allaneelamist muudavad saakkala lõugu kokku surudes liikumisvõimetuks Kalasportlastele elussööt Viidikas Loobu jõgi, Joaveski Kalatoidulised linnud ja loomad Kaurilised, pütilised, pelikanilised, toonekurelised, hanelised, haukalised, pistrikulised, kurelised, kurvitsalised Saarmad, naaritsad, mingid, hülged, kassid Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org - E.Pihu Meie kalad olelusvõitluses - E.Pihu, A. Turovski Eesti mageveekalad www.loodusajakiri.ee Kalastaja käsiraamat" Valgus 1971, Tallinn
käed). Tutvustatakse mõistet käpad. Meil on mängumõmmi, tal võivad olla käed ja jalad. Päris karul on käpad. Laul: Kus on, kus on Mõmmi nina? (laps tuleb ja näitab) Siin on, siin on Mõmmi nina! Laul: Kus on, kus on lapse nina? Siin on, siin on lapse nina! (kõik lapsed näitavad) 8. Liikumise integreerimise loodusega puhul võib kasutada rollimänge, kus lapsed peaksid kehastama loomi (või miks mitte ka roomajaid). 9. ,,Loomalood", Aleksei Turovski, lk. 67 - Orienteerumismäng õues 10. ,,Looduse mõistatused", Rainer Köthe, lk. 71-79 - Dinosauruste liikumismäng 5 võimalust teatmekirjandust lasteni viia 1. ,,Loomalood", Aleksei Turovski, lk. 67 Orienteerumismäng õues: Selleks, et esimese kontrollpunktini jõuda ning õige suund leida, oli vaja metsa alt leida oma grupi värvi lindike, mis oli puu külge seotud, et siis selles suunas metsa minna. Lastegrupid (4 last + 1
ümbritseva maailma kohta. Edasi liikudes jõudsime grupini, kes oli giidiga ekskursioonil, giid tundus juba eemalt tuttav ning kasutasin isikutaju etappi – äratundmist , mille puhul on mõned olulised tegurid (näiteks näoväljendus, liigutused, kehaehitus, riietus) ning mille põhjal kujuneb esmamulje (tihti ka pikaks ajaks kinnistuv tervikmulje) ning mis tuletas meelde, et tegemist on Aleksei Turovskiga. Olles ise just hiljuti käinud A. Turovski loengul, toimus minu peas kohe meenutus emotsionaalse mälu abiga, mille hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel, et loeng oli väga emotsionaalne, asjalik ja sisukas, palju asjakohaseid näiteid ning ebameeldiva lõpuga grupitöö loomade paremaks mõistmiseks. Olin sellelt koolituselt palju teadmisi meelde jätnud ehk omandanud, mis on mäluprotsess, kus uus info kinnistatakse, varem omandatuga seostamise teel
järelkasvatamisega. Haug on oluline sportliku ning töönduspüügi objekt, samuti hea biomelioraator ning biomanipulatsiooniks kasutatav kalaliik. