Tuumaenergia poolt- ja vastuargumendid Poolt: 1. Kuna praeguses mahus plaanitud tuumajaam ületab Eesti enda energiavajaduse, saaksime elektrit ka välja müüa, mis tooks riigile lisaraha. 2. Järjest enam suureks probleemiks kujunemas põlevkivi puudus. Seega oleks vaja elektrienergia tootmiseks võimalusi. 3. Sellega seoses ei tekiks juurde märkimisväärset kogust CO2-te. 4. Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. 5. Kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides. Vastu: 1. Kalli ehituse maksab kinni tarbija seega suurenevad elektriarved. 2. Tekivad tuumajäätmed. 3. Meie tänased katlamajad muutuvad suhteliselt kasutuks. 4. Tekib palju radioaktiivseid jääkaineid. 5
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamas on plussid selles et , -tuumaelektri jaam ei pruugi saastada õhku -tekib vähe tahkeid jääk aineid -tuumakütust on maailmas suhteliselt palju Aga miinused on et , -jäägid mis tekivad on radioaktiivsed ja nende lagunemine toimub sadu tuhandeid aastaid -õnetuse juhul võib radioaktiivne aine reostada suuri alasid mille taastamiseks läheb palju aega -tuumaelektrijaamade radioaktiivse jääk ainest saab teha tuumarelvasid -tuumakütus ehk enamasti uraan ei kuulu taastuvate kütuste hulka -kuna uraan ei ole taastuv kütus siis võib see rikkuda ökoloogilist tasakaalu
kuurium püsivad ohtlikena veel tuhandeid aastaid. Ka kõige tänapäevasemaid meetodeid kasutades jäävad need ained märkimisväärselt radioaktiivseteks veel vähemalt 300 aastaks. Selle aja jooksul peab jääke hoidma muust keskkonnast eraldatuna. Seetõttu on tuumajäätmete probleem pikaajalisemat sorti. Suur tuumareaktor toodab aastas 3 kuupmeetrit (25-30 tonni) kasutatud kütust. 2003 aasta numbrite järgi on Ameerika Ühendriikidesse tuumareaktoritest kogunenud 49 000 tonni kasutatud tuumakütust. Erinevalt teistest riikidest, on Ameerika Ühendriikides kütuse taaskasutamine keelatud. Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri standardi kohaselt ei ole pärast 10 000 aastat lagunemist tuumajaamdes kasutatud kütus enam ohtlik. Tuumajäätmete ohtutu hoiustamine on keeruline väljakutse. Kasutatud kütust hoitakse betoonkestade sees, mis on vette uputatud. Vesi jahutab jäätmeid ja betoon kaitseb seal töötavaid inimesi radiatsiooni eest
3.1. Taastumatu energiaallikas on ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Nimetatud fossiilkütused on tekkinud geoloogilises minevikus. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütust, sest ka selle allikas, uraanimaak, väheneb kasutamise läbi. 3.2.Kasutamise probleemid Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid.
