Kolmas, nimega Kalev, istus põhjakotka selga ja lendas kaugele Viru randa, kus sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast mees suri. Lindale sündis kolmas poeg, Kalevipoeg. Kolm poega käisid tihti metsas jahil. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim tõttas mereranda. Ta ei näinud varast kusagil ning hakkas Soome poole ujuma. Keskööl jõudis ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoldud ajal nad armusid.
Kalevipoeg Kalevipoeg oli kangelane, kes oli inspireeritud Kreeka Heraklesest. Ta oli vastuoluline tegelene, kuna temas oli nii head, kui halba. Kalevipoja heaks iseloomujooneks oli see, et ta läks oma ema otsima nähes, et ta röövitud oli. Tema teised kaks venda otsisid samuti, kuid tulemusteta läksid nad magama vastupidiselt Kalevipojale, kes teda ruttu otsima tõttas. Soome ujudes läks ta Tuuletarga juurde, kelle käes väidetavalt tema ema oli. Ta hävitas Tuuletarga sõdalased ja rääkis temaga. Ta aga ei uskunud teda ja tappis ta kergekäeliselt. Päeva pärast sai ta teada, et Tuuletarga tapmine olnud põhjendatud ja ema oli juba enne röövi surnud, milles avaldub tema peata olek ja mõtlematu käitumine. Vägivalda kasutas ta rohkesti kasvõi näiteks mõõga ostmisel lubades hiljem Virumaal tasuda raius ta hoopis sepa pojal pea maha.
TUULETARK Kord sündinud Aeru külas ühel jõukal Peetri-nimelisel talunikul kaks poega. Kaksikud olid küllaltki harv nähtus, tuues eidejuttude kohaselt pererahvale ebaõnne. Nii juhtuski, et kaks aastat hiljem suri Mari, Peetri armastatud naine. Vaene meeshing ei leidnud endale asu ei maal ega merel, uidates päevi sihitult ringi. Lõpuks jõudis ta otsusele tuuletarga käest küsida, mis õnnetutega peale hakata? Läinudki ta siis Koeru tuuletarga Tõnise juurde, kes kaks küla eemal elas. Teekond oli vaevaline: müristas ja lõi piksenooli, uputades vihmaga kõik madalad jõekaldad vee alla. Jõudnud tarkuri tallu, küsis Peeter: "Ütle, kulla tark, kes oskab tuuligi kuulatama panna, mis ma oma poegadega peale hakkan. Mu kadunud naine ei jätnud mulle muud mälestust kui need kaks poisikest, kes praegu saunaeide juures ulualust leiavad. Räägi ometigi, Tõnis, ära vaiki! Kas sa ei näe, et ma juba mitmndat ööd magamatta!"
Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid
meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid
kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid
kas põuest udusuled tuulde pöörlema ja nõia sõnu dest sõjalased (hobuse- ja jalavägi) tsid tormasid Kalevipojale kallale virutas tammega sõjalasi eemale aatas kõiki surnud sõjalasi ja hakkas paluma a äkis, kuidas ta Linda röövis udes ta minestas, kuna alganud äike tabas ted ar ärkas oli ema kadunud, kotkaga ära lennanu leidnud Lindat es jooksuga koju, kuna kartis kotkapoegi g kuulas Tuuslari ära aga nimetas teda valeta g lõi tuuletarga maha Ema otsimine Kalevipoeg otsis siiski ema edasi Otsis läbi Tuuslari talu Käis läbi metsad, laudad ja kambrid Lõhkus kõik mis talle ette jäi Aga kusagilt ei leidunud ema Kalevipoeg väsis otsimisest ja jäi magama s ema us ja laulis oma noorusajast, kui ta kord m poeg ärkas, hakkas ta unenäo üle mõtlem eldusele, et ema pole enam elavate kirjas Kasutatud allikad ,,Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald
Kalevipoeg Soomes Kalevipoja käsi lõhkus laineid ja Kalevipoeg ujus väsimatult Soome poole. Varsti jõudis kalevipoeg kaldale ning istus kõrgele kivirünkale puhkama. Inimestest polnud märkigi. Hommikune rahu kattis maad ja merd. Kuna Kalevipoeg väsinud oli jäi ta magama. Mees magas terve päeva ja terve öö ning tükikesese veel teistestki päevast lisaks. Ärgates asus ta koheselt teele. Pärast pikka rännakut nägi Kalevipoeg viimaks tuuletarga talu. Ta nägi hoovis tuuslarit maas magavat. Kalevipoeg läks natuke maad eemale tammemetsa, kust ta tõmbas ühe tüvekama tamme kõige juurtega maast üles. Sellest sai ta tubli nuia, millega ta tahtis tuuslarti nuhelda. Nii sammusgi ta nüüd tuuslari hoovi poole. Tuuslar ärkas Kalevipoja sammude peale üles. Ei olnud tuuletargal enam võimalik pakku põgeneda. Tuuletark haaras põuest peotäie udusulgi ja puhus need õhku keerlema. Siis lausus ta salasõnu ning muutis
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2. Lugemise käigus tundus mulle koomiline koht, kui Leemet kirjeldas kuidas tema ema otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris
Ainult noorim poeg asus ema otsima,tänasida toimetusi ära viksa homse varna. Igal päeval omad ikkes,tunnil omad toimetused. Soome jõudes ehmatas Kalevipoeg niivõrd ühe kena neiu ära, et too langes sügavalle merre ja kunagi enam ei naasnud. Neiu vanemad aga istutasid suure tamme-mille hiljem pisike vennike,kes kotka tiiva alla elanud,maha raius.Tamme tüvest tehti vägev silda,ladvast tehti uhkeid laevu,tehti kalleid kaubalaevu,oksadest sai orjalaevu ja laastudesta lastelaevu. Tuuletarga juurde jõudes,ning tuuletarga käsilasi hävitades,ei leidnud Kalevipoeg oma kallist ema Lindat,ning lõpuks unenägu oli see mis andis Kalevipojale aru,et ema enam elavate seas pole. Tuuletark aga suikus surmaunne,vot nii tugev oli Kalevipoja vops. Järgmine päev asus Kalevipoeg soome kuulust seppa otsima,kes Kalevipojale ka uhke ning vägeva mõõga müüs.Ainukese mis ei purunenud kalevipoja löökide all. Uhketel liikudel Kalevipoeg aga tappis soome sepa poja. Kalevipoeg tõttas toast
Mõisted: · Anonüümne- salajane · Vaimutegevus- mõtlemine · Dimensioon- ulatus, mõõde · Travestia- humoorikas ümberkirjutus klassikalise raamatu põhjal · Fortifikatsioon- sõjainsenerikunst · Monoloog- inimene räägib ise üksinda olles · Eepos- pikk jutustav rahvajutt · Biograafia- elulugu Kohad: · Tegevuskohta Põhja piiril Tara tammemetsa ääres. · Saar Soome lahes-koht, kus Saarepiiga kaljult alla hüppas. · Soome tuuletarga talu- tuuletark tapetakse Kalevipoja poolt. Saadjärve kallas, Pihkva, põrgu, Põhjameri, Kääpa jõgi. Aeg, ajastu- Kirjanik Enn Vetemaa kirjutas 1969. Aastal raamautu ,,Kalevipoja mölestused", tegemist on travestiaga. Sellel ajal peeti Eestimaal meest ennast tähtsamaks, kui tema suurt sugupuud. Illustratsioon Kalevipoja mälestustele on tehtud Jüri Arraku poolt. Raamatu tegevus toimub ennemuistsel ajal.