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk, Tohvert, 2006) Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis Praegu kasvatatakse haugi asustusmaterjaliks Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandustes (Tartumaal). Viimasel kümnendil on Eesti sisevetesse lastud 2-7 miljonit haugivastset, 3000- 14 000 samasuvist maimu ja mõnisada kahesuvist noorhaugi aastas. (Pihu & Turovski, 2001) Kui palju kasvatatakse, kui suur on toodangu väärtus Haugi järelkasvatamine on ebakindel ja kallis ettevõtmine. Saksamaal kujunes 1999. a 40-80 mm haugimaimude hinnaks 2.40-8 kr/tk, samasuviste hinnaks 24-54 kr/tk ning 1000 haugivastse hind oli 64 krooni ja üle selle. Kõrge hinna põhjuseks on kannibalism, mis teebki haugi järelkasvatuse keeruliseks ja kalliks. Asustamiseks looduslikku veekogusse peetakse
Tallinna Ülikool Referaat KARU Õpilane : Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 VÄLIMUS.................................................................................................................................. 3 ELUPAIK....................................................................................................................................3
Lumeleopardid ei sigi vangistuses nii hästi nagu lõvid ja tiigrid. Kui see kaunis kiskja tahab ellu jääda, on tarvis võtta kasutusele efektiivsed meetmed tema kaitsmiseks. Neid isendeid on praegu vabas looduses järel 4500-7400 ning ,kui tema tapmise üle kontrolli ei valvata, kaob irbis maamunalt hoopiski! 5 Kasutatud kirjandus Loomariigi imetajate kaart nr. 141 Raamat Aleksei Turovski ,,Minu loomad" Raamat Sally Morgan ,,Ohustatud loomaliikide atlas" Pildid Irbis talvel Lumeleopard 6 Irbis 7 Irbis ehk lumeleopard 8
kalaliikidele Uuringuid tuleb teostada ka pärast kalatee valmimist ! Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org - Katri Kalda Rändetakistuste ja kalapääsude mõju kaladele Bakalaureusetöö Tartu 2009 - Nikolai Laanetu loengu materjalid - E.Pihu Meie kalad olelusvõitluses - E.Pihu, A. Turovski Eesti mageveekalad - VirumaaTeataja 26.10.07 www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=97 - www.envir.ee Fotod blog.maaleht.ee/parnumaa/wpcontent/uploads/2009/03/kolbmatu-kalatrepp.jpg ja UM erakogust Rakvere detsember 2009
peavad olema mõlemad iseloomuomadused, et efektiivselt saaki püüda ning säilitada loomaliik (Mänd, 1998). Kiskjaliku eluviisiga on ta algusest peale olnud inimese toidukonkurent ning saanud muiasjuttudest “külarahva vaenlase” tiitli. Hunti on kujutatud kurja loomana, kes toob inimestele halba õnne ning on kõigile kahjulik, kuigi ükski loom ei saa olla tegelikuly halb. Samuti on hunt rünnanud inimeste kariloomi ning teeninud sellega välja inimeste pahameele. (Turovski, 2016) Omadussõnad nagu õelus, ausus, laiskus, valelikkus ja lihtsameelsus on hundile üle kantud inimese iseloomuomadustest ehk looma on muinasjuttudes isikustatud (Mihkla & Tedre, 1980). Muinasjutust leitud väite kohta, et hunt sööb enda järglasi ei leitud allikaid, mis seda tõestaksid. 3.3. Karu (pruunkaru ehk Ursus arctos) Karu esines 73 muinasjutust peategelasena 15 ja kõrvaltegelasena 3 korral. Talle omistati peategelase rollis 10 erinevat omadust.
etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide põgenemiskäitumist. Krabide põhjal kirjutatud uurimus oli teerajajaks etoloogia vallas ning neuropsühholoogid Graziano ja Cooke on maininud, et krabide põgenemise uurimine viis hiljem inimese personaalruumi mõiste kujunemiseni. (Faverau 2010: 238) Aleksei Turovski on õelnud, et Heini Hediger võib olla ka esimene teadlane, kes mõistis, et loomad pole käitumuslikult ja territoriaalselt vabad. Hediger on kirjutanud oma teoses "Wild Animals in Captivity", et isegi rändlindude pikki teekondi, ei saa lugeda vabadusena, sest selleks sunnib neid keskkond ning paljud linnud isegi hukkuvad rännaku põhjusel. (Hediger 1950: 5; Faverau 2010: 238) Hedigeri huvitas suuresti ka metsikute loomade käitumine inimese poolt loodud keskkonnas,
Aga lisaks eestlastele sobiksid sinna poodi ostma ka turistid, kes ikka ju originaalset ja autentset tahaksid proovida. Samasuguse suure poe võiks teha ümbertöödeldud kaupade müümiseks. Olgu see siis kas neti- või päris kaubamaja, kust saaks osta vanapaberist tehtud printeripaberit, kilekottidest sulatatud uusi kotte, plastpudelitest ümbertöödeldud jopesid ja muud sellist. Sõna „Tulevik” päästab eesti keelest valla musttuhat pääsukest. (Turovski, 2012) Eesti on teinud tublisid samme oma ökoloogilise jalajälje osas. On teadatuntud tõde, et kui reisid välismaale, siis on usaldusväärsem tarbida poest ostetud pudelivett. Pudelivesi maksab aga pea 10 000 korda rohkem kui kraanivesi. Seda eestlased teavad ja seda eestlased ka oma igapäevaelus rakendavad. Eestlased on kindlaks teinud, et pudelivesi maksab lausa rohkem kui bensiin või piim. Samuti pakutakse inimestele võimalust oma kraanivee puhtust kontrollida
suured jõed) Toit: Kald, kalmaarid, teised peajalgsed, vähilaadsed jm; Ühiskondlik struktuur: viiest isendist kuni mitmesaja isendini küündivad karjad Tiinus: 10-12. mõõkdelfiin 16 kuud Poegi tiinuse kohta: 1. väga harva 2 Vastsündinu kaal: 6-120 kg Eluiga: 6-40 aastat Säilimise staatus: mõned liigid on stabiilse populatsioonidega, paljud aga ohustatud küttimise tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval. Kasutatud kirjandus: 1. Imetajad. Tõlkija Alekssei Turovski. Toimetaja Rein Põder. Karrup 1999. 2. Loomade elu 7. köide, Imetajad. Toimetanud L.Poots. Tallinn, Valgus 1987. 3. Kohtumine loomadega. Genevieve Warnau. Tõlkija Sinisukk 2003. 4. http://www.hot.ee/sebra15/delfiinid.htm
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST....................................
Mänguvõitlustes aga harjutavad nad tulevaste kokkupõrgete tarbeks. Isahülged võitlevad nii territooriumi kui ka emaste pärast.[5] 4 Järva Jaanus. Fotokaga Sotimaa hülgeid jahtimas. Loodusesõber. veebruar 2007. lk 34 5 Burnie David jt. Looduse entsüklopeedia. Tallinn: Varrak, 1999. lk 260 11 Väike meri, suur hüljes Loomade kroonika: Aleksei Turovski tutvustab põnevaid tegelasi Tallinna Loomaaiast. Sedapuhku teeme juttu hallhülge seltskonnaelust. Ei tea kui väike või suur see meie Läänemeri on, üks asi jääb kindlaks -- suurim mereimetaja selles meie meres on kindlasti hallhüljes. ,,Väikse mere" all mõtlen ma tegelikult hüljeste basseini Tallinna Loomaaias. Neli suurt, üle saja kilo rasket, üsna liikuvat looma suhteliselt väikses basseinis -- selline
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Jaanus K. KAPIBAARA JA TA KÄITUMINE Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2008 SISUKORD Tallinn 2008............................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 ÜLDINFO......................................................................................................................