Kolmas tase Neljas tase Viies tase 4. reaktori testimise eesmärk 25. aprilli keskpäeval planeeriti neljas reaktor seisata ülevaatuse eesmärgil. Otsustati katsetada reaktori turbiini generaatorit, kas see genereerib piisavalt elektrit, et reaktor ohutus-süsteeme jooksutada, eriti veepumpasid. Reaktor vajas vett, et pidevalt ringelda läbi tuuma senikaua kuni tuumakütust jätkub. Diisel generaatoreid kasutati , et üles keerata reaktori turbiini generaator. Saavutanud täiskiiruse, turbiin ühendas end reaktorist lahti, et siis keerelda omaenda pöörde impulsi järgi. Testi eesmärk oli uurida, kas turbiinid (välja lülitatud reziimil) suudavad pumbad tööle panna kuni generaatorid tööle hakkavad. Test õnnestus eelnevalt teistel reaktoritel. Saatuslik test 25
taassünnist, mida tõukavad tagant elanikkonna arvukuse kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus, mure globaalse soojenemise pärast. Eeldused taassünniks on kaalukad ja põhjendatud, sest tuumaenergia on CO2-vaba keskkonda mittesaastav ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab näiteks 31 % Euroopa Liidu elektrist). Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides ning et tuumaelektri hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Juba on algatatud ambitsioonikad tuumaelektrijaamade arendamise programmid USA-s, Prantsusmaal, Hiinas, Indias, Jaapanis, Venemaal jm. See leiab kinnitust ehitatavate ja kavandatavate
Teiseks miinuseks võibki pidada seda,et tekib palju radioktiivseid jäätmeid,mis on ohtlikud ja millest on raske lahti saada.Tuuleparkide suurimaks plussiks on kahtlemata see,et nad on keskkonnale täiesti ohutud ning kasutavad erinevalt tuumajaamadest taastuvenergiat.Ainsaks miinuseks võib pidada seda,et tuulegeneraatorid maksavad üsna palju,aga päris kindlasti tõu- sevad tulevikus ka tuumaenergia hinnad,kuna tuumakütust jääb maailmas aina vähemaks. Saaremaa ja Muhumaa rannaniitudele mahuks tuuleparke sedavõrd palju,et me saaks oma riigis aastaga kulutatavast energiast pea poolevõrra rohkem energiat.Seega näeksin ma kõige parema lahendusena tuulepakide rajamist,kuna saame endale vajaliku energia kätte ning saa- me seda ka müüa naaberriikidele.See aga oleks Eesti riigi majandusele vägagi kasulik. Aina rohkem ja rohkem olema hakanud meediast kuulma sõna kliimasoojenemine ning
hoidmiseks, oli Xe-135 tootmine. 25. Aprilli päevaajal, planeeriti neljas reaktor seisata, ülevaatluse eesmärgil. Vastu võeti otsus, et katsetada reaktori turbiini generaatorit, et kas too genereerib piisavalt elektrit et reaktori ohutus-süsteeme jooksutada (eriti veepumpasid), sündmuse käigus kadus osake välist elektrijõudu. RBMK-1000 reaktor vajab vett, et pidevalt ringelda läbi tuuma, senikaua kuni tuumakütust esineb, Tsornobõli reaktoritel oli paar varu-diisel generaatorit, kuid enne kui nood täiskiiruse saavutasid, oli neil 40 sekundiline viivitus, reaktorit kasutati, et üles keerata reaktori turbiini generaator. Saavutanud täiskiiruse, turbiin ühendaks end reaktorist lahti, ning siis lubaks keerelda omaenda pöörde impulsi järgi. Testi eesmärk oli uurida, kas turbiinid(välja lülitatud reziimil) suudavad pumbad tööle panna kuni generaatorid tööle hakkavad. Test õnnestus
