Tuuleenergia Regina Roostik Kärolin Tammoja 11.b Tuuleenergia On tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks nt tuuleveskid e tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid e elektrituulikud Ajalugu Kuidas elektrituulik töötab? Elektrituulikud rakendavad liikuva õhu energiat ja muudavad selle elektrienergiaks Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, käigukast, kiirelt pöörlev võll ja generaator Kuidas elektrituulik töötab? Pöörlevad labad panevad aeglaselt pöörleva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis
magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. tiibade arvu järgi:ühe-, kahe-, kolme- ja paljutiivalised; pöörlemistelje paigutuse järgi: horisontaalse- või vertikaalse teljega tuulikuks; koormuse reguleerimise järgi: keerispidurdusega nn. "stall", kallutusreguleerimisega "pitch" või kombineeritud "pitch/stall" tuulikuks. Kuidas elektrituulik töötab? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Neli faktorit, mis määravad turbiini toodetava elektrienergia koguse Võimsus Tuule kiirus Labade raadius Õhutihedus Tuulepargid
ja selletõttu rajatatakse SEJd nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Alternatiivsed energiaallikad: Tuuleenergia Tuuleenergia on tasuta energiaallikas ning tuuleenergia kasutuselevõtuga saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka ning seetõttu aitab tuulest toodetud energia võidelda kliimamuutusega. Samas ei võimalda tuule juhuslikkus igal ajahetkel tagada elektri stabiilset tootmisvõimet. Eestis püstitati esimene elektrituulik 1997. aastal Hiiumaal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Geotermaalenergia Geotermaalenergia on Maa siseenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Päikese kiirgusenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri
http://www.barmoorecology.co.uk/raptor.html http://www.windpowerninja.com/wind-power-news/south-dakota-wind-turbine-plant-announces-lay-offs-21583/ Tuulegeneraator ehk tuugen (ehk http://www.reinforcedplastics.com/view/3144/curing- agents-improve-rotor-production/ elektrituulik ehk tuuleturbiin) on tuulik, millega tuuleenergia muundatakse elektrien Tiivikute valmistamine ergiaks. Tuulegeneraatoreid ·Kasutatakse kiududega tugevdatud materjale. kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri ·Need võivad olla klaaskiud, süsinikkiud või tuulegeneraatoreid orgaanilised aramidkiud. Kuna aramidkiudude paigaldatakse tuuleparkidena. vastupidavust pole veel piisavalt uuritud siis
või mehhaanilisel teel (pumpjaamad, kus vesi pumbatakse kõrgel olevasse veehoidlasse, mida saab hiljem kasutada veejõujaamas). Mõlemal juhul läheb muundamisel energiat kaduma. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA-s, Taanis, Hispaanias, ja Indias. Maailma suurim tuulepark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Need on ühendatud ühtsesse energiavõrku, tootes 1,2 % California osariigi elektrienergiast. Ka Eestis on 7-8 tuuleparki, kus on rohkem kui üks elektrituulik, millele lisaks on ka mõned üksikud tuulikud. Suurimad tuulepargi rajajad Eestis on ettevõte 4energia ja Eesti Energia. Eesti Energia arendab hetkel seni suurimat maismaa tuuleparki Baltikumis, milleks on Aulepa tuulepark. Üks tähtis alternatiivenergiaallikas on veel geotermaalenergia ehk maa sisene energia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest soojust tasub kasutada
tuulegeneraatorite püstitamiseks. Tuulejaamades paneb tuul pöörlema suure tiiviku ja see omakorda generaatori. Eestis toodetakse tuule abil kuni 1% elektrienergiast. Taanit varustab elektriga 6500 tuulegeneraatorit, mis katab 14% riigi aastasest elektrienergia vajadusest. Aastaks 2030 plaanib Taani viia kogu taastuvate energiaallikate osa 50 protsendini. Soome loodab samaks ajaks jõuda 10 protsendini. Eestis on umbes 7-8 tuuleparki, kus on rohkem kui üks elektrituulik, millele lisaks on ka mõned üksikud tuulikud. Suurimad tuulepargi rajajad Eestis on ettevõte 4energia ja Eesti Energia. 4energiale kuuluvad juba töötavad Parki ja Viru-Nigula tuulepargid. Samal ettevõtel on plaan rajada Hiiumaa lähistele Eesti esimest avamere tuuleparki, mille nimeks saab Hiiumaa Offshore. Eesti Energia arendab seni suurimat maismaa tuuleparki Baltikumis, milleks on Aulepa tuulepark. Lisaks on tuulepargid veel Virtsus, Sõrves, Türjus, Rõustel ja mujal
toodetud elektriga. narva jaamad on mõeldud baaskoormuse katmiseks ning nende inerts on suur, mistõttu neid ei saa kasutada elektrituulikute kiirelt muutuvate võimsuste ulatuslikuks kompenseerimiseks. o Tuuleenergi osakaalu tõstmisel (50250MW) ei ole Narva jaamad enam üldse võimelised tuulikute energiatoodangu ebatasasusi kompenseerima ning on vaja ehitada uusi kompensatsioonijaamu. Tuleb tõdeda, et ilma tavaelektrijaamadeta ei suuda ükski elektrituulik ega tuulepark tagada ühegi tarbija elektriga varustamist; ta saab töötada vaid koos tavajaamadega, mis tema poolt genereeritavat võimsust balansseerivad. Seejuures elektrituulikute elektritoodang vähendab neid balansseeriva elektrijaama elektrienergia toodangut ja suurendab balansseeriva jaama kütusekulu ning emissioone. Mida suuremaks muutub elektrituulikute koguvõimsus, seda enam suurenevad kulutused nende ühendamiseks energiasüsteemi (võrkude ja reservelektrijaamade ehitus)
paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka ning seetõttu aitab tuulest toodetud energia võidelda kliimamuutusega. Tuulepargi ehitamine ei koorma keskkonda Nii pea, kui tuled sisse lülitatakse, on vaja elektrijaama ning kõikide elektrijaamade ehitamise käigus tekib CO2. Elutsükli heitmed hõlmavad jaama ehitamist, kütuse kaevandamist ja transporti, käitamist ning hooldamist. Tuuleenergial on elutsükli heitmed kõikidest energiatootmistehnoloogiatest aga kõige väiksemad. Elektrituulik hüvitab ehitamiseks kulunud energia ja süsihappegaasi kolme kuni kuue kuuga. Tuuleenergia väldib kliimamuutuskulusid Kliimamuutuste vastase võitluse strateegia nurgakiviks peetakse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ETS), mis on teisisõnu nn piiramise ja kauplemise süsteem, kus piiratakse lubatud heitkoguste üldist taset, kuid selle piires on süsteemis osalejatel võimalik saastekvoote osta ja müüa vastavalt vajadusele. ETS määrab, kui palju iga riik ja
annaabi.ee 
