10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Turu tasakaal TURU TASAKAAL Kanname nõudlus- ja pakkumiskõverad ühele joonisele: 1 10.02.2014 TURU TASAKAAL Turu tasakaal nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed. Hinda p*, mille puhul nõutav kogus võrdub pakutava kogusega, nimetatakse tasakaaluhinnaks (equilibrium price). Vastavat kauba kogust q* nimetatakse tasakaalukoguseks (equilibrium quantity). TURU TASAKAAL
kaasa pakkumise kasvu. 6) Tootjate ootused ja lootused tuleviku hindade suhtes – hinna tõusu ootuses hakkab tootja ette valmistuma suuremaks tootmiseks või nt vähendab hetkeks pakutava kauba kogust ja hoiab kaupa hinnatõusuni laos. Võttes arvesse nii nõudlust kui ka pakkumist, siis nende abil tekibki turuhind, mis tähendab hinda, mille eest müüjad soovivad müüa just nii palju, kui ostjad osta soovivad. See on hind, mille juures kohtuvad nõudlus- ja pakkumiskõverad. See ongi hind, mille puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. Hindadel on turumajanduses ka kindlad rollid. Esiteks normivad nad piiratud ressurside kasutamist – mida vähem on mingisugust kaupa, seda kõrgem on tema hind ja vähem tarbijaid ning vastupidi. Teiseks motiveerivad hinnad tootmist – kõrgemad hinnad motiveerivad tootma rohkem, madalad hinnad vähem. Turuhind kujuneb välja nõudluse ja pakkumise koosmõjul ning nii määravadki nõudlus ja pakkumine hinna.
250 200 Ostetav kogus 150 100 50 0 0,5 0,75 1 1,25 1,5 1,75 Hind Nõudlus ja pakkumine. Turuhind TURUHIND · On üks hind, mille eest müüjad soovivad müüa just niipalju, kui ostjad osta soovivad. · See on hind, mille juures kohtuvad nõudlus- ja pakkumiskõverad. · See on hind, mille puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. See on ainus hind, mis "tühjendab turu". Nõudlus ja pakkumine. Turuhind · Müügihind on madalam turuhinnast · Kui müügihind on turuhinnast madalam, konkureerivad ostjad intensiivsemalt omavahel (defitsiit) ja sellega lükkavad hinda kõrgemale. · Kui hind tõuseb, väheneb nõutav kogus ja suureneb pakutav kogus. · Hind tõuseb seni, kuni jõutakse turuhinnani (tasakaaluhinnani)
vahel. · Kui pakkumiskõver on järsem kui nõudluskõver, saame tulemuseks konvergeeruva(koonduva) ämblikuvõrgu ja hind jõuab tasakaalupunkti. Joonis 2.17 lk 48. · Kui pakkumiskõver on nõudlusküverast laugem, muutuvad hinnakõikumised igal perioodil suuremaks, eemaldudes üha enam esialgsest tasakaalust. Sel juhul on tegemist divergentse (hargneva) ämblikuvõrguga. Joonis 2.18a lk 49. · Kui nõudlus- ja pakkumiskõverad on ühesuguse tõusuga, kõigub hind lõpmatult kahe taseme vahel, jõudmata kunagi tagasi esialgsesse tasakaalu. Tegemist on ideaalse ämblikuvõrguga. Joonis 2.18b lk 49. Nende kõikumiste vähendamisele aitaks kaasa ajavahe lühendamine tootmisotsuste tegemise ja toote turuletoomise vahel, efektiivsem infovahetus või tähtajaliste kaubatehingute tegemise võimalus.
