Täheparved on teatud saarekesed, kus tähed hoiduvad palju tihedamalt kokku. Gaas udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neis tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved. meie Linnutee galaktika põhitasandit lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. (ebakorrapärased)
Täheparved on teatud saarekesed, kus tähed hoiduvad palju tihedamalt kokku. Gaas udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Täheparvedeks on kombeks nimetada nii hajus- kui kerasparvi, kuigi praktiliselt ainus, mis neid kahte ühendab, on see, et gravitatsioonijõud hoiab neid tähti koos. Hajusparved e. galaktilised parved. ● meie Linnutee galaktika põhitasandit ● lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid. (ebakorrapärased)
· Sissejuhatus........................................................................................................5 · Mis on galaktikad...............................................................................................5 · Meie kodugalaktika Linnutee......................................................................5-6 · Udukogud...........................................................................................................6 · Täheparved.........................................................................................................6 · Teised galaktikad............................................................................................6-7 · Galaktika tekkimine...........................................................................................7 · Galaktikaparved.................................................................................................8 · Tähtkujud........
ketaste taga olevatel gaasi- ja tolmupilvedel heledamal foonil. Süttivaid tähti ümbritsevaid tolmukettaid peetakse tulevaste planeedisüsteemide algeteks. Muutlikud tähed Enamik tähti on kaksikud - kaks ümber üksteie tiirlevat tähte. Tähe heledus muutub, kui üks tähtedest teist varjutab. Teine tüüp muutlikke tähti on sellised, mille heledus tõepoolest muutub. Need tähed pulseerivad paisuvad, tõmbuvad kokku, paisuvad taas jne kindla perioodiga või korrapäratult. Täheparved Gaas Orioni udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg. Neid täheparvi nimetatakse hajusparvedeks. On olemas kaht tüüpi täheparvi: hajusparved ja kerasparved. Hajusparved Neid kutsutakse ka galaktilisteks parvedeks. Nii sellepärast, et neid on avastatud piki meie Linnutee galaktika põhitasandit. Hajusparved on lahtised, ilma kindla kujuta tähekogumid.
palju on üldse galaktikaid. Lähemalt on räägitud ka meie kodugalaktikast Linnuteest . Töö eesmärgiks on õppida tundma paremini galaktikaid ning nende ehitust . 3 MIS ON GALAKTIKAD? Nad on koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani.[1] KUIDAS LIIGITADA GALAKTIKAID? Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid.
suurem periood. 2)korrapäratud-plahvatavad,novad-väike plahvatus 1.Tähe sünd: kosmiline tolm e. H ja He gravitatsioon, 15 mln kraadi->termotuumareakt. Eluiga sõltub massist. Mo=päikese mass. 10 Mo=1mln, päike elab=10 mrd 2.Tähe surm: H otsas->He->c->punane hiid plahvatab novana, aine paiskub kosmosesse. 1)jäänus suurem kui 1,4 Mo->valge kääbus-must auk-ülitihe ainekogum 2)jäänus väiksem kui 1,4Mo->valge kääbus->must kääbus Galaktikad ehk täheparved. 1)Linnutee Galaktika, spiraalne,Päikesesüsteem,tuumas sünnivad uued tähed,laius 100 000va. U 100 mrd tähte,tiirlemisperiood=200 mln a, kiirus 300 km/s. 2)Andromeda, 2mln va kaugusel, 180 000va lai, u200 mrd tähte,2 kaaslast Suur ja Väike Magalhaesi Pilv. Elleptilised on väljavenitatud ringid, korrapäratud avastas Herschel 1924. Kohalik Rühm-Linnutee +20 muud ( galaktika parved) 35 000 galaktikat teada.
