varustatus toormega ja valmistoodangu müük takerduvad ilmastiku tingimuste taha, ning kevadel või sügisel. Selline puhkuste kasutamine on töötajate endi valitud. Üksikuid puhkepäevasid saab igal ajal, siis asendab puhkajat keegi oma kollektiivist, sest pideva töö puudumisel saab ehitusel ja teistel liinidel töölisi ümber paigutada. 2. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM Turunduse infosüsteem on meetodid ja protseduurid, mida kasutatakse turundusalaste andmete ja informatsiooni kogumiseks, analüüsimiseks, säilitamiseks ja levitamiseks. Turundusuuring on turu tunnetamiseks vajaliku info hankimine ja analüüsimine, mille ülesandeks on tagada turundusalaste otsuste tegemiseks vajalik informatsioon. Turundusuuringute läbiviimiseks võib kasutada sekundaar- ja primaaruuringut. Sekundaaruuringutel kasutatakse juba olemasolevaid andmeid. Need andmed, mis
2) Küsitluse all mõeldakse uurimismeetodit, kus vastupidiselt vaatlusele kogutakse andmeid üksnes suulise või kirjaliku kommunikatsiooni teel. Küsitlus võib toimuda mitmel erineval viisi: otsene vestlus, postiküsitlus, telefoniküsitlus. 3) Eksperimendi korral vaadeldakse turundusalaste muutujate mõju indiviidi käitumisele. 6.Turundusmeetmestik (4P). PRODUCT (TOODE) tähistab toote ja teenuse kombinatsiooni. Milline on toode, tema kvaliteet, omadused, iseärasused; sortiment, pakkimine; milliseid lisandeid pakutakse koos tootega, millist teenindust müügi eel ja ajal vajatakse; instruktsioonid; garantiid. PRICE (HIND) rahasumma, mida tarbija peab maksma toote omandamiseks
tarbijat ning olnud temaga vahetus kontaktis. Tänapäeval on aga sageli vaja tunda suuremaid ja kaugemaid turge, uurida üldist majandusolukorda, teada tarbijate reageerimist konkreetsetele reklaamimeetmetele jne. Infot on palju, raske on sellest välja filtreerida kõige olulisemat. Kiirinfo on ebatäpne, aeglane aga aegub. Turunduse infosüsteemi (marketing information systems) all peame silmas meetodeid ja protseduure, mida kasutatakse turundusalaste andmete ja informatsiooni süstemaatiliseks kogumiseks, analüüsimiseks, säilitamiseks ning levitamiseks. Turunduse infosüsteemi ülesandeks on tagada turundusalaste otsustuste tegemiseks vajalik informatsioon. Infosüsteemi väljatöötamisel on otstarbekas sammude järjekord järgmine: juhtide infovajaduse selgitamine (ohud - infot küsitakse igaks juhuks või unustatakse midagi olulist küsida; efektiivsuse nõue - tulu olgu suurem kui kulu); vajalike andmete hankimine sise- ja
Piisava informatsioonita osutub see praktiliselt võimatuks. Ühelt poolt järjest suurenev informatsiooni hulk on tekitanud vajaduse luua kogumise, töötlemise ja säilitamise süsteeme. Turunduse valdkonnas on selliseid süsteeme realiseeritud turunduse infosüsteemidena. Kuigi kaasajal pole info hankimine probleemiks, on probleemiks info õigel ajal ja õigel kujul kättesaamine. Turunduse infosüsteemi all peetakse silmas meetodeid ja protseduure, mida kasutatakse turundusalaste andmete süstemaatiliseks kogumiseks, analüüsimiseks, säilitamiseks ja levitamiseks. Ettevõttes tihti esinevad probleemid: · andmeid, mida tõeliselt vaja läheb, enamikel juhtudel pole. Selle asemel pakutakse infot, millega pole õieti midagi peale hakata; · ettevõttes on informatsioon sageli niivõrd hajutatud, et seda on peaaegu võimatu kokku koguda; · olulist informatsiooni hoitakse tihti ka sihilikult kinni;
psühhograafilised. 5. Positsioneerimise olemus Positsioneerimine on protsess, mille abil tooted/teenused saavad oma asukoha tarbijate teadvuses, sõltuvalt nende eelistest võistlevate toodete suhtes. Sagedamini kasutatavad positsioneerimise vahendid: toode/teenus, hind, teised tooted, erilised kasutusviisid, tarbijatüübid. 6. Turundusinformatsiooni jagunemine Turunduse infosüsteemi all peetakse silmas meetodeid ja protseduure, mida kasutatakse turundusalaste andmete süstemaatiliseks kogumiseks, jagamiseks, analüüsimiseks, säilitamiseks, levitamiseks. Info jaguneb: esmane e. primaarne ja teisene e. sekundaarne. Esmast infot kogutakse spetsiaalselt käsiloleva probleemi lahendamiseks. See on uus, originaalne, mida saadakse, küsitluse, vaatluse eksperimendi abil. Infot võivad anda tarbijad, spetsialistid, eksperdid, vahendajad. Esmane info on vajalik, kui teisesest infost ei piisa turundusotsuste langetamiseks
konkurentsipositsioon võib juba homme kaduda. · Seetõttu tuleb pidevalt uurida kõike, mis mõjutab firma positsiooni konkurentide suhtes ja oma strateegiat arendada. Strateegilise planeerimise olulisus · Strateegiline planeerimine määratleb turunduse rolli ettevõttes. · Strateegiline planeerimine peab tagama kooskõla organisatsiooni eesmärkide, võimsuste ja muutuvate turundusalaste võimaluste vahel. · Strateegiline planeerimine annab ülejäänud planeerimisprotsessile suuna ja raamid. · Strateegia kujundamine on vajalik nii firma olemasoluks kui ka edu tagamiseks perspektiivis · Firma eduka arengu tagamiseks on oluline määrata, millise strateegia saavutada konkurentide ees edu. · Konkurentsistrateegia on soodsa konkurentsipositsiooni otsimine, kindlustamaks firmale pikaajalist rentaablust.
