riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. 1985.a. tuli NSV Liidus võimule M.Gorbatsov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-Euroopast. Loobuti nn Breznevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukureziimid Ida-Euroopas.Saksamaa võis saatuse lõppfaasiga rahle jääda.
juurdevool atmosfääri kestaks mitu nädalat. Samal ajal süveneks ka atmosfääri ja pinnase radioaktiivne saastumine, mille ulatus ületaks palju kordi Tðernobõli katastroofi oma. Tuumasõja käigus saastuks kogu põhjapoolkera radioaktiivsete isotoopidega. Saastumise peamised põhjustajad oleksid pommidega pihta saanud tuumaelektrijaamad ja tuumakütusehoidlad, kus pika poolestusajaga isotoobid on kogunenud. Üsna korraga toimuks õige mitu Tðernobõli katastroofi ulatusega sündmust. Tuumarelvastust omavate maade arvu võimalik suurenemine kujutab endast kahtlemata üht suurimat tuumaenergeetika arendamisega kaasnevat ohtu. Enamik maailma riike on ühinenud tuumarelvade leviku tõkestamise jm asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega ning täidab nende sätteid. Tuumaenergia laienev kasutamine järjest suuremas arvus riikides suurendab veelgi riske, et mõnes neist tekib ahvatlus tuumarelva valmistamiseks. Mida rohkem on tuumakütusetsükli rajatisi, seda raskem on neid
Vidurelvastumine ja desarmeerimine Vidurelvastumise all meldakse ksteise vidu relvastumist. Selle kigus ttati vlja uusi relvaliike ja tiustati olemasolevaid. Desarmeerimine thendab relvastuse vhendamist. Pingeldvendus - pti suhteid parandada liriikide vahel ja relvastust vhendada. Detente on pingeldvenduse rahvusvaheline nimetus prantsuse keeles. Lhimaa ja keskmaa relvastust nimetatakse taktikaline relvastus. Kaugmaa relvastus on strateegiline relvastus. See puudutab tuumarelvastust. Kandur - kannab tuumarelva. Nsv Liidul oli rohkem allveelaevasid,USAl oli rohkem lennukeid. See oli tingitud riikide geograafilisest asendist. Nukogude allveelaevad olid pidevalt USA ranniku res valvelolekus. USAl olid tehnoloogilised oskused paremad. Vidurelvastumise periood 1946-1957 1957 hakati rkima, et oleks vaja desarmeerimisega tegelema hakata. Midagi ei tehtud, aga teema tstatati. Esimese reaalse lepinguni juti 1963. Tuumakatsetuste osalise keelustamise leping.
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS NR 5 1. Külma sõja mõiste. Mida see sõda endast kujutas? Osapooled? Aeg? USA ja Nõukogude Liidu - vaheline vastasseis pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.1945-1990(1) 2. Külma sõja vormid. *Võidurelvastumine- 1)puudutas nii tava kui ka tuumarelvastust. 2)loodi välispoliitilisi liite (NATO). 3)võitlus mõjusfääride laiendamise pärast *Ideoloogiline võitlus- mõlemad leerid esindasid erinevaid maailmavaateid. 1)kaitsesid vabaturu ühiskonna ja demokraatia väärtusi (USA). 2)NSVL pidas kommunistlikku õpetust ainuõigeks. 3) puudutab erinevaid valdkondi nt:kirjandust, teadust, massiteabevahendeid. 4)kontroll oma elanike meelsuse all eriti NKL-s
Saabus tagasilöök, mis oli USAle suurim kahju külma sõja perioodil. USA kaotas palju sõdureid ning maine läks ka alla. R.Reagan- 1981-89 USA president, kes suurendas USA tavarelvastust, lõi kiirreageerimisüksused, paigaldas keskmaaraketid Lääne-Euroopasse, lõi nn. "tähesõdade" programmi (strateegiline kaitse). Reagan aitas kaasa sellele, et NL majandusressursid seoses võidurelvastumisega ei pidanud vastu ning hiljem sõlmiti USAga diil, et vähendatakse tuumarelvastust (START1-1991). J.Stalin- NL-i juht aastani 1953, alustas Saksamaa idaosas ja Berliinis sovietiseerimist, põhjustas sellega Berliini blokaadi. Stalin kuulutab välja SDV, mis on ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik ning kuulub idabloki koosseisu alates 1949.aastast. Korea sõjas hoiab NL Põhja-Korea poolele, sest Kaug-Idas ja Kesk-Aasias elas sadu tuhandeid korealasi. NL toetas KRDV-d sõjas majanduslikult (1950-53). H.Truman- USA president aastani 1955
1980.aastad. Külma sõja lõpp. 1980.aastatel jätkasid mõlemad külma sõja osapooled relvastuse suurendamist. NSVL jätkas "maailmarevolutsiooni" levitamist. 1983.a. tuli USA välja nn tähesõdade kavaga. Relvastuskulutuste koorem muudkui kasvas, eriti raske oli NSVL olukord. 1985.a. tuli NSV Liidus võimule M. Gorbatsov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-Euroopast. Loobuti nn Breznevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukureziimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991.a.