pööripäeval. Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22. või 23.septembril. Sügisesel võrdpäevsusel on kogu Maal öö ja päev sama pikad 12 tundi. Päike asub seniidis ekvaatori kohal. Sügisese pööripäeva ajal algab lõunapoolkeral kevad. Mis on sodiaagivöö? Sodiaagivöö on taevas olev kujutletav vöö, mida Päike läbib aasta jooksul. Sodiaagivöös on 13 sodiaagimärki, mille moodustavad vastava tähtkuju tähed, täheparved ja galaktikad. Päikesekiirte langemine Maale talvisel pööripäeval Päikesekiirte langemine Maale kevadisel pööripäeval Päikesekiirte langemine Maale suvisel pööripäeval Päikesekiirte langemine Maale sügisesel pööripäeval Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Jagatakse omakorda 3-ks: I. Seyferti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. II. Markarjani galaktikad- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt. III. Kvasarid. 2) spiraalilised- ... 3) korrapäratud- Suur ja Väike Magalhaes · Galaktikate vanus 12-15 miljardit aastat. · Galaktikad on täheparved. 8. Kvasarid · Ühed kaugemad objektid maailmaruumis. · Tekivad tõenäoliselt galaktikate ühinemisel. · Algselt peeti ülitähtedeks. · On teada u 200 000 kvasarit. Kõik vaadeldavad kvasarid on punanihetel 0.06- 6.5 . · Heledus varieerub kindla ajagraafikute järgi. · Kõige heledam k. on 3C 273. · I kvasar avastati 1950 lõpus. · 2006 a. leiti mikrokvasar. · Suurim läbimurre 1963 a. 3C 273 ( Maarten Schmidt). 9. Mustad augud..
Maa koor jaguneb ookeanilist ja mandrilist tüüpi kooreks. Mandrilise maakoore paksus on keskmiselt 25-40 km mandrite all ja kuni 75 km kõrgmäestike all ning ookeanilise koore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 15 kilomeetrini ookeanide äärtel. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Mis on sodiaak? Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat. Selgita päikese- ja täheööpäeva erinevustTäheööpäevaks nimetatakse mingi kinnistähe kahe teineteisele järgneva ülemise kulminatsiooni vahelist ajavahemikku
Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Taevajälgimisest on välja kasvanud nii ilmaennustus kui ajaarvamine, aga samuti hulk astroloogilisi süsteeme ja muud müstikat. Jälgiti Kuud ja Päikest. 6. Mis on tähtkujud? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved väljaspool Päikesesüsteemi. 7. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. 8. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani; on nähtav vaid paarisaja kilomeetri laiusel ribal mõne minuti vältel
Täheks nimetatakse ise energiat kiirgavat plasmast koosnevat taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike. Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle ...
Öö ja päeva vaheldumine, pilved, lumi, vihm, virmalised, vikerkaar. 13. Tähistaeva muutumine on seotud aastaaegadega sellepoolest, et igal aastaajal on sellele iseloomulik ilm. Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. 14. Tähtkujud on kindlate koordinaatidega määratud hulknurgad (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Neid on vaja Kuu ja planeetide jälgimise hõlbustamiseks. Heledamate tähtede rühmitused. Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks. 15. Sodiaak ehk loomaring on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole Päikese näilist teekonda ehk ekliptikat. Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju 16
silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist. Mis on Sodiaak? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil. Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev Päikese ja Kuu teed tähistav kujuteldav vöö taevas. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn. Dobsoni süsteemi, mis on kõige odavam ning samal ajal ka hästi käsitletav. Teleskoopi juhitakse käsitsi, okulaari juures oleva käepideme abil. "Dobsoniga" on hea vaadelda suure läbimõõduga objekte, nagu komeedid, udukogud, täheparved; ka Kuu ja Päike. Ei sobi pildistamiseks ega suurte suurenduste korral. Newtoni süsteem koos Saksa monteeringu ja kellamehhanismiga lubab hästi vaadelda ning pildistada planeete, kaksiktähti ja teisi suurt suurendust vajavaid objekte. On paraku raske ning kohmakas. Cassegraini süsteem ning kahvelmonteering on tüüpilised USA seeriateleskoopide juures. Kasutatakse nii täisautomaatseid asimutaalmonteeringuga teleskoope
Tähtkujud ehk konstellatsioonid Heledad tähed moodustavad taevaskeral kujundeid,mida nimetatakse tähtkujudeks.Lähemalt öeldes on tähtkuju kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral,mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed,täheparved,galaktikad ja paljud teised objektid väljaspool päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi.Konstellatsioonide nimi võib olla eri rahvastel erisugune.Vana- Hiina ja Kesk-Ameerika kultuuride tähtkujud on täiesti erinevad näiteks Etioopia omadega,ja ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud
silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist. 15. Mis on Sodiaak? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil. Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev Päikese ja Kuu teed tähistav kujuteldav vöö taevas. 16. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist. 15. Mis on Sodiaak? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil. Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev Päikese ja Kuu teed tähistav kujuteldav vöö taevas. 16. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
Taevas leiavad aset meteoroloogilised, ööpäevased, sesoonsed ja astronoomilised muutused (taevakehade evolutsioon ja omaliikumine). 13. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Tähistaeva muutumise seos aastaaegadega - telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 14. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Neid on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade muutumist. 15. Mis on sodiaak? Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev aastaring, mis jääb taustaks Päikesele aasta jooksul. 16. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtede asend taevasfääril on püsiv, sest vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured. 17. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine?