täisid. Leemet - peategelane. Viimane metsas sündinud ja ussisõnad selgeks õppinud mees. Justkui saatusest määratuna toob hukatust kõigile teda ümbritsevatele inimestele. Salme Leemeti vanem õde. Tema abikaasaks sai karu. Hea ja hooliv, kuid armukade Möigas Tuuletark, andis Leemeti vanaisale tiibade ehitamiseks tuulesõlmed. Andres, Jaakop, Nigul külapoisid. Katariina külatüdruk , kelle Leemet päästis ussisõnadega rästiku mürgihammustusest. Röks Munk ja Tuuletarga poeg. Mõmmi Salme mees, heatahtlik. Armastas oma naist, kuid ihaldas ka teisi. 4. Probleem tekib sellest kui uus ja vana põrguvad ning, et inimesed on nii nõrgad ja usuvad kõike mis neile öeldakse või tehakse. Leemet jääb kahe poole vahele, ning peab mõtlema ja tegema otsuse millisele poolele ta kuulub.Ta valib metsa. 5. Leemet sai teose löpus Põhja-Konna valvuriks. 6. Autori sönum on see,et ära mõista inimest hukka sellepärast, et ta
Viimasel hetkel tormas kohale Leemet, kes päästis neiu, ning nad põgenesid, aga hunt hakkas väsima. Appi tuli Hiie ema, kes soovitas randa minna ning nad sõitsid paadiga minema. Paadis tärkas paaril armastus ja tunti kergendust pääsemisest. Nad jõudsid tundmatule saarele, kus kohtusid Leemeti jalgadeta vanaisaga, kes oleks nad äärepealt tapnud. Mees oli julm raudmeeste murdja ja ehitas endale nende luudest tiivad, kuid palus paarikest, et nad tooksid Saaremaalt tuuletarga juurest tuule. Leemet ja Hiie saidki sellega hakkama ja üllatuseks avastasid naastes, et Tambet oli surnud, mis tähendas, et võisid koju minna. Nad pidasid pulmad, kuid need lõppesid väga õnnetult. Tambet oli eelnevalt huntide kõrvad vaiku täis toppinud ning nad ei kuulnud ussisõnu. Hundid tulid ning murdsid maha Hiie ja ta ema Malli. Leemet leinas ja jäi palavikku ning tervenedes läks külla. Seal taaskohtus raseda
soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik-taat, Olevipoeg, sulevipoeg, Lapu tark Varrak, Hiiglataat ja neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed. M ormandama veriseks hõõruma (näiteks rakendiga) K Viru rand, Läänemaa, saar Soome lahes, Soome, tuuletarga talu, sepakoda, Saadjärve kallas, Kikerpära sohu, Pihkva, Kääpa jõgi, Koobas Endla järve ääres, põrgu, Põhjameri, Assamalla A Ennemuistsel ajal. T Elas kord Kalev, kes sai endale naiseks lese tütre Linda. Nad said kolm tugevat poega. Poeg aga kes sündis peale isa surma ehk noorim poeg sai neist kõige vägevamaks. Kui Kalevipojad jahil käisid, siis samal ajal röövis Soome tuuslar ema Linda ära. Noorim poeg arvas, et soome tuuslar ta kindlasti ära röövis
kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanemad,piiga oli Kp óde ,laulab, et meri on ta kodu.5.Kp joudis Soome, puhkab67-68, otsib tuuletarga ules ja voitleb tema sodalastega, voidab.Tuuslar palub armu, jutustab Lindast, Kalevipoeg ei usu ja tapab ta. Hiljem kahetseb kuna ei tea kus Linda on. Uneneao kaudu saab teada, et ta on surnud.77.Rannapiiga vanemad otsivad tame mahavotjat70. 6 Kp otsustab Soome sepa ules otsida, et head mooka saada, saab kunagise Kalevi tugevaima mooga mida tehti 7a.83-84 Peol tekib vaidlus, Kp tapab purjus peaga sepa poja, hommikul ei maleta midagi.kotka tiiva alla olnud mehike raiub tamme . 92 7