4) soojuskandja (tavaliselt vesi), mis aktiivtsooni läbides kuumeneb (aurustub) ja juhitakse auruturbiini, mis omakorda paneb tööle elektrigeneraatori. 5) reaktori betoonist väliskest, mis kaitseb ümbrust radioaktiivse (gamma) kiirguse eest. 6) turvasüsteem, mis tagab reaktori ohutu töötamise. 6) Kirjelda tuumarelva ehitust ja töötamist? - 1) nn tavaline tuumapomm. Ahelreaktsioon tekkeks peab olema piisav kogus lõhustuvat materjali – tuumakütust. Minimaalset tuumakütuse kogust, mille puhul ahelreaktsioon veel ei käivitu, nimetatakse kriitiliseks massiks. Tuumapommis paigutatakse tuumakütus üksikute osadena, millede massid on alla kriitilise massi ja mis on üksteisest eraldatud vahekihtidega – pomm veel ei plahvata. Pommi esiossa paigutatakse tavaline lõhkelaeng, näiteks trotüül. Pommi töölepanemiseks pannakse kõigepealt plahvatama trotüül, mis surub üksikud tuumakütused osad
korstendeist tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on. Nagu iga asigi, vajab ka tuumaelektrijaam ehitamiseks ja lammutamiseks energiat välisest keskkonnast. Mineraale tuleb kaevandada ja rikastada, et saada tuumakütust. Seda tehakse otseselt fossiilkütuseid diisel- või bensiinimootorites põletades, või siis kaudselt kasutades elektrit, mida toodetakse samuti fossiilkütuseid põletades. Elutsükli analüüs hindab nende tegevustega tarbitud energia hulka (arvestades tänapäevast energialiikide hajutatust) kalkuleerides tuumaelektrijaamas energiat tootes kilovatttunni kohta õhku paiskamata jäänud CO2'te (võrreldes fossiilkütustega) ning võrreldes seda tuumajaama ehituse ja
energia saamiseks kasutada. Energiaallikaid saab rühmitada kaheks: taastumatud- ja taastuvad energiaallikad. 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD Taastumatuid energiaallikaid kutsutakse ka taastumatuteks/mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatud on nad sellepärast, et nende kogus väheneb iga kasutamise järel ja võivad ka otsa saada. Mittetaastuvate ressurssid on fossiilkütused( põlevkivi, turvas, maagaas, kivisüsi, nafta ja pruunsüsi) ja loetletakse ka tuumakütust nende hulka, sest selle allikas( uraanimaak) kasutamisel samuti väheneb. Fossiilkütused on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel ja need on põlevad maavarad. Need moodustuvad tegelikkuses organismide jäänustest kogu aeg, aga see protsess on niivõrd aeglane( mitmed miljonid aastad), et see ei ületa inimeste tarbimisvajadust. Kasutamisprobleem on esiteks fossiilkütuste põletamisel kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid
rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse uuesti tagasi maapinnale. Maa liigne soojenemine põhjustab aga omakorda Arktikas jää sulamist, ning see tõstab vee ja selle mageduse taset. Inimeste ökoloogiline jalajälg Tuumaelektrijaamad – Tuumaelektijaamades toodetakse tuumakütust. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. Lisaks on veel oht, et need elekrtijaamad võivad plahvatada, mis põhjustaks suure hulga radioaktiivsuse lahti pääsemistja see võib omakorda põhjustada väärarengut nii ümbitsevas, kui looduses.
Peale organismide surma väljuvad nad süsinikke ringest ja tasapisi hakkab süsiniku kogus vähenema. Hiljem saabgi määrata surnud objektis määrata kui palju isotoope on vähenenud ja niiviisi määratksegi vanus. Sellist meetodit saab kasutada 60 000 aastaste proovide puhul.määratava objekti vanus peab olema vähemalt 50 - 60 aastat . TERMOTUUMAELEKTRIJAAM. Termotuumaelektrijaam , töötaks tuumasünteesi põhimõttel . Triitium + deutreerium võrdub heelium. Tuumakütust on võimalik toota MEREVEEST ! Siiani pole suudetud sünteesi reaktsiooni esile kutsuda ,sest oole leiutatud materiaale mis peaks vastu miljonitele kraadidele.kui suudetaks termotuuma juurutada , oleks see siis ammmendamatu energia varu.Selviisil energia saamine ei saastaks keskkonda radioaktiivse kiirgusega ega üleliigse süsihappegaasiga. Üritatatakse vitmiini kapsli suurune tuumakütuse kogus, suruda laserkiirte abil ,ülitihedaks kogumikusks. See
