templi ja matriitsi eskiisid: ( ) 90,87 h11 -0,22 ( ) 158,08 h11 -0,25 ( ) 91,79 H11 +0,22
i = 0,92 A n = 1440 mõõteriist Mõõeriista nr. N49158 Mõõtepool 1 andmed = 314,16 rad/s Mõõtepiirkond 2A 200 mV; N1 = 760 keerdu l = 0,25 m D = 0,15 m vahelduvvool N = 360 täpsusklass 0,5 ±0,5% + 20 dgt S1 =47,8 mm2 Jaotiste arv 100 skaalal ARVUTUSED Funktsiooni f(x) eksperimentaalsed väärtused: Näiteks: Solenoidi magnetväli Funktsiooni f(x) teoreetilised väärtused:
hindamisel kasutatakse suhtelist viga. Suhteliseks veaks nimetatakse absoluutse vea ja tegelikku väärtuse suhet, mis on väljendatud protsentides. =(A/A)*100% - suhteline viga (%) A- absoluutne viga A- mõõdetava suuruse tegelik väärtus Kui on teada mõõteriista näit, tema mõõte ulatus ja täpsus klass, siis mõõte tulemuse suhtelise vea arvutamisel tuleb kasutada järgmist valemit: =± max*(An/A1) - mõõteriista täpsusklass (%) An- mõõteriista mõõteulatus ehk niminäit A1- mõõteriista näit 3. Mõõteriista taandatud viga Mõõteriista taandatud veaks nimetatakse absoluutse vea ja mõõteriista niminäidu suhet, mis on väljendatud protsentides. =(A/An)*100% - mõõteriista taandatud viga protsentides A- absoluutne viga An- mõõteriista niminäit Elektriliste mõõteriistade skaalal on märgitud mõõteriista täpsusklass
ÜLESANNE 5 1. Mõtestada lahti antud veerelaagri tinglik tähistus. 2. Leida laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. 3. Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. 4. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. 5. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 29. 0-20js6-62M7 1. 0 veerelaagri täpsusklass, 20 sisevõru läbimõõt, js6 võlli tolerantsitsoon, 62 välisvõru läbimõõt, M7 laagripesa tolerantsitsoon masina keres. 2. sisevõrule Ø20L0 : võllile Ø20js6: ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,010 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø62l0 korpuse avale Ø62M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,013 EI = -0,030 3
R2=50,16667 R5=55,22222 R3=0 14 8. Arvutage voolutugevused ahela hargnenud osades. U -4.97[V ] I= =¿ I 4 =I 5= -0.09[ A] R 55.2[] 3. VOLTMEETRI KALIBREERIMINE 1 Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 1.5 Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 1.6 Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (Joonis 11)
s= 6 O 60 h14 Joonis 1 Lahendus: +𝟎, 𝟓𝟐 2.1.1 Sisemise ava Ø𝟐𝟒𝐇𝟏𝟒( ) stantsimine. 𝟎 Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel 𝑧 = 𝑐 ∗ 𝑠 ∗ √𝜎𝑙 = 0,035 ∗ 6 ∗ √49 = 1,47 mm, c – kuna täpsusklass on H14, siis valin 𝑐 = 0,035 𝜎𝑙 – lõiketakistus, valin 𝜎𝑙 = 490 𝑁/𝑚𝑚2 = 49𝑘𝑔𝑓/𝑚𝑚2 0 Templi läbimõõt on: 𝑑𝑡 = (𝐷𝑑𝑒𝑡 + 𝛿𝑑𝑒𝑡 ) = (24 + 0,52) = 24,52 h11( ). −0,13
4,5 29,90 30,87 30,39 0,876 0,822 0,054 0,065 3,0 30,90 31,30 31,10 0,896 0,843 0,054 0,064 1,5 31,50 31,60 31,55 0,909 0,854 0,055 0,065 0,0 31,82 31,82 31,82 0,917 0,857 0,060 0,070 Andmed: Solenoid: Mõõtepool: (Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus.) Magnetiline konstant: Ampermeetri viga: Täpsusklass: Piirhälve: Mõõtevahendi määramatus: Lugemi määramatus: Magnetiline induktsioon: Magnetiliste induktsioonide laiendatud liitmääramatused: Magnetilised induktsioonid: Järeldus: Teoreetilised ja eksperimentaalsed väärtused erinevad väga vähe ja seda on näha ka graafikul: jooned langevad peaaegu kokku. Eksperimentaalne graafik on teoreetilisest keskmiselt 6,15% suurema väärtusega.