Ainult noorim poeg asus ema otsima,tänasida toimetusi ära viksa homse varna. Igal päeval omad ikkes,tunnil omad toimetused. Soome jõudes ehmatas Kalevipoeg niivõrd ühe kena neiu ära, et too langes sügavalle merre ja kunagi enam ei naasnud. Neiu vanemad aga istutasid suure tamme-mille hiljem pisike vennike,kes kotka tiiva alla elanud,maha raius.Tamme tüvest tehti vägev silda,ladvast tehti uhkeid laevu,tehti kalleid kaubalaevu,oksadest sai orjalaevu ja laastudesta lastelaevu. Tuuletarga juurde jõudes,ning tuuletarga käsilasi hävitades,ei leidnud Kalevipoeg oma kallist ema Lindat,ning lõpuks unenägu oli see mis andis Kalevipojale aru,et ema enam elavate seas pole. Tuuletark aga suikus surmaunne,vot nii tugev oli Kalevipoja vops. Järgmine päev asus Kalevipoeg soome kuulust seppa otsima,kes Kalevipojale ka uhke ning vägeva mõõga müüs.Ainukese mis ei purunenud kalevipoja löökide all. Uhketel liikudel Kalevipoeg aga tappis soome sepa poja
vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu. Ta tappis saarele sattujad, keetis nad ära ja valmistas nende kontidest tiibu. Pealuudest nikerdas aga peekreid. Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega. 22. Et lennata, selleks oli vanaisal vaja tuult. Nõnda saatis ta lapsed järgmisel hommikul Saaremaale tuuletarga Möigase juurde tuulekotti tooma. Kingituseks andis kaasa mõned peekrid. Hiie ja Leemet kohtasid suurt kala Ahteneumioni, kes iga saja aasta tagant veepinnale tõusis. See oli aga viimane kord. Hiie ja Leemet olid viimased inimesed, kes teda nägid. Kala oli näinud ka Põhja Konna. Ahteneumion oli vanaks jäänud. Tema habe oli ilmatu pikk ja raske. Hiiglaslikul kalal oli aeg urgu minna, mähkuda habemesse ja uinuda. Leemetit oli ära tüüdanud olla igal pool
vanamees Leemeti vanaisa Tölp. Vanaisa oli haistnud enese vere lõhna. Selgus, et hülged olid ta sellele saarele kandnud. Nüüd haudus ta raudmeestele kättemaksu. Ta tappis saarele sattujad, keetis nad ära ja valmistas nende kontidest tiibu. Pealuudest nikerdas aga peekreid. Vanaisa lootis ühel päeval lennata tagasi ja nõnda lennates asuda võitlusesse raudmeestega. 22. Et lennata, selleks oli vanaisal vaja tuult. Nõnda saatis ta lapsed järgmisel hommikul Saaremaale tuuletarga Möigase juurde tuulekotti tooma. Kingituseks andis kaasa mõned peekrid. Hiie ja Leemet kohtasid suurt kala Ahteneumioni, kes iga saja aasta tagant veepinnale tõusis. See oli aga viimane kord. Hiie ja Leemet olid viimased inimesed, kes teda nägid. Kala oli näinud ka Põhja Konna. Ahteneumion oli vanaks jäänud. Tema habe oli ilmatu pikk ja raske. Hiiglaslikul kalal oli aeg urgu minna, mähkuda habemesse ja uinuda. Leemetit oli ära tüüdanud olla igal pool
paaidke nalja.Kala minevat nüüd erru,sest ta habe olla nii pikk et sellega vees manööverda on väga keeruline. Noorpaar randub,Leemet ei tea kuhu suunas minna.Siin aitavad teda taas ussisõnad.Rästik juhatabki nad Möigase juurede.Vastu võtab aga munk,kes ostub aga tuuletarga pojaks.Poeg olla nüüd kristlane ja oma nime Röksislt Taanieliks vahetanud.Kristlus olla nüüd popp ja noorepärane.Isale aga selline asi loomulikult ei meeldi.Sõdivad sellepärast pidevalt. Tuuletark juhtab nad teise tuppa,kus on erinevaid köisi.Iga köis on üks tuul.Möiras
