Jaana Sisas 013-009 Minu kriis, mis oli tingitud minu tütre haigusest. Olukord. Kõik algas nii järsku. Minu tütar Stella 12 a oli koguaeg terve laps ja ühel päeval muutus meie elus kõik. Haigus algas ühest põlvevalust ja tursest, millele lisandus nädala pärast ka teine põlv. Käisime kohaliku kirurgi juures, ning saime valuvaigisteid mis meid sugugi ei aidanud. Lisandusid nädalapärast valud puusaliigestes ja edasi hüppeliigestes, lisaks meeletu nõrkus ja pahaolemised. Arstid kirjutasid erinevaid valuvaigisteid ,millest polnud kasu. Arstide arvates on põhjuseks lampjalgsus ja meile öeldi , et vaja tallatugesid, siis saab kõik korda
s.t. rasvhapete ja glütserooli taseme tõus veres lipolüüsil. · Kortisooli tase suureneb stressi korral (KÜSI KIMILT KORTISOOLI TOIMEID!) · Kortisool avandab immuunsüsteemile pidurdavat mõju. Pärsib antikehade teket · Kortisool vähendab tursest tulenevat mõju. · Kortisool ei toimi mikroobile! Mikroobid jäävad organismi edasi, kuna on pidurdatud, siis organismi vastupidavus on nõrgendatud. Kuna antikehad alla surutud, siis stressikatel inimestel haigustesse nakatumine suurem (sportlased) antiallergiline toime (allergia - ülitundlikkus mingi antikeha suhtes) Glükokortikoidide ravimipreparaadid on prednisoloon, deksametasoon (allergiate jaoks)
Rinnavähiga patsiendi õendusprobleemid enne masektoomia operatsiooni Iseseisev töö kirurgilise haige õenduses Tallinn 2011 ÕENDUSPLAAN Õendusprobleem Eesmärk Õendustegevus 1. Valu mis on tingitud kasvajalisest Valu kaob Hinda rinnanäärme turset ja naha tükist ja tursest rinnanäärmes olukorda; selgita pt.-le valu põhjust. (Labotkin 2002:145) (Haagedoorn jt Õpeta valu tugevust hindama; selgita 1996:319) valu leevendamise võimalusi. Õpeta millal ja kuidas valu vastaseid ravimeid tarvitada. 2
Vältige rahvarohketes kohtades viibimist. Vabastus koolist ja lasteaiast kehtib kuni 7 päeva, kehalisest kasvatusest 2 nädalat. Kui lapsel puudub isu, siis pakkuge talle tema lemmiktoite. Esimesel 3-4 päeval peab sööma leiget (toasooja) ja pehmet toitu, et ennetada veritsuse tekkimist. Kui lapse isu tõuseb, innustage teda sööma tahkemaid toite. Tasuka vältida gaseerituid jooke. Lapsel võib esineda norskamine ja ninakinnisus, mis on tingitud tursest ninas, neelus ja kurgus. Turse möödub nädala jooksul. Nina nuuskamist võib alustada järgmisel 2 hommikul, ettevaatlikult, üks ninapool korraga, sest tugev nuuskamine võib põhjustada veritsust. Lapsel võib tõusta Kehatemperatuur kuni 37.5ºC ja kurguvalu, see on normaalne. Kui kehatemperatuur tõuseb kõrgemale kui 38.0°C või laps kaebab kurguvalu, võib anda talle paratsetamooli (Efferalgan, Panadol)
valust. Iiveldus, oksendamine tingituna narkoosijärgsest seisundist. Infektsioonioht tingituna naha terviklikkuse häirest. 5. Õendusprobleemid. Häiritud enesehinnang , mis on tingitud moondunud kehakujust. Seksuaalne düsfunktsioon tingituna keha imidzi muutusest, oma välimuse tajumisest. Teadmiste defitsiit enesehooldusest. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM 1.Tugev operatsioonihaava valu (VAS skaala ja patsiendi hinnangu järgi) 6-7 palli tingituna haava ümbruse tursest ja punetusest. EESMÄRK 1.Valu väheneb 1-2 pallini 15 minuti jooksul peale ravimi manustamist. Turse haava ümbert alaneb, punetus väheneb . 5. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSTEGEVUS 1.Selgitada ja jälgida valuvaigistite toimet ja kõrvaltoimeid. Mõõta valu valuskaala järgi. Kui patsient pole võimeline valu hindama, jälgida pt. Käitumist, näoilmet. Hinnata valu vaatlusel (ohkamine, oigamine, higistamine, rahutus jne.). Haavaravi
haistmisretseptorite märgatavat vähenemist. Sagedaseks nähtuseks on ka haistmisepiteeli asendumine hingamisepiteeliga. Paljud viirused võivad tungida edasi kesknärvisüsteemi ning tekitada ka seal funktsioonihäireid. Peatraumad Tugev peatrauma > düsosmia, hüposmia või anosmia tekkeks. Kui peatrauma mõjutab ninaõõnt ja kõrvalurkeid, võib haistmistaju häiruda limaskestale tekkinud hematoomist, tursest või haistmisepiteeli otsesest vigastumisest, samuti ninaluu murrust või traumajärgsest ninakõrvalurkepõletikust, Takistatud on õhuvool ninas ja sellega seoses lõhnamolekulide sattumine haistmisepiteelile. Haistmisrakkude aksonid võivad peatrauma korral kergesti rebeneda. Kui ajuverejooks satub haistmisega seotud ajupiirkondadesse (nt mandelkeha, oimusagar, otsmikusagar) > traumajärgne anosmia.