2) mitteelastne pakkumine on olukord, kus kauba enda hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui pakutava koguse suhteline(protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi väärtus on väiksem kui üks, ESp < 1 , pakkumiskõvera tõus on suur, S-kõver on järsk; 3) ühikelastne pakkumine.on juhul, kui hinna protsentuaalne muutus võrdub pakutava koguse protsentuaalse muutusega; järelikult ESp = 1 , pakkumiskõverad, mis lähtuvad koordinaatide alguspunktist ning on sirgjooned, ongi ühikelastsed; 4) elastne pakkumine on juhul, kui hinna protsentuaalne muutus on väiksem kui pakutava koguse protsentuaalne muutus, järelikult ESp >1, pakkumiskõver on laugjas, lame (S-kõvera tõus on väike); 5) täielikult elastne pakkumine on juhul, kui pakutava koguse muutused ei ole tavaliselt põhjustatud hinna muutusest; järelikult ESp läheneb siis lõpmatusele. Pakkumiskõver on horisontaalne joon
korral. Turunõudluskõver on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Nõudlusseadus väidab, et inimesed ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vähem kui hüvise hind tõuseb. 11 Nõudlust mõjutavad faktorid Tarbija sissetulek Teiste antud hüvistega seotud hüviste hinnad Tarbija maitse või eelistused Ostjate ootused Tarbijate arv turul 12 Mis on pakkumine ja kuidas iseloomustatakse pakkumiskõverad. Pakkumisseadus Pakkumine on hüviste kogus, mida tootjad suudavad ja soovivad teatud hindade korral müügiks pakkuda. Pakkumiskõver kujutab graafiliselt tootjate poolt pakutavate koguste suhet hüvise hinna suhtes. Pakkumisseadus väidab, et kui hüvise hind tõuseb pakutakse suuremat kogust, kui hind aga langeb pakutakse väiksemat kogust. 13 Pakkumist mõjutavad faktorid Hüvise tootmistehnoloogiad Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad
mitteelastne, E=lõpmatus – täielikult elastne) Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: Hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg seda elastsem Toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem Tootmise kulustruktuur, oleneb sellest, kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente Turukonkurentsi iseärasused Erasektoris toodetav või valitsuse(riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem Konstantse elastsuskoefitsiendiga pakkumiskõverad Kogukasulikkus (TU) ja piirkasulikkus (MU) näide KOGUS (q) KOGUKASU (TU) PIIRKASULIKKUS (MU) 0 0 --- 1 50 50 2 90 40 3 110 20 4 120 10 5 125 5 Kasulikkuse maksimeerimise näide (hind a=4 ja b=2)
Nõudluselastsus on erinevatel kaupadel ja teenustel erinev järgmistel põhjustel: 1)Asenduskaupade olemasolu mida rohkem, seda elastsem. 2)Osatähtsus eelarvest mida suurem see on, seda elastsem on nõudlus 3)aeg- mida rohkem on aega inimestel kohaneda hinnamutustega, seda elastsem on nõudlus. Turuhind- hind, mille eest müüjad soovivad müüa just niipalju, kui ostjad osta soovivad. Turuhinna juures kohtuvad nõudlus-ja pakkumiskõverad. Turuhinna puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. Ainus hind, mis tühjendab turu. Hindade roll turumajanduses Vaatamata igaühe valiku ja tegutsemisvabadusele valitseb turul kindel kord. Mille kaudu nõudjad ja pakkujad üksteisega suhlevad, mis kooskõlastab nende tegevust Hinna funktsioonid 1)Nõudmise ja pakkumise tasakaalustamine 2)Tootjaid ja tarbijaid on suunav ja juhtiv roll 3)Tulude jaotaja ühiskonnas TARBIMINE JA SÄÄSTMINE Maslow' vajaduste hierarhia Eneseteostusvajadus
Kasutades näites 6 toodud andmeid koordinaatteljestikus, saame nõudluse ja pakkumise struktuuri esitada graafiliselt (joonis 5). Nagu näeme, graafikus nõudluse ja pakkumise kõverad lõikuvad (punktis T). Nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikepunkti nimetatakse turu tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinnataset tasakaaluhinnaks ning kaubakogust tasakaalukoguseks. Tasakaalukoguse korral on nõutavad ja pakutavad kogused turul võrdsed. Joonis 5. Nõudlus- ja pakkumiskõverad. Nõudluse-pakkumise mudel. See joonis vajab kindlasti kujundaja abi, ma ise ei saa paremaks. 20 Pakkumine T 15 hind 10 Nõudlus 5 100 300 600 kogus TURUHIND
