K +19 2)8)8)1) (kaalium asub 4 reas, seega neli kihti ja I rühmas, viimasel kihil seega 1 elektron) 1s 2s 2p 3s 3p 4s elektronvalem ruutskeem (kokku 19 elektroni, kõigepealt kõik ruudud ühekaupa täis, seejärel kahekaupa). Perioodilisussüsteem Süsteem, mis jaotab elemendid rühmadesse ja ridadesse nende tuumalaengute järgi. Perioodilisusseadus- keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Elemendid on jaotatud seitsmeks perioodiks, tuumalaengu suurenemise järgi, perioodi number tähistab elektronkihtide arvu. Seitsmendat perioodi nimetatakse lõpetamata perioodiks. Rühmi on tabelis 1-8, jagunevad A ja B rühmadeks. A rühmades on metallid ja mittemetallid, B rühma metalle nimetatakse siirdemetallideks. Ühte rühma on paigutatu sarnaste keemiliste omadustega elemendid. Erinevate elementide aatomid seovad oma elektrone erineva jõuga. Aatomi võimet
elektronide arvu elektronkihtides. Elektronvalem elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide paigutust alakihtidel. Aatomiraadius aatomi tuuma ja välimise täidetud elektronkihi vaheline kaugus. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. Oksüdatsiooniaste elemendi aatomite okspdeerumise astet iseloomustav suurus. Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. Kovalentne side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metalliline side keemiline side metallides, mis tekib metalliaatomite vahel ühiste
MITTEMOLEKULAARNE * mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side, molekulvõre(aatomvõre – C, Si, SiO2), MOLEKULAARNE *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side, molekulvõre, MOLEKULAARNE *Aiktiivne (IA; IIA) metall lihtainena metalliline side, metallivõre, MITTEMOLEKULAARNE Elektronegatiivsus •Elekronegatiivsus – elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võime keemilises sidemes •Sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest •Metallid – väike elektronegatiivsus • Mittemetallid – suur elektronegatiivsus
ÜLALT ALLA JA PAREMALT VASAKULE RÜHMAS PERIOODIS METALLILISED OMADUSED ON SEDA TUGEVAMAD, MIDA KERGEMINI METALLI AATOMID LOOVUTAVAD VÄLISKIHI ELEKTRONE - 2 Ba VÄLISKIHI ELEKTRONIDE LOOVUTAMINE SÕLTUB: · ELEKTRONKIHTIDE ARVUST (AATOMRAADIUSEST) - ELEKTRONKIHTIDE ARVU KASVUGA (RÜHMAS ÜLALT ALLA) SUURENEB AATOMIRAADIUS, MISTÕTTU MÕJUB VÄLISKIHI ELEKTRONIDELE VÄIKSEM TÕMBEJÕUD · TUUMALAENGUST- TUUMALAENGUST TUUMALAENGU SUURENEMISEGA (PERIOODIS VASAKULT PAREMALE) AATOMIRAADIUS VÄHENEB NING VÄLISKIHI ELEKTRONIDELE MÕJUB SUUREM TÕMBEJÕUD KAS OSKAD VASTATA? MILLES SEISNEB METALLIAATOMI EHITUSE ERIPÄRA VÕRRELDES MITTEMETALLIDEGA? KUIDAS MUUTUVAD METALLILISED OMADUSED PERIOODILISUSTABELIS? MILLEST SÕLTUB METALLIDE AKTIIVSUS? IV. KEEMILISED OMADUSED SEOTUD VÄLISKIHI ELEKTRONIDE LOOVUTAMISEGA · MIDA KERGEMINI AATOM ELEKTRONE LOOVUTAB, SEDA AKTIIVSEM TA ON
Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 1. Aatom on aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomi mudelid: 1) Dalton; 2) Thomson; 3)Rutherford; 4) Bohr; 5)kvantteooria. Aatomi koostisosad: tuum, elektronkate, prooton, neutron. 2. Keemiline element on teatud kindel aatomite liik. Selle massiarv A=p+n 3. Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. 3 vesiniku isotoopi: 1) tavaline vesinik H; 2)raske vesinik H; 3) üliraske vesinik H. 4. Bohri järgi on elektronkatte ehitus kihiti. Elektronide arv elektronkihil 2n . 5. Tänapäeva mudeli järgi ei paikne kihiti vaid moodustub energiatasemete järgi elektronpilv- s.o. negatiivsete laengute pilv. Orbitaal on ruumi osa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on kõige suurem.s-kera, p-hantel 6. Elektronkihtides alakihid : I kiht 1s (saab olla 2 elektroni) II kiht 2s 2p ...
elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa elektroni, siis moodustub elektronoktett. elektronskeem- väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele. Elektronvalem-väljendab elektronide jaotumist alakihtidele. Ruutskeem- iseloomustab elektronide täpsemat jaotumist orbitaalidel. Perioodilisusseadus- elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järgi , siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element. Elektronegatiivsus- elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes iseloomustab elektronegatiivsus. Elektronide sidumise võime sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest. Ioon - laenguga aatom või aatomite rühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone.
arv. 17) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks? Süsteem, kus keemilised elemendid on paigutatud mingi tunnuse või seaduspärasuse alusel tabelisse. 18) Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli? Ta paigutas sel ajal tuntud elemendid aatommasiis järgi kasvuritta ning siis sarnaste omadustega elemendid üksteise alla. 19) Millest koosneb perioodilisussüsteem? Koosneb keemiliste elementide nimetustest, sümbolist, aatommassist, tuumalaengust ja järjekorra numbrist. 20) Mida nimetatakse rühmaks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida näitab A-rühma number? Rida ülevalt alla ja A-rühma number näitab väliselektronide arvu. 21) Mida nimetatakse perioodiks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida ta näitab? Periood on rida vasakult paremale ja näitab elektronkihtide arvu. 22) Millised omadused muutuvad või jäävad samaks, kui liikuda perioodis vasakult paremale? samaks jäävad elektronkihtide arvud
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest
Na: 1s22s22p63s1 f-elemendid s-elemendid d-elemendid p-elemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.-a. arvutamine: I VII -II K Mn O4
Na: 1s22s22p63s1 f-elemendid s-elemendid d-elemendid p-elemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.-a. arvutamine: I VII -II K Mn O4
felemendid selemendid delemendid pelemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. O.a. arvutamine: I VII II K Mn O4
L.Meyer uuris aatomiruumalade ja masside vahelist seostUjõudis kõige lähemale perioodilisusele). *Vene keemik D.Mendelejev-keemiliste elementide perioodilisusseaduse avastamine(1869). *Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade(liht- ja liitainete) omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. Kaasaegne sõnastus: Keemiliste elementide ja nende moodustunud liht- ning liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust(järjekorranumbrist). 6) Organismi koostis H2O moodustab ~60% inimorganismi massist. Ülejäänud on valgud(20%), rasvad(15%), anorgaanil ühendid. Peamiselt orgaanogeenid: O,C,H. Inimorganismile peetakse möödapääsmatult vajalikuks elemente: F, Si, V, Cr,Mn;Fe, Co,Ni,Cu, Zn,As,Se, Mo, Sn,I. 7) Elektronorbilaatlide teooria orbitaal on elektronide jaotustiheduse kuju, kus 'elektronide liikumist iseloomustavate lainete amplituud, faas(+ või -), sõlmpindade kuju' on
protsessides 4. Perioodilisusseadus: avastamine, sõnastused, puudused D.Mendelejev avastas perioodilisusseaduse oma õpiku Keemia alused kallal töötades. Klassikaline PS formuleering (Mendelejev): Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. PS kaasaegne sõnastus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ning liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Mendelejevi perioodilisusseaduse peamine puudus: ei olnud sügavamat teaduslikku põhjendust (see polnud tollal võimalik), oli vaid konstateering. Põhjendus selgus alles seoses aatomi siseehituse tundmaõppimisega. Hilisemad arendused-täiendused: 1) Väärisgaaside rühma (praegune VIII või VIII A rühm) lisamine tabelisse (ingl. W.Ramsay) II RIDA 1
