"txt" - 2859 õppematerjali

txt - textfail100.txt rm testfail{11..100}.txt 5) Tekita kasutaja elmo ja grupp testgrupp adduser elmo ; addgroup testgrupp 6) Määra elmo testgruppi ka anna kataloogile vastavad õigused (elmo:testgrupp) sudo usermod elmo -aG testgrupp 7) Määra kataloogile chmod 655 ja selles olevatele failidele chmod 644 sudo chmod 655 /home/user/testkataloog sudo chmod 644 /home/user/testkataloog/testfail{0..10}.txt

Vaata veel

1 2 3 4 5 20 58 ⟫

txt

Urlaub ABC

A- Auslnder besuchen B- Boot fahren C- Cafe besuchen D- Dienstag warten E- Eine Urlaub machen F- Flugzeug G- Gste aufrufen H- Hasen fotografieren I- Idol sehen J- Jemand besuchen K- Katze pflegen L- Linde schnitten M- Musik hren N- Nase kratzer O- Oma und Opa besuchen P- Papagei kaufen Q- Quadratkilometer land kaufen R- Radtour machen S- Spiele spielen T- Tanzstunde nehmen U- Urlaub machen V- Verwandete besuchen W- Wasser trinken X- X-Man sehen Y- Y schreiben lernen Z- Zorro Filme sehen

Keeled → Saksa keel

26 allalaadimist

doc

Txt - Html Liikuv tekst ja Joon

Horisontaalne joon

Selle elemendiga kasutatakse järgmiseid atribuute: color=red, (yellow, gold, jne) joone värv; align=left, (right, center) joone joondus HTML dokumendis; size= ... määrab joone jämeduse. Väärtus antakse numbritega pikselites; width= ... annab joonele pikkuse. Väärtus antakse numbritega pikselites. HTML koodis:

paistab sellisena:

saame sellise:

ning see näeb järgmiselt välja: Liikuv tekst Selle elemendiga kasutatakse järgmiseid atribuute: bgcolor=red, (yellow, gold, jne) tausta värv; height=... määrab kõrguse. Väärtus antakse numbritega pikselites; width=... määrab pik...

Informaatika → Informaatika

43 allalaadimist

doc

Txt - Html Tabeli loomine

Tabeli loomine Tabel paikneb tagide

...

vahel. Element ... - määrab tabeli rea. Element ... - määrab tabeli lahtri. Näide 1. Loome HTML - dokumendis järgmise tabeli: Lahter 1 Lahter 2 Lahter 3 Lahter 4 Kirjutame HTML koodis:

Lahter 1	Lahter 2
Lahter 3	Lahter 4

See tabel näeb välja niimoodi: Lahter 1 Lahter 2 Lahter 3 Lahter 4 Nagu näeme tabelil puuduvad äärised. Ääriste lisamiseks on vaja kasutada elemendi jaoks kaks atribuuti : border = ... - määrab tabeli äärejoonte jämeduse; cellspacing = ... - määrab...

Informaatika → Informaatika

34 allalaadimist

doc

Txt - Html Pildi lisamine

Pildi lisamine Pilte saab tekstile lisada elemendi abil ja kasutades atribuuti src, mis näitab pildi asukohta. Näiteks, või . Näide 1. Pildi lisamine Kirjutame HTML koodis: Pildi lisamine Siis me saame: Oletame, et nüüd on meil vaja muuta pildi suurust. Siis kasutame elemendi jaoks atribuuti: width= suurus pikselites (pildi laius) height= suurus pikselites (pildi kõrgus) Näide 2. Pildi suuruse muutmine HTML koodis: < img src=http://www.ttg.edu.ee/ekskursioon/e-1.5.jpg width=100 height=100> Nüüd pilt näeb välja niimoodi: Veel atribuute, mida kasutatakse elemendi <...

Informaatika → Informaatika

33 allalaadimist

doc

Txt - Html Loendite koostamine

Sisukord Loendid Loendid............................................................................................................................................2 Nummerdamata loendid.......................................................................................................... 2 Nummerdatud loetelu.............................................................................................................. 3 Määratlus- ehk definitsiooniloend...........................................................................................5 Hierarhilised loendid............................................................................................................... 6 Loendid HTML - keel pakub mitmesuguseid võimalusi loendi...

Informaatika → Informaatika

32 allalaadimist

doc

Html Linkide ja Viitete lisamine

Lingid ja viited Ankur ... - element, mille abil defineeritakse viide. Selle elemendiga kasutatakse atribuuti href, mis näitab lingi aadressi, näiteks: See on tekst, mille peale me Click vajutame ja avaneb uus See link avaneb NETI . lehekülg. Kõige tavalisem hüpertekstilink on samas tekstis teise kohta viitamine. Sellisel juhul esitatakse hüpertekst ankru kujul: .... Koh...