Kuid hoolimata kohatisest küllalt kõrgest sisaldusest on käesoleval ajal mõistlikum juba rikastatud uraani kontsentraadi sissevedu. On oluline,et uraani enda hind moodustab ca 5% toodetava elektri hinnast, olles ühe kütuse osana, mis moodustab elektri hinnast kuni 10%. Seega isegi uraani hinna kahekordistamine tõstab elektri hinda vaid 3-4%. CANDU 6 tüüpi 750MW reaktor kulutab aastas 113t tuumakütust. Kui kasutada kõrgema rikastusastmega, näiteks 4% kütust, kuluks seda 5 korda vähem. Kanada statistikaameti andmeil oli 2005. aastal tuumakütuse hind 111$/kg, 2008 a. 75 $/kg ja käesoleva aasta aprillis110$/kg. Seega kuluks aastas tuumakütusele ca 125 milj. krooni. Huvitav on teada,et ka Eestimaal on sellega juba tegeletud.Nimelt aastail 1948-1990 toodeti Sillamäel kokku 100022 t uraani, kuid kohalikest varudest oli vähe ja sedagi vaid 1953. aastani
lastakse. Reaktori käivitamiseks tõstetakse vardad osaliselt välja. Kuna uraani isotoobi U-235 tuumad lõhustuvad intensiivselt just aeglaste neutronite toimel, siis kasutatakse tuumareaktorites aeglusteid. Surveveereaktori tööpõhimõte Tuumaenergeetika Maailma üha kasvav energiavajadus ja traditsiooniliste energiaressursside ammendumine. Väikese kütusekogusega toodetakse suur kogus energiat (1kg tuumakütust/3000T kivisütt). Pikas perspektiivis odav energiaallikas.Töökorras tuumajaam ei reosta keskkonda, pole õhureostust. Uue põlvkonna jaamad on ohutumad. Uraanivarusid on veel maailmas piisavalt, tema hind maailmaturul suhteliselt soodne. 8 Probleemid Väga kallis ja keerukas tehnika selle kasutamine on jõukohane vaid rikastele riikidele. Kütuse kavandus tekitav looduses reostusi nii mullale kui ka veele.’
keemiatööstuse puhul läbivaks iseloomujooneks. Näitena saab siinkohal tuua paljuräägitud Tsernobõli katastroofi, mis toimus 26. aprillil 1986 just selletõttu, et katsetati koos 4. reaktori plaanilise hooldusega selle turvasüsteemi. Sellele järgnenu on juba teada reaktori plahvatusega paiskus õhku radioaktiivseid aineid, mis levisid tugevasti Venemaa, Valgevene ja Ukraina kohal ning paljud inimesed said sellest rängalt mõjutada.Veel praegugi on selles reaktoris põlemata tuumakütust. Kõrvaloleval pildil on 4. reaktor peale plahvatust. 10 aastat tagasi juhtus Rumeenias õnnetus, mistõttu karmistas Euroopa Liit jäätmehoidlate tegevuse kontrolli ning lõi uue kaevandusjäätmete direktiivi. 30. jaanuaril 2000 paiskus Rumeenias, Baia Mare kullakaevanduses jäägihoidla tammi tagant välja 100000 m 3 umbes 100 tonni tsüaniidisisaldusega reovett, mis voolas Szamosi jõkke ja jõudis sealt lõpuks Tisza ja Doonau jõgedesse. Lekkele suudeti piir panna 2.veebruaril
mida tõukavad tagant elanikkonna arvukuse kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus, mure globaalse soojenemise pärast. Eeldused taassünniks on kaalukad ja põhjendatud, sest tuumaenergia on CO2- vaba keskkonda mittesaastav ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab näiteks 31 % Euroopa Liidu elektrist). Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides ning et tuumaelektri hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Juba on algatatud ambitsioonikad tuumaelektrijaamade arendamise programmid USA-s, Prantsusmaal, Hiinas, Indias, Jaapanis, Venemaal jm. See leiab kinnitust ehitatavate ja kavandatavate