Mendelejevi PS formuleering: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt mood lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. (Puudus aga sügavam teaduslik põhjendus.) PS kaasaegne sõnastus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht ja liitainedte omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. 6) Organismi koostis Vesi 60% inimorganismi massist. Ülejäänud: 20% valgud, 15% rasvad, anorgaanilised ühendid. Peam organogeenid: O, C, H Anorg elemendid: Ca, K, Na, Mg jpt Mikroelemendid: F, Si, V, Cr, Mn, Fe, Co, Ni, Cu, Zn, As, Se, Mo, Sn, I 7) Elektronorbitaalide teooria Orbitaalid ja nende täitumine: s2, p6, d10, f14 Orbitaalide täidetust elektronidega ja nende jaotust väljendatakse
3) s- ja p-elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri 4) d-elementidel määrab rühma numbri vliskihi elektronide ja eelviimase kihi d- elektronide arvu summa välja arvatud kui viimane d-alakiht on täielikult täitunud (10 elektroni): tuumalaeng Z – aatomi prootonite arv efektiivne tuumalaeng Zef – määrab, kui tugevasti aatom hoiab kinni väliskihi elektrone / see osa tuumalaengust, mis mõjutab väliskihi elektrone Zef = Z – kogu tuumalaeng, varjestusefekt aatomiraadius r raadius suureneb ülevalt alla sest elektronkihtide arv suureneb; vasakult paremale väheneb, sest tuumalaeng suureneb (elektrone tõmmatakse rohkem tuuma lähedale) rühmas muutused kõige järsemad leelismetallidel, halogeenidel väiksem muutus. metallide raadiused on hulga suuremad kui mittemetallidel
ZnCl2 + 2KOH -> Zn(OH)2 + 2KCl Aatomi ja molekuli ehitus Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi osakesed ja nende laengud neutron (0); prooton (+); elektron (-) Aatom üliväike osake, millest koosnevad kõik ained Prootonite arv + neutronite arv = massiarv (A) Prootonite arv = tuumalaeng = aatomnumber (Z) = elektronide arv Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilised sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Reaktsioonikiirus 1. Tuua näiteid aeglastest ja üliaeglastest; kiirest ja ülikiirest reaktsioonist. 2. Mida väljendab reaktsioonikiirus? 3. Selgitada reaktsioonikiiruse sõltumist temperatuurist, kontsentratsioonist, peenestusastmest ja aine iseloomust. 1. Ülikiire (plahvatuslik) reaktsioon lõhkeaine plahvatamine Kiire reaktsioon tsingi reageerimine happega Aeglane reaktsioon raudnaela roostetamine
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. Elementide sümbolid
-) Si14/2)8)4); Li3/2)1); Sc21/2)8)9)2) -) Si14/1s22s22p63s13p3; Li3/1s22s1; Sc21/1s22s22p63s23p64s23d1 Perioodilisus tabel * Keemiline element kinda tuumalaenguga aatomite liik. * Prootonite arv tuumas (tuumalaeng Z) määrab elementi järjenumbri ehk aatominumbri. * Keemilised elemendid on paigutatud tabelisse prootonite arvu suurenemise järjekorras. * Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. * Kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element. * Omaduste perioodilist kordumist põhjustab väliselektronkihi ehituse perioodiline kordumine. * Tänu perioodilisele korduvusele saab sarnaste omadustega elemendid paigtada perioodilisustabelis üksteise alla ühte rühma, alustades nii aeg-ajalt uut perioodi. * Lihtsaineid jagatakse metallideks ja mittemetallideks lihtaineid on ~400 (elemente