kehtestama suhetes koguturuga. (Vt. Joonis 2) 3. HINNAPOLIITIKA VÄLJATÖÖTAMINE Hinnapoliitikat tuleb kasutada kooskõlas turundusmeetmestiku teiste komponentidega. Hinnapoliitikal on seejuures kaks olulist eelist teiste komponentide ees: · hinda saab muuta kiiremini ja kergemini kui toodet, turustuskanalit või näiteks reklaamibrosüüre; · hinnaalased otsustused omavad äritegevusele kohest mõju. Hinnapoliitika alased eesmärgid peavad olema kooskõlas üldiste turundusalaste eesmärkidega. Eesmärkide selgus annab võimaluse parimate tulemuste saavutamiseks ja ühtlasi selguvad prioriteedid, mida tuleb tegevuses arvestada. Näiteks soovi korral võita uusi kliente tuleb tõenäoliselt vähemalt lühiajaliselt loobuda kasumite maksimeerimise taotlusest. Eesmärkideks võivad olla: · jooksva kasumi maksimeerimine; · turuliidriks pürgimine - turuosa suurendamiseks kasutatakse madalamaid hindu;
Subjektide käitumist jälgitakse ilma nende teadmata. Seega nende koostöösoov pole vajalik ja neid ei mõjuta uurija poolt. Peamine puudus on see, et inimese hoiakud ei saa välja selgitada vaid välise vaatluse abil. Küsitluse all mõeldakse uurimismeetodit, kus vastupidiselt vaatlusele kogutakse andmeid üksnes suulise või kirjaliku kommunikatsiooni teel. Küsitlus võib toimuda mitmel erineval viisi: otsene vestlus, postiküsitlus, telefoniküsitlus. Eksperimendi korral vaadeldakse turundusalaste muutujate mõju indiviidi käitumisele. 6.Turundusmeetmestik (4P). PRODUCT (TOODE) tähistab toote ja teenuse kombinatsiooni. Milline on toode, tema kvaliteet, omadused, iseärasused; sortiment, pakkimine; milliseid lisandeid pakutakse koos tootega, millist teenindust müügi eel ja ajal vajatakse; instruktsioonid; garantiid. PRICE (HIND) rahasumma, mida tarbija peab maksma toote omandamiseks. Milline peab olema hinnaskaala, alghind; hinnataseme paindlikkus;
protsenti tarbijaskonnast, kes valib järgmisel korral sama brändi uuesti. Täheldatav ikoonbrändide puhul, mis on saavutanud oma koha tarbija teadvuses. Tarbija otsib poodidest just seda brändi ning keeldub ostma teist samaväärset. Tarbija on brändi personaalsusest hästi teadlik. Näiteks Nike, BMW, HarleyDavidson. ● Eksperiment (experiment) Eksperimendi korral vaadeldakse turundusalaste muutujate mõju indiviidide käitumisele. Võimalik on välja selgitada otsesed põhjusetagajärje seosed. Eksperimentide puudusteks on kallidus ja teatud kunstlikkus. ● Vaatlus (observation) Vaatlus on mittepealetükkiv andmete kogumise protseduur. Tarbijaid või nähtusi jälgitakse reaalses situatsioonis. Vaatluse tulemusi kirjeldatakse ja tulemused üldistatakse.