0077 0.18 0.08 0.08 0.1198572 0.1124 0.0073 0.2 0.06 0.06 0.0898929 0.0764 0.0134 μ= 0.000001256 S1= 0.002193 N1= 250 n= 1387.3873874 W= 314 I= 2.225 B(Xmax/2) 0.0023235483 T B(Xmax) 0.0003485322 T B(x)= 0.0003485322 Mõõtemääramatus Skaala: 2A Täpsusklass: 0.5 100% usaldatavus Ub(l)m= 0,5%*2A = ± ,01 A Ub(l)l= ±2A/100*1/2 = ± ,01 A Uc(l)= ±SQRT(0,01^2 + 0,01^2) = 0.0141421 Fexp(x) ja Ft(x) 1 0.8 0.6 Fexp(x) 0
......................................................................................... 26 6.2. Juhuslikud efektid.............................................................................................................. 26 7. Mõõtevahendid ja nende lubatud vigade normeerimine ............................................................ 28 7.1. Normaal- ja töötingimused ................................................................................................ 29 7.2. Täpsusklass........................................................................................................................ 30 7.3. B-tüüpi määramatus........................................................................................................... 31 8. Mõõtetulemuse esitamine koos määramatuse hinnanguga ........................................................ 33 8.1. Näited B-tüüpi määramatuse leidmisest ja vastuse esitamisest........................................
2 4,90 5,10 285,30 296,94 0,30 0,09 3 5,00 5,00 296,70 296,70 0,06 0,00 4 5,10 4,90 308,70 296,59 -0,05 0,00 5 5,20 4,80 321,20 296,49 -0,15 0,02 6 5,30 4,70 334,10 296,28 -0,36 0,13 Takistuste A-tüüpi laiendmääramatused: Takistite paralleelühenduse takistus: Takistuste laiendatud liitmääramatused: (Takistussalve täpsusklass: 0,2) Kogutakistuse laiendatud liitmääramatus: Mõõdetud väärtused: Arvutatud väärtus: Järeldus Mõõdetud ja arvutatud väärtus langevad enam vähem kokku. Saab öelda, et antud meetod takistuste määramiseks on täpne.
Tallinna Tehnikaülikool Mõõtmise I-kodutöö variant nr Imre Tuvi 061968 IATB22 Tallinn 2007 Ülesanne nr. 1 Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 15 mA, lugem oli 81,5 jaotust. Andmed: täpsusklass (tk) = 0,2 skaala jaotise väärtus (jv) = 150 mõõtepiirkond (mp) = 15mA lugem (l) = 81,5 Voolutugevus: l I = mp jv 81,5 I= 0,015 = 0,00815 A 150 Mõõteviga: tk I = mp 100 0,2 I = 0,015 = 0,00003 A 100 Vastus: I = ( 0,00815 ± 0,00003 ) A Ülesanne nr. 2 Firma Agilent multimeetriga tüüp 34401A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 1000 V oli 950.525 V. Viimasest taatlusest oli möödas 1 kuu.
D 0,15 0,00005 B µ 0 N f B µ 0 N i B µ N i f Ampermeetri viga = = =- 0 2 U B ( x )=u B ( x )l i l f l l l 0,4 Mõõtepiirkond 2 Täpsusklass 0,5% uB(x) 0,01 2 U c ( x )= ( U B ( x ) ) + ( U A ( x ) ) 2 B(0,0) = 2,079 ± 0,051 mT
Tallinna Tehnikaülikool ISS0050 Mõõtmine I kodutöö 1 Variant nr 3034 Tallinn 2009 2 1. Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 7,5 V, lugem oli 113,5 jaotust. Andmed: Täpsusklass: t = 0,2 (mõõteriista passist) Skaala: s = 150 jaotust (mõõteriista passist) Mõõtepiirkond: m = 7,5 V Lugem: l = 113,5 jaotust Pinge: m U = l s 7,5 U = 113,5 = 5,675 150 Mõõteviga: t U = ± m 100 0,2 U = ± 7,5 = ±0,015 100 Vastus: U = ( 5,675 ± 0,015 ) V 2. Firma Agilent multimeetriga tüüp 34410A mõõdeti alalissignaali.