Informaatika → Informaatika

38 allalaadimist

txt

Masinamehaanika 7. ül. matlab kood

tektseditor mate LaTeX r = 0.1; l = 0.2; rpm = 2000; omega = rpm*pi/30; phi = linspace(0, 2*pi, 361); v_B = zeros(1, 361); om_AB = zeros (1, 361); for ind = 1:361, r_sin_phi = r*sin(phi(ind)); r_cos_phi = r*cos(phi(ind)); sq = sqrt(l^2-r_sin_phi^2); v_B = -r_sin_phi*(1+r_cos_phi/sq)*omega; om_AB = -r_cos_phi/sq*omega; end figure (1) hold off plot(phi, v_B, 'linewidth', 2) hold on plot([0 2*pi], [0 0], 'color', 'black') title ('liuguri kiirus') xlabel('varphi [rad]') ylabel('v_B [m/s]')

Mehaanika → Masinamehaanika

42 allalaadimist

zip

Tehisintellekti põhimõtted

docstxt/135088415339.txt

Informaatika → Tehisintellekti põhimõtted

25 allalaadimist

doc

Html Raamide lisamine

Raamid Raamid (frames) kujutavad endast sõltumatut akende rühma. Nende abil on päris lihtne teha visuaalselt keerulisi dokumente. Element, mille abil saab luua mitmest aknast koosnevat süsteemi, on . Atribuudid · rows=... saab anda akende suuruse ridade kaupa n% ridade arvust või pixelites. · cols=... saab anda akende suuruse veergude kaupa n% veergude arvust või pixelites. · frameborder=... saab määrata, kas akendele raamid tehakse või mitte. (yes, no) · bordercolor=... saab määrata akna raami värvi. Element kirjeldab akna sisu. Atribuudid · src=... viitab akna sisuks olevale URL'ile. · name=... abil saab anda aknale nime, millele see URL väljastatakse. · scrolling= NO teeb akna mitte scrollitavaks. Näide 1. Kasutades eelpool kirjeldatud elemente ja atribuute teeme järgmise lehekülje: Vasak osa ...

Informaatika → Informaatika

38 allalaadimist

rtf

Tekstiformaadid üldiselt

....................................................................6 4. ODF........................................................................................................................ 7 5. PDF.........................................................................................................................8 6. RTF.........................................................................................................................9 7. TXT...................................................................................................................... 10 Joonised........................................................................................................................... 11 Kokkuvõte....................................................................................................................... 12 Kasutatud allikad............................................................................................

Majandus → Majandus

17 allalaadimist

txt

ORACLE: SQL JA PLSQL 12

Table created. SQL> COLUMN yliopilase_id FORMAT 999 SQL> COLUMN kursusekood FORMAT A8 SQL> COLUMN too_nr FORMAT 999 SQL> COLUMN yliopilase_id FORMAT 999 SQL> COLUMN punktid FORMAT 999 SQL> COLUMN failinimi FORMAT A8 SQL> SQL> SELECT * FROM koduylesanded; YLIOPILASE_ID KURSUSEK KUUPAEV TOO_NR FAILINIM PUNKTID ------------------------ -------- --------------- ------ -------- ------- 10020014 I319 01-JUN-03 1 t7.txt 10 10020015 I319 11-JUL-03 1 t8.txt 10 10020011 I319 11-JUN-04 2 t2.txt 7 10020013 I319 11-JUN-04 3 t3.txt 8 10020011 Iad307 11-JUN-03 1 t1.txt 5 10020011 Id310 12-JUN-03 1 t2.txt 7 10020011 ID218 17-JUN-03 1 t3.txt 8

Informaatika → Oracle programmeerimiskeeled...

124 allalaadimist

txt

ORACLE: SQL JA PLSQL 04

koduylesanded, lepikult.oppeained abil kursuse “Oracle” kodutööde andmed SQL> SELECT y.eesnimi, y.perenimi, k.kuupaev, k.too_nr AS ulesande_nr, k.punktid AS punkte, k.failinimi FROM lepikult.yliopilased y, lepikult.koduylesanded k WHERE y.id = k.yliopilase_id; EESNIMI PERENIMI KUUPAEV ULESANDE_NR PUNKTE FAILINIM ------------ ------------ --------------- ----------- ---------- -------- Katrin Kask 11-JUN-03 1 5 t1.txt Katrin Kask 12-JUN-03 1 7 t2.txt Katrin Kask 17-JUN-03 1 8 t3.txt Kairi M„nd 01-JUN-03 1 10 t7.txt Salme Saar 11-JUL-03 1 10 t8.txt Katrin Kask 11-JUN-04 2 7 t2.txt Salme Saar 11-JUN-04 3 6 t2.txt

Informaatika → Oracle programmeerimiskeeled...