kärbumistest põhjustatud haiguskolded. Veresooned on "vatitupsud"-eksudaadid ummistunud. Ahenenud, väänlevad ja korrapäratud veenid ning arterite Veenide anomaaliad muutused. Mõlemal puhul on veresoonte diameetrid ja seinapaksused korrapäratud. Uudisveresooned Võrkkesta veenidest kasvavad uued väiksed veresooned. Makulopaatia Tursest või isheemiast põhjustatud makula kahjustus. Diabeedi puhkemisel põhjustab kõrge veresuhkur silmaläätse suhkrusisalduse tõusu, mille tõttu lääts tursub ja tema võime vaadeldavaid objekte teravustada muutub. Sel juhul näeb inimene halvasti teatud kaugusele. Enamikul juhtudes halveneb kaugele nägemine ja diabeetik muutub lühinägelikuks. Kui veresuhkur ravi alustamise järel normaliseerub, lähevad ka sellised nägemishäired mõne nädala jooksul mööda.
Iseloomulik on tugev sügelemine. Kuplade läbimõõt võib ulatuda mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini ja võivad nahapinnal püsida mõnest minutist mitmete tundideni (vt joonis 1). Joonis 1 Urtikaaria Kaasuda võivad ka üldnähud peavalu, liigeste valulikkus, hääle kähedus, kiirenenud hingamine, õhupuudustunne, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja -lahtisus. Mõnikord võib lisanduda silmalaugude, huulte ja labakäte turse e. angioödeem. Angioödeemi (AÖ) korral on tursest haaratud ka naha sügavamad kihid ja nahaaluskude. Turse AÖ puhul tekib väga järsku, haarab naha, nahaaluskoe ja/või limaskestad, sagedamini huuled, silmalaud, suguelundid, harvem keele ja kõri. Turse püsib 24-72 tundi. Eluohtlik võib olla seede - ja hingamissüsteemi haaratusega AÖ. Urtikaariat põeb elu jooksul 15-25% inimestest. 50% esineb nii urtikaaria kui angioödeem, 40% ainult urtikaaria ja 10 % ainult angioödeem.
Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Peamised allergiahaigused on: · Bronhiaalastma · Allergiline nohu · Allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem · Nõgestõbi ja allergiline turse BRONHIAALASTMA Bronhiaalastma on hingamisteede kroonliine põletikuline haigus. See avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinte silelihaste kramplikust kokkutõmbest, limaskesta tursest, suuremast lima hulgast bronhides. Haigus võib alata lapseeas, atoopilise astmana, mille kutsuvad esile enamasti välised allergeenid või toiduallergeenid. Täiskasvanueas on sagedasemateks astma põhjustajateks infektsioonid. Kõige sagedamini eelnevad astmale hingamiselundite ägedad või kroonilised põletikud (bronhiidid, kopsupõletik) ning väga sageli nina ja nina kõrvalõõnte allergilised või põletikulised haigused. Varases lapseeas alanud
Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme.(1) Peamised allergiahaigused on: · Bronhiaalastma · Allergiline nohu · Allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem · Nõgestõbi ja allergiline turse(1) Bronhiaalastma Bronhiaalastma on hingamisteede kroonliine põletikuline haigus. See avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinte silelihaste kramplikust kokkutõmbest, limaskesta tursest, suuremast lima hulgast bronhides. Haigus võib alata lapseeas, atoopilise astmana, mille kutsuvad esile enamasti välised allergeenid või toiduallergeenid. Täiskasvanueas on sagedasemateks astma põhjustajateks infektsioonid. Kõige sagedamini eelnevad astmale hingamiselundite ägedad või kroonilised põletikud (bronhiidid, kopsupõletik) ning väga sageli nina ja nina kõrvalõõnte allergilised või põletikulised haigused. Varases lapseeas alanud
ebamugavustunne ühes rinnas, tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas, nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, "kortsumine" või liitumine aluskoega, naha värvuse muutus, rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon, eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses. 6.2 Rinnavähi avastamine, sõeluuring Rinnavähi sümptomid on erinevad tihketest ,,tükkidest" ja tursest kuni nahamuutusteni, kuid enamasti ei anna rinnavähk üldse väljendunud haigustunnuseid. Rindades esinevad tihked tükid võivad olla liiga väikesed, et neid ise katsudes leida. Oluline on teada, et rinnavähile sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka mittekasvajalistest haigustest, nagu infektsioon või tsüst. Rinnavähi varajasemale avastamisele aitab kaasa regulaarne enesekontroll, mammograafia e. rindade röntgenuuring ja rindade kliiniline kontroll e