Tallinna Tehnikaülikool Esimene kodutöö Mõõtmises ISS0050 Nr.1641 Aruande koostanud: Üliõpilane: Haigo Hein Matrikli nr.: 082052iatb Kuupäev: 19.04.2009 1.Ülesanne Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 150 mA lugem oli 74,5 jaotust. Antud: täpsusklass tk = 0,2 (mõõteriista passist) skaalajaotusväärtus skj = 150 (mõõteriista passist) mõõtepiirkond mpk = 150 mA lugem lug = 74,5 lug Leian voolutugevuse valemist I= mpk skj 74,5 I = 0,150 = 0,0745 A 150 tk
ja kasutamisvôimalustega. Mitmest môôtevahendist koostatud môôteskeemi summaarse môôtemääramatuse arvutus. Mõõtevahendi kalibreerimine teise täpsema mõõtevahendiga. Töövahendid Kompensaatori plokk P373, normaalelement ME4700, nullindikaator M195/2, voltmeeter V7-37, pingeallikas B5-43, patarei (1,5 V). Töö käik Mõõteskeemi koostamine ja töövoolu reguleerimine Normaalelemendi tüüp ME4700 Normaalelemendi pinge nimiväärtus Une = 1,01851 V ± 50 µV Täpsusklass ± 0,01 % Triiv ± 100 µV aastas Mõõtemääramatus Une = ± ( 50 + 3 * 100 ) = 350 µV Nullindikaatori tüüp M195/2 Nullindikaatori tundlikkus SI = 3,9 * 10-9 A/jaot. Kompensaatori töövõime kontroll Pinge 0,000010 V põhjustas kõrvalekalde 2 jaotust Tasakaalustamise viga Ut = 5 µV Voltmeetri kalibreerimine Uk = ± ( 300 * U+ 4 * Up) µV U -môôtetulemus (V) Up -piirkond 1,2 V Uv = ± ( 0,25 + 0,2 * (Up / Uv 1 )) * Uv % Up -piirkond 1 V U = ± ( Ut2 + Une2 + Uk2 )
Takistite nominaalväärtused: R1 = 2.7 M ± 10% ja R2 = 200 ± 10% Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 2.6707 M ja R2 = 190.04 Leian piirvead ± 10% on 0,27 M mõõdetu ja piirviga vaadates piisaks ka 2%, et jääks lubatud piiridesse. 10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Termoresistori täpsusklass on B Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,42 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04 RT parandatud väärtus on: RT r = 110,42 0,04 = 110,38 Takistuse suhte sõltuvus temperatuurist: ja tabelist vaadatuna Leian takistuse muutuse R ja temperatuuri muutuse T vaheline seos mõõdetud temperatuuri T ümbruses: Leian takistuse mõõtmise vea Leian temperatuuri mõõteviga T2 Termomeetri viga(graafikult leitud) T1 = ±0,50 Leian temperatuuri mõõtemääramatuse: 2
numbrilauale veel tingmärgid, mis annavad mõõteriista üksikasjaliku tehnilise iseloomustuse. Mõõteriista valimiseks ja mõõteriista õigeks kasutamiseks on neid tingmärke tarvis teada. Mõõteriista numbrilauale kirjutatakse mõõteriista liik või liiki tähistav täht. Skeemidel tähistatakse mõõteriistu tähega, mida ümbritseb ring või kastike. Numbrilauale märgitakse mõõteriistaga mõõta lubatud voolu liik (alalis, vahelduvvool), mõõteriista süsteem, täpsusklass (täpsusklassi tähistavad numbrid ümbritsetakse mõnikord ringjoonega). 20.Mõõteriistade vead, täpsusklass. Omatarve. · Suhtviga Suhtviga on mõõteriista suhteline viga. · Taandviga Taandviga näitab, kui suure osa moodustab viga normeerivast väärtusest xnorm. Enamasti on selleks mõõteriista skaala maksimaalne väärtus. · Digitaalse mõõteriista viga d = ±(0,5% reading + 2 digits) See oli näide valemist absoluutse vea leidmiseks digitaalse mõõteriista korral
....................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn eeltakisti Re (joonis 1)
h p p2 3,56775 7,36665 7,36665 2 V = ± p + h = ± 0,01 + 0,01 = 2 4 2 4 = 0,462194335m 3 2 V U ( V ) = = 0,533696048m 3 3 Vastus: Silindri ruumala V=15,41 ± 0,53 m3 2.Ülesanne I1 = 200 mA = 0,2 A I2 = 500 mA = 0,5 A IA = 5 mA = 0,005 A RA = 2 ± 2% = 2 ± 0,04 Ampermeetri täpsusklass t = 0,5 I A RA Takistite R1 ja R2 leidmiseks on valem: R = I - IA I A RA 0,005 2 Seega: R1 = = = 0,051282051 I 1 - I A 0,2 - 0,005 I R 0,005 2 R2 = A A = = 0,02020202 I 2 - I A 0,5 - 0,005 Mõõtemääramatus R = ± (t/100) p R1 = ± (0,5/100) 0,051282051 = 0,0002564