83 allalaadimist

docx

Linux konspekt

September COMMAND KIRJELDUS ls -a Näitab faile ja peidetud faile terminalis ls -l Failide kuvamine terminalis listina ls -l -a/ls -la Failide kuvamine terminalis listina (ka. peidetud failid) ls -lah Kaustade sisu listina, näitab faili suurusi lihtsamal kujul rmdir * Kustutab kõik kaustad mkdir x{0..9} Loob kaustad nimega x 0st 9ni (x1; x2;..) df -h Kuvab kõvaketta kasutuse df -h > x.txt Loob txt antud käsureaga; (echo) >> lisab antud kirjutise faili touch Võimaldab luua faile extensioniga (nt. .txt) (touch x{0..9}.txt locate Otsib faile nime järgi cat Võimaldab vaadata faili sisu 1 Unix käsud: 17/18/24. September Roberti minek: CTRL + L smb://robert.vkhk.ee

Informaatika → Informaatika

12 allalaadimist

odt

Faililaiendid

Faililaiendid Faililaiend e faili nime laiend on märkide kogu, mis aitab arvutil aru saada, millist laadi teavet fail sisaldab, mis tüüpi failiga on tegemist ning milline programm peaks selle avama. Faililaiend ilmub pärast punkti faili nime lõppu. Faili nimes Minufail.txt on faililaiendiks .txt - see annab arvutile teada, et tegemist on tekstifailiga. NB! Failinime laiendeid ei tohi ise kustutada ega muuta, kuna peale seda ei pruugi faili avamine või selle sisu muutmine enam õnnestuda. Õpijuhis 1. Alustuseks salvesta see fail enda arvutiõpetuse kausta. 2. Faili nimeks pane/muuda Faililaiendid_Perekonnanimi. Failinime muutmiseks tee faili peal parem hiireklikk - Nimeta ümber. NB! Jälgi, et sa ei kustuta faili nime muutes faililaiendit .odt! 3

Informaatika → Andmeanalüüs

2 allalaadimist

docx

Programmeerimine 2. esimene kodutöö

Programmikood #include #include #include #include int i=0; // Globaalne indeksmuutuja int n; // Ridade ehk isikute arv failis double keskm_vanus,keskm_palk,sum_palk=0,sum_vanus=0; #define DEBUG 0 // Silumisinfo kuvamiseks peab muutuja olema 1 /** Isikuandmete struktuur ja muutujate kirjeldus **/ struct isik { char nimi[100]; int vanus; double palk; }; struct isik *palgaandmed; /** Failinimede muutujad **/ char f1[]="f1.txt"; char f2[]="f2.txt"; char f3[]="f3.txt"; FILE *fp1,*fp2,*fp3; /* Funktsioon sisendfaili olemasolu kontrolliks ja kirjete arvu määramiseks failis **/ int sisendfaili_kontroll(void) { char rida[122]; // Maksimaalne tähemärkide arv ühel failireal on 120 märki int n=0,p; // n - ridade arvu loendur, p - ühe failirea tähemärkide arv fp1=fopen(f1,"r"); // Faili avamine lugemiseks if (fp1==NULL) // Kontrollime, kas fail on olemas { printf("Sisendfaili %s avamine ebaõnnestus!n",f1);

Informaatika → Informaatika 2

69 allalaadimist

doc

I tund sissejuhatus arvutiõpetuses 2010a

töödeldakse arvutis tervikuna. Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). 2. Millest koosneb faili nimi? Failinimest ja faililaiendist 3. Kui pikk võib olla faili nimi? 255 täheühikut. 4. Milliseid erinevaid failitüüpe tead? Nimeta. Doc, exe, jpg, gif, mp3, rar, iso, com, hlp, html, zip, txt, pdf, wav, rtf jne. 5. Millest koosneb kaust? Sinna paigaldatud andmetest ja selle allüksustest. 6. Missugustes mõõtühikutes mõõdetakse failide ja kaustade suurust? GB, MB, KB, B. 7. Leia alljärgnevate laienditele selgitus ja lisa mõne programmi nimi, mis antud faili kasutab: Exe programmi avamise fail näiteks winamp.exe Com programmi avamise faili alatüüp command.com Gif graafilise liikuvpildi fail pilt.gif

Informaatika → Arvutiõpetus

31 allalaadimist

doc

Faili haldus

* < > |. Windows'i keskkonnas ei eristata faili nimes suur- ja väiketähti. 13. Mida näitab faili nimelaiend? Kuidas seda kirjutatakse? Kuna failides säilivad nii programmid kui dokumendid, siis segaduste ärahoidmiseks kasutatakse iga failitüübi jaoks erinevaid nimelaiendeid. Faili nimelaiend koosneb tavaliselt kolmest tähest. Nimelaiend kirjutatakse faili nime järele ning eraldatakse sellest punktiga. Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti. Kui faili nimelaiend on aga .doc, siis on selles failis lisaks tekstile salvestatud ka teksti vormindamise kirjeldus. Pilte hoitakse tavaliselt failides laienditega .jpg, .gif, .tif või .bmp, veebilehekülgi aga .htm või .html. 14. Millised on tekstifaili nimelaiendid? Aga programmifaili? Näiteks tekstifaili nimelaiend võib olla .txt või .doc. Kui faili nimi on .txt-laiendiga, siis sisaldab fail vormindamata teksti

Informaatika → Arvuti

33 allalaadimist