lõpu. 1980.aastad. Külma sõja lõpp. 1980.aastatel jätkasid mõlemad külma sõja osapooled relvastuse suurendamist. NSVL jätkas "maailarevolutsiooni" levitamist. 1983.a. tuli USA välja nn tähesõdade kavaga. Relvastuskulutuste koorem muudkui kasvas, eriti raske oli NSVL olukord. 1985.a. tuli NSV Liidus võimule M.Gorbatšov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast. Loobuti nn Brežnevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukurežiimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Formaalselt kuulutati külm sõda lõppenuks 1990.a. OSCE poolt, seoses sotsialismileeri kadumisega Euroopas (viimane sündmus: Saksamaade ühinemine).
turismi suurenemine majandusprobleemid 1980.aastad. Külma sõja lõpp. 1980.aastatel jätkasid mõlemad külma sõja osapooled relvastuse suurendamist. NSVL jätkas "maailmarevolutsiooni" levitamist. 1983.a. tuli USA välja nn tähesõdade kavaga. Relvastuskulutuste koorem muudkui kasvas, eriti raske oli NSVL olukord. 1985.a. tuli NSV Liidus võimule M. Gorbatsov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast. Loobuti nn Breznevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukureziimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991.a UUT MOODI MÕTLEMINE NSVL-Gorbatsov
ära NSVL, kes viis väed Afganistaani ja alustas sõjategevust. Võidurelvastumine kestis veel 1980-ndate aastatel. Sõjalised kulutusid olid mõlemale osapoolele liiga karmid. 1985. aastal tuli NSVL-s võimule M. Gorbatsov, kes oli väga huvitatud headest suhetest lääneriikidega - Nõukogude Liit lihtsalt ei suutnud enam nii jätkata. Tihenesid suhtet mõlema üliriigi vahel. 1987. aastal lepiti kokku, et hävitatakse kesk- ja lühimaaraketid, asuti vähendama ka tuumarelvastust. NSVL hakkas vägesid Afganistaanist välja tooma. Külm sõda lõppes NSVL kadumisega maailmakaardilt 1991. aastal. Kuid Külm sõda tõi maailmale ka head - nii mitmedki sõjamasinad (näiteks Lockheed U-2) töötavad nüüd teaduse heaks, samuti arenes koos sõjatehnikaga ka meditsiin ja teised valdkonnad. Võidab see, kellel on surres rohkem asju Külmas sõjas oli vaid üks võitja - sõjatööstus. Relvi, rakette, pomme ja kõikvõimalike sõjamasinaid toodeti ülimalt suurtes kogustes
1980.aastad. Külma sõja lõpp. 1980.aastatel jätkasid mõlemad külma sõja osapooled relvastuse suurendamist. NSVL jätkas "maailarevolutsiooni" levitamist. 1983.a. tuli USA välja nn tähesõdade kavaga. Relvastuskulutuste koorem muudkui kasvas, eriti raske oli NSVL olukord. 1985.a. tuli NSV Liidus võimule M.Gorbatsov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-Euroopast. Loobuti nn Breznevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukureziimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991.a.
lõpu. 1980.aastad. Külma sõja lõpp. 1980.aastatel jätkasid mõlemad külma sõja osapooled relvastuse suurendamist. NSVL jätkas "maailarevolutsiooni" levitamist. 1983.a. tuli USA välja nn tähesõdade kavaga. Relvastuskulutuste koorem muudkui kasvas, eriti raske oli NSVL olukord. 1985.a. tuli NSV Liidus võimule M.Gorbatšov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast. Loobuti nn Brežnevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukurežiimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Formaalselt kuulutati külm sõda lõppenuks 1990.a. OSCE poolt, seoses sotsialismileeri kadumisega Euroopas (viimane sündmus: Saksamaade ühinemine).