Periood moodustavad tabelis samas reas kõrvuti asuvad elemendid. Perioodi number näitab elektronkihtide arvu aatomis. Rühm moodustavad tabelis üksteise all asuvad lähedasete omadustega elemendid. Rühma number näitab väliskihi elektronide arvu aatomis. Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Väärisgaas element, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult elektronidega täitunud, äärmiselt püsiv. Molekulid ja ioonid. Liht- ja liitained. Molekul aine väikseim osake, millel on selle ainele iseloomulik koostis. Koosneb omavahel seostunud aatomitest. Lihtaine lihtaine molekul koosneb ühe elemendi aatomitest, nt O2 ; N 3 ; Cl3 jne. Liitaine liitaine molekul koosneb mitme elemendi aatomitest, nt H 2 O; CO2 ; C12 H 22O11
Alfred Werner - üldistas tollal tuntud teadmised kompleksühendite kohta, lõi kompleksühendite koordinatsiooniteooria Perioodilisusseadus (D.Mendelejev, 1869) Klassikaline PS - Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. Kaasaegne PS - Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ning liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (järjenumbrist) Mendelejevi perioodilisusseaduse peamine puudus: ei olnud sügavamat teaduslikku põhjendust, oli vaid konstateering. Põhjendus selgus alles seoses aatomi siseehituse tundmaõppimisega. s-elemendid (H, He, leelis ja leelismuldmetallid + Be, Mg tüüpi elemendid) p-elemendid (halogeenid, väärisgaasid jt (va He)), d-elemendid (siirdeelemendid) f-elemendid (lantanoidid, aktinoidid, reasisesed elemendid) Oksüdatsiooniaste = aatomi formaalne laeng ühendis korreleerub hästi
1. Mis on aine? Aine on osake, mis omab massi ja mahtu 2. Mis on materjal? Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi 3. Mis määraab ära aine omadused? Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). 4. Defineerida materjaliteaduse mõiste? 5. Defineerida materjalide tehnoloogia mõiste? 6. Mis on materjali struktuur? 7. Materjali struktuuri erinevad astmed? 8. Mis on materjali omadus? 9. Materjalide klassifikatsiooni alused? Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse 10
sellest, mis mehhanismi järgi side on tekkinud.KEEMILINE ELEMENT:liit- või lihtaine koostisosa , mis ei ole ühegi keemilise menetlusega lagundatav. Ühe KE aatomitel on ühesugune tuumalaeng, mis tähistab selle elemendi koha keemiliste elementide perioodilisussüsteemis(93loodus,112kokku) Perioodilisussüsteemi kaasaegne sõnastus: keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ning liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (järjenumbrist)perioosilisusseadus Mendelejev 1869 Perioodilisusseadus on keemia ja füüsika tähtsamaid seadusi üldse. PS toimub kogu Universumis. 1923 täiendas Bohr: omaduste perioodiline kordumine on põhjustatud kordustest elektronkihtide struktuuris. Elektronegatiivsused suurenevad süsteemis üldiselt vasakult paremale (perioodi piires suurenevad) ja vähenevad ülalt alla (rühma piires vähenevad). Valents: aatomite võime moodustada keemilisi sidemeid. Atmosfäär:püsivad
või B-rühma elemendi korral 2). Täidame sisemised elektronkihid järgmiselt: 2, 8, 18, 32. NB! Alates 4. perioodi elementidest tuleb eelviimase kihi elektronide arv leida arvutamise teel: liidame kokku juba kirjapandud elektronide arvud ja lahutame saadud summa elektronide koguarvust. Näited: Na+11| 2)8)1) Fe+26|2)8)14)2) 1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis. Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 1.4 Ülesandeid. 1) Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: Li, Mg, Al, C, N, O, Cl, Ar, K, Ca, Mn, Ni, Ti, Sn.