9. Doppleri efekt- seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda näiteks kui rong mööda sõidab. Rongi poolt tekitatav heli kõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes aga helikõrgus langeb kiiresti. 10. Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtedeks nimetatakse isekiirgavaid taevakehi, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest. Tüüpiline täht on nt Päike. 11. päikesesüsteemi taevakehad- 1) Asteroidid e väikeplaneedid- tiirlevad päikese ümber. Asteroidide orbiidid on koondunud marsi ja jupiteri orbiidi vahelisele alale. 2) planeetide kaaslased ehk kuud- palja silmaga on jälgitav vaid maa kaaslane kuu. 3) Komeedid e sabatähed on piklikel orbiitidel
See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. (www.miksike.ee) Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. (www.vikipeedia.ee) Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat.(www.miksike.ee) 2 Päike
Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn. Dobsoni süsteemi, mis on kõige odavam 5 ning samal ajal ka hästi käsitletav. Teleskoopi juhitakse käsitsi, okulaari juures oleva käepideme abil. "Dobsoniga" on hea vaadelda suure läbimõõduga objekte, nagu komeedid, udukogud, täheparved; ka Kuu ja Päike. Ei sobi pildistamiseks ega suurte suurenduste korral. Newtoni süsteem koos Saksa monteeringu ja kellamehhanismiga lubab hästi vaadelda ning pildistada planeete, kaksiktähti ja teisi suurt suurendust vajavaid objekte. On paraku raske ning kohmakas. Cassegraini süsteem ning kahvelmonteering on tüüpilised USA seeriateleskoopide juures. Kasutatakse nii täisautomaatseid asimutaalmonteeringuga teleskoope (suunatakse GPS-
koondunud spiraalharudesse. Päike ise asub ühe spiraalharu sisemise serva lähedal. 24. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe., Galaktikate tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad, suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi . Galaktikatüübid: * elliptilised galaktikad- ümar/ piklik kuju , heledus väheneb serva suunas. * spiraalsed galaktikad- väga erinevad * spiraalharud- tähed, täheparved, tolm * varbspiraalsed – tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Galaktikate 3 põhitüüpi: * Seyterti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. * Markarjani galaktikad- tuum ja mõhn sinaka tooniga, tugevad emissioonjooned, ketas näha väga nõrgalt. * Kvasarid- peeti algul pikka aega ülitähtedeks, praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikatega, mille tuuma heledus tuhandeid kordi ületab ülejäänud osa heledusi
Vaatamata astronoomia kiirele arengule 19. sajandil, püsis Hercheli ettekujutus Linnutee ehitusest elujõulisena käesoleva sajandi alguseni. Oluline muutus tuli alles 1915. aastal kui Harlow Shapley märkas, et samal ajal kui suurte, korrapärase kujuga täheparvede (kerasparvede) jaotus on küllaltki sümmeetriline mõlemal pool Linnutee tasandit, pole nad jaotunud ühtlaselt pikki seda tasandit, vaid tugevalt koondunud ümber suure täheparve Amburi tähtkujus. Väites, et massiivsed täheparved peaksid olema jaotunud sümmeetriliselt ümber Linnutee keskme, järeldas ta, et Päike peab asuma küllaltki kaugel sellest keskmest. Kasutades Henrietta Leavitti poolt 1908. aastal avastatud seost ka kerasparvedes leiduvate tsefeiidide heleduse muutumise perioodi ja nende tähtede absoluutse heleduse vahel, jõudis Shapley 1918-ndaks aastaks otsusele, et Päike peaks asuma Linnutee keskmest umbes 15 kpc kaugusel.