Ent 1. mail deklareeris USA, et nad lõpetavad Bagdadis sõjalise tegevuse. Ametlikult kestis sõjategevus Bagdadis vähem kui kaks kuud, aga tegelikkuses jäid väed veel sinna sisse rahu valvama. Samal ajal aga jätkas terroristlik rühmitus al-Qaeda oma tegevust teistes islamiriikides näiteks Saudi-Araabias, kus tapeti 12. mail enesetapurünnakus 34 inimest. Juuni alguses aeti veelkord Ühendriikide närvid pingule, kui Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur leidis Iraanis peidetud tuumarelvastust. Ent augusti alguses jätkusid terroristide ponnistused, kui enda tee ÜRO Bagdadi peakorterisse leidis üks enesetaputerrorist, kes lasi ennast õhku, hävitades hoone ning tappes 23 tsiviilisikut ja sealse ÜRO saadiku. USA hämmastas maailma kui Bushi administratsioon muutis järsult oma strateegiat, olles nõus andma võimu üle ajutisele Iraagi valitsusele 2004. aasta alguses. Ning lõpuks 2003. aasta 13
Dulles väitsid, et vaoshoidmispoliitikast ei piisa, et Nõukogude ekspansiooni peatada. Kommunistilikus orjuses vaevlevad rahvad vajaksid vabastamiseks aktiivsemat poliitikat. Kuid vaatamata kõigile arutlustele tõmbusid Ühendriigid tagasi, kui Nõukogude mõjuajadel puhkesid demokraatlikud vastuhakud näiteks 1956. Aastal Ungaris , mille NSV Liidu väed maha surusid. Eisenhower järgis kommunismi ohjeldamise põhimõtet ning suurendas sel eesmärgil USA tuumarelvastust. Manhattani projekti raames olid juba esimesed aatompommid loodud ning Truman oli kinnitanud vesinikpommi väljatöötamise plaani. Püüdes eelarvekulutusi kontrolli all hoida, arendas Eisenhower nüüd ,,võimsa samaga tasumise" poliitika. Selle dokumendi kohaselt tuli Ühendriikidel valmistuda tuumarelva kasutamiseks, kui rünnatakse riiki või kahjustatakse tema elulisi hüve. Siiski ei lubanud Eisenhower kasutada jõudu Lähis-Idas, kui pärast Suessi
Bush) ja NSV Liit (M. Gorbatsov) START-1 lepingule alla . Lepinguga vähendati mõlema riigi tuumarakettide ja pommitajate arvu 1/3 võrra. · 1991. aasta lõpul NSV Liit lagunes ja sellega seoses tekkis neli uut tuumariiki Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Kasahstan. 1992 kõik need neli riiki ratifitseerisid (=kiitsid heaks, kinnitasid) START-1 lepingu ja asusid tuumarelvi hävitama. · 1993 sõlmiti USA ja Venemaa vahel START-2 leping, millega taas tuumarelvastust vähendati. NB! NSV Liidu lagunemisega 1991. aasta lõpul lõppes külm sõda. Konfliktid maailmas siiski jätkuvad.
uus poliitiline jõud, paremäärmuslik Rahvusrinne. See partei ründab eeskätt värvilisi immigrante, nähes nendes prantslaste hädade ja raskuste põhjusi. 1995. a. parlamendivalimised võitis Jacques Chirac (gollist). 1996. a. alustas ta riigikaitse suurima reformiga alates 1960. aastatest, kui de Gaulle ajal relvastusse tuumarelv võeti. Aastani 2015 kavandatud programmi kohaselt tahetakse 1) kohustuslikult ajateenistuselt üle minna vabatahtlikule (palgaarmee), 2) kaasajastada tuumarelvastust, koondades need allveelaevadele ja lennukikandjatele, 3) tahetakse aktiivselt osaleda Euroopa kaitsejõudude loomisel, mis suudaks võistelda USA omadega jne. Prantsusmaa relvajõudude koosseis väheneb tulevikus 1/3 võrra. 1997. a. aprillis kuulutas Chirac välja ootamatult ennetähtaegsed parlamendivalimised. President lootis sel moel kindlustada paremtsentristliku valitsuskoalitsiooni võitu vasakopositsiooni
1980.aastad. Külma sõja lõpp. 1980.aastatel jätkasid mõlemad külma sõja osapooled relvastuse suurendamist. NSVL jätkas "maailarevolutsiooni" levitamist. 1983.a. tuli USA välja nn tähesõdade kavaga. Relvastuskulutuste koorem muudkui kasvas, eriti raske oli NSVL olukord. 1985.a. tuli NSV Liidus võimule M.Gorbatsov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast. Loobuti nn Breznevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukureziimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991.a.
natsionaliseeris kanali 3. 1957-1964 – kuristiku servale tagasiminek Hingetõmbe lõpp: NL'i „Sputnik“ jõuline signaal ühe poole kiirest arengust, enne oli USA kõvasti üle. Riigipead kohtusid teiste kodumaadel (Hruštšovi visiit USA'sse), Hruštšov jättis väga hea mulje Pinged: 1) Berliini müüri rajamin e (1968) 2) Kuuba kriis (NL rajas baasid) 1963 – esimene leping, kus hakati piirama tuumarelvastust (katsetuste piirangud) 4. 1964-1968 – intensiivistuv võitlus * Jällegi uued liidrid: Hruštšov > Brežnev Kennedy > Johnson 1964 * Mõlemad pooled hädas: NL ja Ida-Euroopa (Tšehhoslovakkia), Rumeenia lahkus VLO'st USA hädas Indo-Hiinaga (Vietnam, Laos) * Maailm hakkas muutuma (1964 – Hiina alustab tuumakatsetustega) Polaarne maailm hakkas lagunema 5. 1969(8)-1979 – Détente (pingelõdvendus) Arvati, et külm sõda on läbi. Pingelõdvenduse põhjused:
annaabi.ee 