aeglustiomadustele. Jääb ära kulukas uraanirikastusprotsess, kuid samas tuleb rikastada aeglustimaterjali. Kuna üksikuid survetorusid saab igaüht eraldi süsteemist välja lülitada, saab tuumkütust vahetada reaktori töötamise käigus ja selleks pole vaja reaktorit seisata. Täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR Ühendkuningriigis väljatöötatud ja ainult seal kasutatav reaktoritüüp elektrilise võimsusega 550 625 MWe. Kasutab rikastatud (2,5-3,5 % 235U) uraanoksiidist tuumakütust ja soojuskandjana süsinikdioksiidi (CO 2). Tuumakütus paikneb tablettidena vertikaalsetes roostevabast terasest torudes grafiitaeglustis. Reaktorianum toimib ühtlasi kiirguskaitsena, on valmistatud raudbetoonist ja selles asuvad ka aurugeneraatoritorud. CO2 soojuskandjana läbib reaktorisüdamiku, kuumeneb temperatuurini kuni 650°C ja läbib seejärel aurugeneraatori, kus veest tekitatakse aur teises kontuuris. Tuumakütuse tsükkel Eesti tuumaressurss
tõukavad tagant elanikkonna arvukuse kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus, mure globaalse soojenemise pärast. Eeldused taassünniks on kaalukad ja põhjendatud, sest tuumaenergia on CO2-vaba keskkonda mittesaastav ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab näiteks 31 % Euroopa Liidu elektrist). Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides ning et tuumaelektri hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Juba on algatatud ambitsioonikad tuumaelektrijaamade arendamise programmid USA-s, Prantsusmaal, Hiinas, Indias, Jaapanis, Venemaal jm. Tänapäevased reaktorid Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest
kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Tuumakütus - Tuumakütust kasutatakse tuumaelektrijaamade tuumareaktoris energia saamiseks. Levinuim tuumakütuse allikas on uraanimaak. Uraani leidub maakoores kõikjal - kivimites, mullas ja samuti merevees. Siiani on teda majanduslikel kaalutlustel toodetud peamiselt mineraalsetest maakidest. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või tänapäeval järjest rohkem kasutatavates allmaakaevandustest. Maak purustatakse, peenestatakse poolvedelaks massiks ja sellest eraldatakse
temperatuurini kuni 650°C ja läbib seejärel aurugeneraatori, kus veest tekitatakse aur teises kontuuris. Edasine töö on analoogiline PWR reaktoritüübiga. 17. Kiiretel neutronitel töötavad reaktorid Fast Breeder Reactor - FBR Kongressi otsusega keelati Ameerikas kasutada. Inglased on ka loobunud. Pranslaste Phenix 250 MW töötab siiani (alates 1973. aastast). Superphenix 1240 MW töötas 1985-98, probleemide tõttu kinni pandud. Nendes reaktorites kasutatakse tuumakütust 60 korda efektiivsemalt kui aeglastel neutronitel töötavatel reaktoritel. Ennustatakse, et 2050. aastaks on enamus reaktoreid kiiretel neutronitel. Aeglasel arengul on mitmeid põhjusi. Üheks neist on tehnilised raskused. Teine on selliste reaktorite hind. Praegu on uraan nii odav, et nad pole majanduslikult tasuvad. Plutooniumit tekib rohkem, kui algset tuumakütust kulub. Kütus PuO2/UO2 segu – 20% rikastatu UO2, 80% PuO2. Soojuskandja: Pb ja Na segu