nõutavat kogust. Ø Turutasakaalu olemus Mõni skeptik võib väita järgmist:" Kuidas saab olla ainult üks tasakaalukogus? Turul müüdav kogus ja ostetav kogus on ju alati võrdsed!" See on küll tõsi, aga näiteks liialt kõrge hinna korral on müüjad väga aktiivsed müüma oma müümata toodangut, mis lõppkokkuvõttes põhjustab hindade languse. Seetõttu, ainult selles punktis, kus nõudlus ja pakkumiskõverad ristuvad, on kõik osapooled rahul. 18 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS 3.1. Elastsuse olemus Negatiivse tõusuga nõudluskõver näitab seda, et hüvise nõutav kogus hinna tõustes väheneb. Aga kui palju nõutav kogus pärast hinnatõusu muutub ja kas see muutus on
Nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikepunkti nimetatakse turu tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinnataset tasakaaluhinnaks ning kaubakogust tasakaalukoguseks. Tasakaalukoguse korral on nõutavad ja pakutavad kogused turul võrdsed. 9 Joon is 5. Nõudlus- ja pakkumiskõverad. Nõudluse- pakkumise mudel. TURUHIND Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on kolm põhilist ülesannet: 1. nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine 2. tootjate ja tarbijate suunamine 3. tulude jaotus Hinna kaudu tasakaalustuvad turul nõudmine ja pakkumine. Väljakujunenud turuhinnaga on sunnitud arvestama nii nõudjad kui pakkujad
14.3. Ressursside pakkumine. Lühiperioodil on ressursside pakkumine ü s n a p ü s i v . P i k a l perioodil võib see aga muutuda. Näit. elanikkonna kasv, kasutatava ehitus maa suurenemine jne Kui mingi ressursi pakkumine on absoluutselt püsiv ja tal on ainult üksainus rakendus, siis pakkumiskõver on püstjoon (S,) Joonis 14.3. Ressursi pakkumiskõverad Kui ressursi pakkumine mingile konkreetsele firmale ei ole püsiv siis ressursi omanik pakub seda enam sinna kus on suhteliselt kõrgem hind ja pakkumiskõver tõuseb vasakult alt paremale üles (S2)
teenida, sest konkurentsi mõjul hind alaneb nii palju kui võimalik ehk tükikulu tasemeni. Tükikulust madalama hinna korral lõpetatakse tootmine. 3.11. ettevõtete pakkumiste põhjal kujuneb turupakkumine Turupakkumine on kõigi ettevõtete summaarselt pakutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Turupakkumiskõvera saamiseks liidetakse ettevõtete poolt konkreetse hinna juures müüa soovitavaid koguseid, seega tuleks ettevõtete pakkumiskõverad liita piki kogusetelgi. Madalama hinna korral pakub toodet vähem ettevõtteid, hinna tõustes võib tootmine otstarbekaks osutuda ka teistes ettevõtetes. 9 3.12. tootja hinnavaru tekkimine teades turuhinda, otsustab ettevõte toota koguse, mille korral viimase ühiku tootmise kulu võrdub turuhinnaga. Konkurentsi tingimustes tegutsedes saab tootja aga kõigilt
Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust (vt. Joonis 9.5): · saada kasumit (keskmised kulud, ATC1, on madalamad kui hind); · saada nullkasumit (keskmised kulud, ATC2, võrduvad hinnaga); · saada kahjumit (keskmised kulud, ATC3, ületavad hinda). Joonis 9.5 Majanduslik kasum, nullkasum ja kahjum 70 Pakkumiskõverad Täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes. Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus hind turul on võrdne piirkuluga. Seega on täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see asub kõrgemal kui keskmiste muutuvkulude kõver.
ATC3 MR ja MC MC ATC2 ATC1 25 MR 0 9 Kogus Joonis 8.4 Majanduslik kasum, null kasum ja kahjum 8.1.4 Pakkumiskõverad Täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes. MIKROÖKONOOMIKA 45 Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus hind turul on võrdne piirkuluga. Seega on täieliku
annaabi.ee 