Vastassuunaline magnetväli vähendab elektronide omavahelist tõukumist ühesuguse (negatiivse) laengu tõttu.Elektronkihid jaotatakse omakorda alakihtideks. Esimene (kõige sisemine) elektronkiht koosneb vaid ühest alakihist. Igal järgmisel elektronkihil on üks alakiht rohkem kui eelmisel. 3) PERIOODILISUSSEADUS JA PERIOODILISUSTABEL. Perioodilisuseadus Keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende tuumalaengust. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. Perioodilisustabel 1869. aastal Vene keemiku Dmitri Mendelejevi poolt kokku pandud süsteem keemiliste elementide kohta. Tema pani elemendid tabelisse tuumalaengu kasvu järjekorras. Tänapäeval jaotatakse elemendid tuumalaengu järgi
VII lõpetamata periood Rühm perioodilisustabeli vertikaalne rida, mille moodustavad ühesuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid. A rühm (peaalarühm) B rühm (kõrvalalarühm) I A leelismetallid IIA leelismuldmetallid IIIA trieelid IVA tetreelid VA penteelid VIA kalkogeenid VIIA halogeenid VIIIA väärisgaasid Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust ( s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). 13 Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused.
47. Alumiiniumi elektrokeemiline oksüdeerimine 48. Vase ja vase sulamite korr.: 49. Tina ja tina sulamite korr. seadusp.: 50. Terase tsinkimise meetodid. 51. Tsingi korros. seadusp.: 52. Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel. 1. Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne. Elementide perioodi-lisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrge-nevad metallilised ja tugevnevad mittemetalli-lised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalala-rühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paaritu-arvulistes ridades
Sama energiaga alanivoosid täidetakse esialgu vaid osaliselt Seega ühe elektronkihi s,p,d, ja f orbiitidel võib esineda vastavalt kuni 2, 6, 10 ja 14 elektroni.. Summaarne elektronide arv kihis sõltub hõivatud orbitaalide arvust. Maksimaalne elektronide arv kihis on 2n2. Näit. floori elektronkonfiguratsioon kirjutatakse nii 1s22s22p5 (vt. tabel), kus ülaindeks näitab elektronide arvu antud orbiidil. Sisuliselt perioodilisussüsteem väljendab elementide omadusi sõltuvalt tuumalaengust ja sellest tulenevast elektronide arvust ja nende konfiguratsioonist. Vastavalt antud perioodis täituvale orbitaalile elemendid jagunevad s,p, d ja f elementideks. Kõige kõrgemal põhinivool asuvaid elektrone nimetatakse valentselektronideks. 2. Ühendid: ioonid ja molekulid Sõltuvalt asendist perioodilises süsteemis on aatomitel kalduvus kas omandada, anda ära või jagada elektrone saavutamaks inertsetele väärisgaasidele omast stabiilset elektronkonfiguratsiooni
perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi
Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. Kasutamine: saab võrrelda erinevaid elemente omavahel nende omaduste poolest. Et inseneritöö oleks võimalikult kiire ja efektiivne. 2
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused
Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad
Meyer (1869): Keemiliste elementide ning nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elemendi aatommassist. 1912. 1913. a. tegi H. Moseley kindlaks, et elemendi järjenumber perioodilisussüsteemi tabelis võrdub arvuliselt elemendi aatomituuma laenguga (Z). Arvestades seda, saame perioodilisusseaduse nüüdisaegse sõnastuse: Keemiliste elementide ning nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (järjenumbrist). Perioodilisusseaduse alusel grupeeruvad elemendid rühmadesse ja perioodidesse, mida enamasti väljendatakse perioodilisussüsteemi kujul. Perioodilisussüsteeme on väljendatud nii tasapinnaliselt tabelite või kujunditega kui ka ruumiliselt. Kokku tuntakse üle 700 süsteemi. Perioodilisussüsteemi tabelikuju variandid: · lühike tabelikuju, nn. Mendelejevi tabel - rühmade nummerdamine ühest kaheksani ning jaotus pea- ja kõrvalalarühmadeks; · poolpikk tabelikuju
annaabi.ee 