andmetel on Bulgaaria oma SKT poolest industrialiseeritud keskmise sissetulekuga riik. Majanduskriisi ajal 2007 2010 aastatel langes majandus riigis 5,5 protsenti. Kuid see saavutas oma positiivse kasvu (0.2%) juba aastaks 2010, erinevalt teistest Balkanimaadest. Vaatamata eelnevalt mainitule on riigis siiski suur probleem töötuse ning madala elukvaliteediga. Riigi peamised töötleva tööstuse harud on keemia-, naftakeemia- ja masinatööstus ning metallurgia. Toodetakse ka tuumakütust. Naftatööstuses töödeldakse peamiselt sisseveetavat toorainet. Bulgaarias toodetakse elektri- ja diiselmootoriga vedureid, kaevandusseadmeid, lifte ning toidu- ja kergetööstuskaupu. Toiduainetööstuses on kõige tähtsamal kohal suhkru, veini ja taimeõli tootmine, samuti puu- ja aedviljade ning liha ja kala ümbertöötlemine. Lisaks valmistatakse tubakatooteid. Bulgaaria on roosiõli tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust
tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendeist tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad hakanud promoma tuumaenergiat, jättes rääkimata milline olukord tegelikult on. Nagu iga asigi, vajab ka tuumaelektrijaam ehitamiseks ja lammutamiseks energiat välisest keskkonnast. Mineraale tuleb kaevandada ja rikastada, et saada tuumakütust. Seda tehakse otseselt fossiilkütuseid diisel- või bensiinimootorites põletades, või siis kaudselt kasutades elektrit, mida toodetakse samuti fossiilkütuseid põletades. Elutsükli analüüs hindab nende tegevustega tarbitud energia hulka (arvestades tänapäevast energialiikide hajutatust) kalkuleerides tuumaelektrijaamas energiat tootes kilovatttunni kohta õhku paiskamata jäänud CO2'te (võrreldes fossiilkütustega) ning võrreldes seda tuumajaama ehituse ja kütuse tootmise käigus
Seejuures on tuumakütus sageli segamini grafiidi ja betooniga. Keegi ei tea, mis seal praegu toimub.Sarkofaagi rajati tulise kiiruga.Selle konstruktsiooni on ainulaadne.Ehitus pidi vastu pidama kolmkümend aastat.Paraku monteeriti seda kaugjuhtimise teel.Plaadid sätiti kokku robotite ja helikopterite.Mõned praod jäid sisse.Mõningatel andmetel ületab lõtkude ja pragude üldpind 200 ruutmeetrit.Pragudest tungib ühtaine välja radioktiivseid aerosoole.Sinna pääseb ka vihm.Kui aga tuumakütust sisaldavale ainele satub niiskust,võib see esile kutsuda ahelreaktsiooni.Sarkofaag on surnukeha,mis hingab.Hingab surma .Kui kaua se veel koos püsib,selle küsimusel on raske vastata.Sellegi poolest saavad kõik aru,et katte purunemine tooks kaasa tagajärgi,mis oleksid veelgi kohutavamad kui 1986,aasta omad. Enne Tsernobõli tuli 100 00 Valgevene elaniku kohta 82 vähki haigestumise juhtu.Statistika näitab ,et nüüd tuleb 100 000 inimese kohta 6000 vähihaiget.Haigestumus
tõusu, mis suurendab uraani varusid veelgi, sest varem majanduslikel kaalutlustel kõrvale heidetud väiksema uraanisisaldusega maagid on nüüd taas päevakorda kerkinud. Ja kuigi uraani hind on kahtlemata elektri tootmisel oluline, moodustab see vaid väga väikese osa tuumaelektrijaama kogukuludest. Uraani tootmisesse investeeritavad summad on samuti viimastel aastatel suurenenud. Praegu katsefaasis olevad uue tehnoloogilise lahendusega tuumareaktorid kulutavad mitmeid kordi vähem tuumakütust ning on praegustest tuumareaktoritest ohutumad. Tuumaenergia vastu ei ole mitte ühtegi piisavalt mõjuvat argumenti, mis oleks piisava kaaluga, et tuumaenergia maailma energeetika tulevikust välja jätte. Pigem vastupidi, läheneva naftatootmise tipu ja üha kuhjuvate keskkonnaprobleemide taustal on tuumaenergia kõige mõistlikum suuremahuline elektrienergia tootmise viis. Järgnevalt on toodud loetele, võrreldes teiste energialiikidega:
väiketarbijate energiaga varustamiseks. Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemili- seks energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele. Enam levinenud on sellised soojuselektrijaamad, kus generaatorit käitab auruturbiin. Need jaamad omakorda on kas kondensatsiooni- või soojus- ja elektrijaamad. Ka aatomielektrijaamad on auruturbiinidega soojuselektrijaamad, kuid tavalise kütuse asemel kasutatakse neis tuumakütust ja auru moodustamiseks vajalik soojus- energia saadakse aatomituumade lõhustamisel. Auruturbiinidega kondensatsioonielektrijaamad rajatakse kütteaine (kivisüsi, turvas, põlevkivi jm.) asukohtadesse, kust energia suunatakse tööstuspiirkondadesse ülekandeliinide abil. Selliste jaamade kasutegur pole kõrge, sest turbiine läbinud auru soojust ei kasutata täielikult ära. 3 Kondensaatorites aur jahutatakse, saadud vesi suunatakse tagasi
võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid jäätmeid ja tema kütusega varustamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks soojusjaamades. Keskkonnaohtlikkus on seotud põhiliselt avariiohuga, mida tavaliselt alahinnatakse. Kui täpselt jälgida ekspluatatsiooninõudeid, on tuumajaam (mitte aga plutooniumivabrik
võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid jäätmeid ja tema kütusega varustamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks soojusjaamades. Keskkonnaohtlikkus on seotud põhiliselt avariiohuga, mida tavaliselt alahinnatakse. Kui täpselt jälgida ekspluatatsiooninõudeid, on tuumajaam (mitte aga plutooniumivabrik
Samal aastal hakkas tööle ka Prantsusmaa esimene aatomielektrijaam. 2 Tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise algus Uraanituumades toimuvat ahelreaktsiooni on võimalik ka rahuotstarbeliselt kasutada (erinevalt tuumapommidest). Seda suurt kogust energiat, mis tuumareaktsioonis vabaneb, on võimalik kasutada elektrienergia tootmiseks. Tuumaelektrijaamas (TEJ) või aatomielektrijaamas (AEJ) toimub ahelreaktsioon nagu tuumapommiski. Tuumareaktor sisaldab tuumakütust uraani või radioaktiivset plutooniumi. Lisaks tuumakütusele sisaldab tuumareaktor neutroneid aeglustavat ainet, juhtvardaid ning betoonist varjet. Lisaks suurele energiakogusele vabanevad uraanist suure kiirusega neutronid. Need aeglustuvad veidi neutroneid aeglustavas aines ning põrkuvad vastu järgmisi uraaniaatomeid. Käivitub ahelreaktsioon. Juhtvardad on vajalikud selleks, et seda ahelreaktsiooni kontrollida. Kui TEJs on tarvis ahelreaktsiooni peatada, lükatakse juhtvardad
generaatoris toodetakse sama kõrgete parameetritega auru nagu fossiilsetel kütustel töötavates elektrijaamades. Tuumaelektrijaama kasutegur on seetõttu oluliselt kõrgem. Briiderreaktorid. Kütusena kasutatakse plutooniumi-uraani segu. Kütuse on rikastud üle 20%- seks. Reaktor töötab ilma aeglustita, kiiretel neutronitel. Reaktoris toimub teistes reaktori tüüpides inertse U-238 muundumine uueks tuumakütuseks plutooniumiks. Uut tuumakütust tekib rohkem, kui "põleb" vana. Soojuskandjaks kasutatakse vedelmetalli naatriumi. Seade on kolmekontuuriline: kahes esimeses kontuuris tsirkuleerib vedelmetall, kolmandas aur vesi. Sellised reaktorid on Prantsusmaal ja Jaapanil. Joonis 8.83. PWR tüüpi reaktoriga tuumajaama põhimõtteline skeem Ohud Tuumareaktoris tekib plutooniumi, mis on kaasaegse tuumarelva oluline koostisosa. Tekkiva plutooniumi kogus sõltub reaktori tüübist
annaabi.ee 