Peeter Ernitsa raamat "Mõned mu naabrid" (2003), milles kirjeldatakse 262 Kadri Tüür, Timo Maran "portreelugudena" lähiümbruse loomaliike. Aimata on seosed eri tege- laste vahel ning neist üksikute kirjelduste taustale moodustuv looduse süsteem, samas kalduvad Ernitsa stiil ja metafooride valik eluslooduse kirjeldamisel tihti mängulisse antropomorfiseerimisse. Süsteemse käsit- luse heaks näiteks on ka zooloog Aleksei Turovski raamat "Loomult loom" (2004), ehkki selles ei käsitleta niivõrd Eesti elusloodust või konk- reetsete paikadega seotud looduselamusi, vaid tutvustatakse rohkete näidete abil loomade käitumist, seda nii vabas looduses kui loomaaia tehistingimustes tehtud tähelepanekute varal, kuid siiski autori vahetule kogemusele toetudes. Turovski on Fred Jüssi kõrval arvatavasti tänapäe- val kõige laiemalt tuntud ja mõjukam looduse populariseerija Eestis,
Lood, mis seal sees on huvitavad. Enamus lugusid on tegelastega, keda tegelikult olemas pole. Näiteks härjapõlvlased, inglid, vaim jne. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Raamatus võiks olla rohkem pilte. Oleks hea näidata lastele, kuidas näiteks härjapõlvlasi kujutatakse vms. 17 16. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Aleksei Turovski jutu järgi kirjutanud Ülo Russak ,,Loomajutte meilt ja mujalt". Illustreerinud Pierre Couronne. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamat kutsub lugema, see on ise suur ja ilusate piltidega ning toredate juttudega. Mäletan, et vaatasin seda raamatut väiksena huviga. Oli üks minu lemmikutest. 3. Millest raamat räägib? Raamatus on erinevaid jutte loomadest. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Juttude sisu on arusaadav
vannitamiseks. Paremaid tulemusi annab antibiootikumide süstimine koos õlidega või teiste deponentidega. Eestis saime kõige paremaid tulemusi furasolidooniga, mida söödeti kaladele ravimsöödana (1 kg furaso lidooni 1 tonni segajõusööda kohta). Saksamaal on välja töötatud karpkalade puna taudi vastane vaktsiin, mida laialdaselt ka kasutatakse. 3)Henneguya invasioon merisiial, kudoaasid ookeanikaladel Turovski foto 6 , lihas laguneb,parasiidid, keeruline elutsükkel. Rikub siia ära .Lihastes niisk arenema. PILET 3. 1. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele. 2
Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade käitumise uurimisega tegeles suviti Puhtus viibides 1920ndail ja 1930ndail aastail Jakob von Uexküll. 1970. aastail tegelesid lindude etoloogiaga Jüri Keskpaik ja Vilju Lilleleht. Parasiitsete kiletiivaliste etoloogiaga, hiljem ka imetajate ja teiste loomade etoloogiaga on tegelenud Aleksei Turovski. Sipelgate etoloogiaga on tegelenud Vambola Maavara ja Ants- Johannes Martin. Lindude käitumisökoloogiaga tegeleb ka Raivo Mänd. Loomade käitumise vastu on loodusteadlased huvi tundnud juba üsna ammu. Aastasadade vältel realiseerus see huvi peamiselt erinevate loomade mitmekesiste käitumisavalduste kirjeldamises. Loomade käitumise seletamisel ja põhjendamisel lähtusid varased looduseuurijad tihti loomade käitumise sarnasusest inimese enda käitumisele, mistõttu
tegemist haigestumisega PKDsse, tuleks haigestunud kala hoida võimalikult jahedas vees. Lõhelaste looduslike populatsioonide kaitseks tuleb kudejõgeses luua tingimused ,mis takistaksid vee ülemäärast soojenemist kuumadel suvedel. Lihtsaim võimalus selleks on kaitsta kallastel kasvavaid puid ja põõsaid või kus need puuduvad,neid sinna istudada. See takistaks otsese päiesekiirguse pääsu vette palavatel suvepäevadel. · Henneguya invasioon merisiial Turovski foto 6 , lihas laguneb,parasiidid, keeruline elutsükkel. Rikub siia ära .Lihastes niisk arenema. · Kudoaasid ookeanikaladel Paljuneb lihastes , pilt 7 HELMINTOOSID Ainupõlvsetest (Monogenea) põhjustatud haigused- monogeneoosid · Daktülogüroosid Daktülogüroos on karplaste haigus, mille tekitajaks on Monogenea klassi Dactylogyrus´e perekonna parasiidid. Eestis on karpkalal leitud
annaabi.ee 