· Ära anna haigele süüa ega juua. · Kui haige seisund veelgi halveneb, helista tagasi 112. 5. Bronhiaalastma tunnused ja esmaabi Bronhiaalastma on hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. Astma avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinades olevate silelihaste kramplikust kokkutõmbest, bronhide limaskesta tursest ning lima hulga suurenemisest bronhides. Astma korral esinevad köhahood, vilistav hingamine ja lämbumistunne - nende ilmingute raskusaste on tavaliselt väga erinev. Astmahoog võib olla lühikese kestusega, kuid võib kesta ka mitu päeva. Ulatusliku hingamisteede spasmi puhul on tegemist nn. astmaatilise seisundiga - hapnikuga varustatus langeb tugevalt, seisund muutub eluohtlikuks. Vanematel inimestel, kellel haigus on kestnud juba aastaid, ei muutu hingamine täiesti vabaks
on olnud trauma -- näiteks epilepsiahaigel peatrauma või seljavaludega ja närvijuure kahjustusnähtudega haigel seljatrauma, kas haiguse algus on seostatav psühhotraumaga. Ajuarteri aneurüsm võib lõhkeda füüsilise pingutuse või emotsionaalse pinge korral, kuid sageli täieliku rahuoleku või ka une ajal. Lülivaheketta prolaps võib tekkida pärast füüsilist koormust. Süvenev teadvushäire ajukasvajaga haigel viitab suure tõenäosusega ajutüve pitsumisele kas kaasuvast tursest või verevalumist kasvajasse. Tugevate näovalude teke mälumisel viitab kas kolmiknärvi või keelealuse närvi neuralgiale. Haiguse kulus tuleb lühidalt kirjeldada ka eelnevat ravi ning selle tulemusi. Kajastamist peaks leidma ka töövõimetus haiguse jooksul Üldanamnees Perekonnaanamnees. Neuroloogilised haigused suguvõsas. Epileptiliste hoogude olemasolul tuleb huvi tunda spasmide, mitut laadi krampide ja muude hoogude kohta suguvõsas.
Limaskestadele (silmad, hingamisteed) sattunud õietolm kutsub esile allergilise reaktsiooni, millega kaasnevad mitmed vaevused. Peamisteks allergeenideks on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. 6. Kirjelda allergilise riniidi tunnuseid? Väljendub aevastusena, nina sügelusena ja limase nohuna, sellega kaasneb sageli allergiline konjunktiviit (silmade sügelus, märgumine, punetus ja turse). Aastaringselt esinevale nohule on iseloomulik pidev ninakinnisus, mis on tingitud ninalimaskesta püsivast tursest. Kaasnevad ka aevastused ja vesine- limane eritis ninast. Hooajalise nohu puhul on juhtivad sümptomid aevastused, vesine- limane eritis ninast ja silmade kipitus. 7. Kirjelda urtikaarset nahalöövet. Nahale tekib sügelev kubjaline lööve, esineda võib ka üldine halb enesetunne, peavalu, palavik, liigesvalud, tursed. Kublad võivad tekkida ka limaskestadele- kõrisse, keelele, bronhidesse ja soole limaskestal võib see põhjustada lühiaegset kõhulahtisust.
patsiendi põse limaskestale määrida mett või suhkrusiirupit. Hüpoglükeemia oht on põhjus, mis ümbritsevad inimesed peaksid olema 1. tüüpi diabeetiku olemasolust teadlikud. Astma Astma on hingamisteede allergilist laadi põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. Astma avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseintes olevate silelihaste kramplikust kokkutõmbest, bronhide limaskesta tursest ning lima hulga suurenemisest Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 47 bronhides. Esinevad köhahood, vilistav hingamine ja lämbumistunne nende ilmingute raskusaste on väga erinev. Astmahoogusid võivad vallandada nii närvipinge, füüsiline koormus, külm õhk, mitmesugused ärritavad lõhnad kui ka ravimid. Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastiku ja külmetusega. Astmat
CBV CPP = aju perfusioonirõhk CBF = aju verevool CBV = aju veremaht ICP = koljusisene rõhk 484 Peatrauma patofüsioloogia Paiknemise tõttu jäigalt ümbritsetud ruumis on aju küll mehaaniliselt kaitstud, aga igasugune ajumahu suurenemine, olgu see tursest või vedeliku juurdevoolu suurenemisest avaldab aju verevarustusele kahjulikku mõju. Mahu suurenemisega tõuseb, nagu juba mainitud, koljusisene rõhk (ICP) ja seetõttu väheneb perfusioonirõhk (CPP) ja aju verevarustus (vt skeemi ülal). Kui aju perfusioonirõhk langeb, väheneb aju verevool (CBF), aju veremaht (CBV) kasvab vere seisaku ja venoosse äravoolu raskenemise tõttu ja seega suureneb ka aju maht. Koljusisene rõhk kasvab edasi, raskendab edasi ajuperfusiooni jne.
annaabi.ee 