3. Tarne paindlikkus – võime pakkuda erinevaid tarnelahendusi, erinevaid tarneaegu ning tarneviisi ka paindlikkult muuta (priority reorganisation advantage) 4. Mahuline/koguseline paindlikkus (volume flexibility)– võime pakkuda toodet nii ükshaaval kui tuhandetes 5. Uute toodete lisamise paindlikkus (product mix flexibility) – võime lisada portfelli kiiresti uusi tooteid uutelt tarnijatelt Laiendatud toote kontseptsioon- (väärtuse lisamise aspekt) turundusalaste pingutuste keskendamisest füüsilisele tootele ei piisa, see on kopeeritav. Kliendid ei osta ainult toodet vaid sellest saadavat kasu ja väärtust. Tuumtoode (Basic) -> loodetud toode (õige hind/kvaliteet jne) -> laiendatud toode (ootusi ületav – emotsioon jne) -> võimalik toode (kõik kasutusvaldkonnad tootega, mis hoiab kliendi tähelepanu uute tingimuste ja lahenduste ilmudes) Tarneahela juhtimine- logistikasüsteemi laiendamine väljapoole ettevõtte organisatsioonilisi piire
Tarne paindlikkus – võime pakkuda erinevaid tarnelahendusi, erinevaid tarneaegu ning tarneviisi ka paindlikkult muuta (priority reorganisation advantage) 4. Mahuline/koguseline paindlikkus (volume flexibility)– võime pakkuda toodet nii ükshaaval kui tuhandetes 5. Uute toodete lisamise paindlikkus (product mix flexibility) – võime lisada portfelli kiiresti uusi tooteid uutelt tarnijatelt Laiendatud toote kontseptsioon – (väärtuse lisamise aspekt) turundusalaste pingutuste keskendamisest füüsilisele tootele ei piisa, see on kopeeritav. Kliendid ei osta ainult toodet vaid sellest saadavat kasu ja väärtust. Tuumtoode (Basic) -> loodetud toode (õige hind/kvaliteet jne) -> laiendatud toode (ootusi ületav – emotsioon jne) -> võimalik toode (kõik kasutusvaldkonnad tootega, mis hoiab kliendi tähelepanu uute tingimuste ja lahenduste ilmudes) Tarneahela juhtimine – logistikasüsteemi laiendamine väljapoole ettevõtte organisatsioonilisi piire
Maksusüsteem on näide ümber jagavast vahetusest. Vastastikuse vahetuse vorm Põhineb kinketehingutele. Poolte vahel on lähedased suhted. Kingituse tegemine teisele poolele ootab sedasama vaikimisi ka teiselt poolelt, kuid omakasu ei ole siin motiveerivaks asjaoluks. 17. Loetlege turunduse juhtimise protsessi põhietapid? 1.Turu võimaluste analüüs 2.Sihtturgude valik 3.Turunduskompleksi väljatöötamine 4.Turundusalaste ettevõtmiste elluviimine 18. Millise tegevuse all mõtleme me turundustegevusi, mille tulemusena toode või teenus paigutub tarbijate teadvuses kindlale kohale konkureerivate suhtes? Selgitage oma valiku olemust. Turunduse planeerimine kui protsess algab turundusvõimaluste määratlemisest. Kui on saadud piisav ülevaade turunduse sise- ja väliskeskkonnast, saab sõnastada eesmärgid.Eesmärkide saavutamine sõltub omakorda oskusest määratleda tarbijate
Artikkel 4. Reklaami avaldajad ja turustajad peavad arvestama, et teatavatel elektronuudistegruppidel, -foorumitel ja teatetahvlitel kui avalikel kogunemiskohtadel on oma reeglid ja standardid vastuvõetava äritegevuse kohta. Avalikes võrgukohtades avaldatav reklaam ja turundusalase sisuga sõnumid on asjakohased, kui: sõnumi saaval foorumil või võrgukohal on ärilist laadi olemus või eesmärgid; teatetahvli või uudistegrupi temaatika on reklaami- ja turundusalaste sõnumite sisuga kooskõlas; foorum või võrgukoht on mõnel muul viisil kaudselt või otseselt väljendanud nõusolekut reklaami- ja turundusalase sisuga sõnumite saamiseks. Artikkel 5. Reklaami avaldajad ja turustajad peavad: 1. kasutajatele avaldama isikuandmete kogumise ja kasutamise eesmärgid ning ei tohi andmeid kasutada viisil, mis ei vasta nendele eesmärkidele. Andmefailid peavad olema täpsed ja terviklikud ning neid tuleb ajakohastada. 2
2. Hind (price) – mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega seal püsida 3. Turustus (place) – kuidas toodet kohale toimetada, millist müügikanalit, veovahendit ja teenindust kasutada 4. Toetus (promotion) – kuidas mõjutada tarbijaid ostma, missugune suhtlusviis on parim nende veenmiseks 3) Turundustegevuste planeerimine ja turundusplaan Turunduse planeerimine on loogiliste sammude ahel, mis on suunatud turundusalaste eesmärkide püstitamisele ja nende saavutamiseks vajalike tegevuskavade formuleerimisele. Väikeettevõtetes on see protsess sageli mitteformaalne. Tippjuhtidel on alluvatega võrreldes olukorrast parem ülevaade. Osa samme (nt situatsiooni analüüs, turunduseesmärkide püstitamine), mille läbimine on küll vajalik, võivad jääda paberil fikseerimata. Suuremates ja keerukamates organisatsioonides on plaani koostamise protsess sageli süstemaatilisem.
annaabi.ee 