parvedest koosnev pilv-halo. 3. Kuidas klassifitserrida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikatüübid: elliptilised (Ümar/piklik kuju; heledus väheneb serva suunas. Saab klassifitseerida lapikuse järgi), spiraalsed (Väga erinevad. Kahest allsüs'st koosnev liitsüs- mõhn(sarnane E) ja ketas (vrd Linnutee); spiraalharud (tähed-täheparved-tolm), varbspiraalsed (sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras, sis tolmuribasid (harudest tuhmim), spiraali otsad ühenduspunktis vardaga risti + korrapäratud. 5. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega
Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn. Dobsoni süsteemi, mis on kõige odavam ning samal ajal ka hästi käsitletav. Teleskoopi juhitakse käsitsi, okulaari juures oleva käepideme abil. "Dobsoniga" on hea vaadelda suure läbimõõduga objekte, nagu komeedid, udukogud, täheparved; ka Kuu ja Päike. Ei sobi pildistamiseks ega suurte suurenduste korral. Newtoni süsteem koos Saksa monteeringu ja kellamehhanismiga lubab hästi vaadelda ning pildistada planeete, kaksiktähti ja teisi suurt suurendust vajavaid objekte. On paraku raske ning kohmakas. Cassegraini süsteem ning kahvelmonteering on tüüpilised USA seeriateleskoopide juures. Kasutatakse nii täisautomaatseid asimutaalmonteeringuga teleskoope (suunatakse GPS-
See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranzikas. Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat. Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles
- ideaalne >100 nm osakeste analüüsiks; - ei mõõda suuri osakesi <300 µm SÕELANALÜÜS - Statistikad viiakse läbi suure ainekogusega, näiteks üle kilogrammi; - suuruse jaotuse tundlikkus väike; - Parim suurte osakeste mõõtmisel, >50 µm KUJUTISE ANALÜÜS - Statistika viiakse läbi 100-10000 osakese abil; - saab uurida igasuguse suurusega osakesi, täheparved- aatomid; - Väga tundlik üksikule anomaalselt suurele osakesele ruumalajaotuse arvutamisel 11. Kuidas esitatakse kujutise analüüsi tulemusi? · Osakeste läbimõõdu arvutamine (Osakeste suuruste jaotuse arvutamisel on oluline teada, mis on võetud % - sisalduse aluseks. Praktikas on selleks tavaliselt ruumala või mass. m = * V) · Tulemuste esitamine tulpdiagrammina ja kummulatiivses skaalas
silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 12. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist. 13. Mis on Sodiaak? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil. Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev Päikese ja Kuu teed tähistav kujuteldav vöö taevas. 14. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
Hiidplaneedid. Planeetide kaaslased ja rõngad. Päikesesüsteemi väikekehad. Planeedisüsteemide tekkimine ja areng. Lähim täht - Päike. Päikese atmosfääri ehitus. Aktiivsed moodustised Päikese atmosfääris. Tähtede siseehitus. Tähtede põhikarakteristikud: temperatuur, heledus, raadius, mass. Hertzsprungi-Russeli diagramm. Muutlikud tähed ja noovad. Valged kääbused, neutrontähed, mustad augud. Gaas-tolmuudukogud. Tähtede areng. Linnutee koostisosad ja struktuur. Täheparved. Galaktikad. Galaktikate parved. Universumi ehitus ja evolutsioon. Kosmoloogiline printsiip. Kosmoloogilised mudelid. Suur Pauk. Antroopsusprintsiip. Teadusliku maailmapildi kujundamine, aluseks õpitu KORDAMINE. Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava õpitulemused 3.4.1. Üldised õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: teab füüsikaliste nähtuste ja objektide iseloomulikke tunnuseid ja nähtuste ilmnemise tingimusi.
vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. NÄITED: Suur vanker, väike vanker, Karjus, SODIAAK - Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA - ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga
Meie Galaktika vanuseks loetakse 10 miljardit aastat. Tänapäeval valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Arvatakse, et see toimus 17,1 miljardit aastat tagasi. Suur Pauk tähendab seda, et universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogias universumi alguseks. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle. 1 spiraal, Kauged täheparved, kus üksikuid tähti pole näha, paistavad meile uduste helendavate laikudena, üks suur helendav udune vöö läbib terve taeva - Linnutee; juba teleskoobi käsutamise algpäevil avastati, et Linnutee vöös on näha eriti palju tähti; mida tugevam pikksilm, seda rohkem neid on näha, ja juba ammu oli selge, et Linnutee on tegelikult miljonite tähtede koondis, mis paistab udusena sellepärast, et silm üksikuid tähti ei näe, vaid tajub nende koguvalgust.
TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga
annaabi.ee 