1.1 Takistite (resistorite) mõõtmine Nominaalväärtused: R1= 75 , tolerantsiga 10% R2= 27 k, tolerantsiga 10% Mõõdetud väärtused: R1= 78,65 R2= 28,05 k Piirvead: 'R1=(0,15 + 0,05 (Rk/R1 1))*(R1/100) = (0,15 + 0,05 (200/78,65 1)) *(78,65/100) = ± 0,79 'R2=(0,15 + 0,05 (Rk/R2 1))*(R2/100) = (0,15 + 0,05 (200000/27000 1)) *(27000/100) = ± 127 Takistuse tegelik (mõõdetud) väärtus on tolerantsiga lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Termoresistori täpsusklass B Takistus toatemperatuuril RT= 1,0792 Juhtmete takistus Rj= 0,16 Järelikult RT= 1,0792 0,16 = 0,9192 Takistus temperatuuril 0oC on R0= 1,0000 Takistuse sõltuvus temperatuurist WT=RT/R0 WT=0,9192/1,0000 = 0,9192 Kuna tulemus 0,9192<1,0000 järelikult on tegelik temperatuur madalam kui 20 oC. 2-0,9192=1,0808 (jääb 1,0792 ja 1,0831 vahele) Temperatuur T= 20 - ((1,0808-1,0792)/(1,0831-1,0792)) = 19,6 oC Täpsusklassiga määratud termomeetri instrumentaalne viga 'T1= ± 0,4 oC
2. Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid, mille käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Eeldades, et Mg2+ ioone on Ca2+ ioonidega võrreldes väga vähe, saab vee kareduse ja nende reaktsioonide põhjal välja arvutada vees tekkiva katlakivi massi. Töövahendid: 100 mL pipett 750 mL kooniline kolb 250 mL koonilised kolvid 25 mL büretid Täpsusklass: d = 1 mL Mõõtepiirkond: 0 .. 25 mL Täpsustemperatuur: 20 °C 25 mL mõõtesilinder Täpsusklass: d = 1 mL Mõõtepiirkond: 0 .. 25 mL Klaaslehter Klaaspulk Filterpaber Katseklaaside komplekt Na-kationiitfilter Elektripliit Võimsus: 1500 W Toitepinge: 230 V Mark: Rommelsbacher Tüüp: TL 1595 Etalonlahuste komplekt
2 4 2 * 3,14159 4 * 3,14159 = ±0,04903... ±0,049m3 Vastus: V = (11,876 ± 0,049) m3 2)Koostada ja esitada skeem ning arvutada elemendid voolude mõõtmiseks kahe mõõtepiirkonnaga: 100mA ja 200mA kui on kasutada üks mõõteriist mõõtepiirkonnaga 1 mA, sisetakistusega 200 ±2% ja täpsusklassiga 1. Antud: I1 = 100 mA I2 = 200 mA IA = 1 mA RA = 200 t = 1 (täpsusklass) A R1 R2 R1 = (IA * RA) / (I1 IA) = (0,001 * 200) / (0,1 0,001) = 2,02020202... 2,02 R2 = (IA * RA)/ (I2 IA) = (0,001 * 200) / (0,2 0,001) = 1,005025... 1,01 R = (R * t) / 100 R1 = 2,02 * 1 / 100 = 0,020 R2 = 1,01 * 1 / 100 = 0,010 Vastus:
5 % 20 - st on 1 k ja leitud mõõteviga on sellest küll väiksem, kuid mõõdetud takisti väärtus erineb täiesti takistil äramärgitud nominaalväärtusest, seega pole takistuse tegelik väärtus lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,77 Termoresistori täpsusklass on B Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04 RT parandatud väärtus on: RT r = 110,77 0,04 = 110,73 Takistuse suhte sõltuvus temperatuurist: 110,73 = = = 1,1073 IIJ JJIJ +27 ° " 100 Leian takistuse muutuse ja temperatuuri muutuse vaheline seos mõõdetud temperatuuri T ümbruses: $ - $ 1,1107 - 1,1029 = = = 0,0039 2 2 = = 0,0039 = 0,39
Vooluallika elektromotoorjõud e=2,9 V Kasutatud voltmeeter oli täpsusklassiga 1,5 ja mõõtepiirkonnaga kuni 5 V. Seega U=0,075 Ampermeetri mõõtepiirkond oli kuni 0,1A ja täpsusklass 1. Seega I=0,001 Mõõte- ja arvutamistulemused: I U N1 N1 n n e-U r R U/(e-U) 0,84 0,1 0,084 0,0630 0,034 0,0259 2,800 3,333 0,119 0,036 0,8 0,2 0,160 0,0600 0,069 0,0259 2,700 3,375 0,250 0,074 0,76 0,4 0,304 0,0570 0,138 0,0261 2,500 3,289 0,526 0,160
annaabi.ee 