Tal oli vaja 100 inimese konte, et valmistada tiibu. Nende abil tahtis ta nagu Põhja Konn õhust raudmehi hävitada. Ainult 3 inimese luud olidki veel puudu. Igast kolbast oli ta valmistanud karika. Vanaisa eluasemeks oli puidust ja kividest ehitatud võimas kindlus, kuhu vaenlaste eest peitu pugeda. See oli täis kitsaid salakäike. 22.peatükk Vanaisa roomas rohus väga kiiresti nagu rästik. L jutustas talle metsaelust. Siis teatas vanaisa, et noored peavad tuuletarga juures Saaremaal ära käima, tal on lendamiseks tuult vaja. Tuuletark Möigas on tema vana sõber ja teene võlgu. Merel sõites takerdus paat nagu mererohtu. Selgus, et see oli iidse imekala habe. Too kala käib iga saja aasta tagant korra vee peal. Nüüd tegi ta seda viimast korda, sest pikk habe vedas teda põhja tagasi. Ta tahtis raudmeeste laevu näha, et neid hävitada. Põhja Konna oli ta ka näinud. 23.peatükk
Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas ) · hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. · libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' · tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. · Ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. Andrus Kivirähk on võtnud eesti müüdid ja need omal moel Ussisõnade raamatus ümber jutustanud. Ussisõnade oskamine ei tähenda ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle
on näinud põhja konna, kes ta seljale puhkamiseks maandus, kala nimi oli Ahteneumion, ta sukuledus merepõhja - Leemetit ärritas, et ta kõiges viimane olema peab, viimane mees metsas, viimane poisslaps peres, viimane, kes kala nägi, mispeale Hiies vastas, et tema jaoks on poiss esimene 23. - Saaremaale jõudes meenus Leemetile, et vanaisa ei andnud juhtööre, kus tuuletark elab, õnneks olid tal selged ussisõnad, mida sisistades roomas kohale rästik, kes noored tuuletarga juurde juhatas - Möigasel oli poeg Röks /Taaniel, kes oli munk ja kristlane, isa tundis selle üle piinlikkust ja Leemet mõistis tema tundeid, ta rääkis oma vanaisa palvest ja Möigas asus askeldama, seni jutustas nendega munk, kes päris Jeesuse kohta ja ristimiste kohta, Leemetit ärritas see, sest sellega seondus talle Magdaleena ja see oli ebameeldiv, kuna ta nüüd Hiiega oli - Leemet ja munk vaidlesid kergelt kristluse ja metsa elu üle, üks kiitis üht ja laitis teist ja
Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. Põhja Konn esineb eesti rahvamuistendites tavaliselt hiiglasliku lohesarnase pahatahtliku olendina. · haldjad (järvehaldjas ) · hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. · libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' · tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. · Ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. Andrus Kivirähk on võtnud eesti müüdid ja need omal moel Ussisõnade raamatus ümber jutustanud. Ussisõnade oskamine ei tähenda ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle
päeval. „ Mind on see ära tüüdanud- olla igal pool viimane...“(lk224) Olles viimane kes näeb teel Saaremaale suurt kala (iidne, ussisõnu kõnelev habemega kala) hakkab Leeme mõtlema selle peale ja on pahur mõeldes kui mitmes asjaolus tema viimane on. „Mind häirisd need moodsad inimesed, kes muudkui kelkisid oma uure kommete ja imelike lemmikutega nagu see Jeesus, kellest ma midagi ei teadnud ja teada ei tahtnudki.“(lk228) Tuuletarga Möigase mungast poja jutu kommentaar kui Hiie ja Leemet ootasid, et tuuletark oma sõlmedesse seotud tuuli otsib. "Aga sinuga vaielda pole võimalik.Sina usud ainult seda, mida sulle kloostris räägitakse, aga mitte oma vana isa."(lk235 Peale Möigast pole kedagi kes võtakse üle tema töökoha ja teadmised, Röks arvas, et pole vaja selliseid paganlike harjutusi, piisab vaid jumala poole palvetamisest, et muuta mõõnade ja tõusude kursi ning kiirust.
annaabi.ee 
