VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool TT- PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS Hindeline arvestustöö õppeaines ,,Turismi planeerimine" Juhendaja õpetaja Eda Veeroja Väimela 20 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin sihtkohaks Hiiumaa, kuna see tundus olevat huvitav ning soovin sihtkohta paremini tundma õppida. Varjatud põhjuseks on see, et soovin ise Hiiumaad lähitulevikus külastada tööd tehes tutvusin erinevate Hiiumaad tutvustavate saitide, huviväärsuste, teenuste ja sihtkoha kättesaadavusega.
Eesti Riiklik Turismiarengukava 2014-2020 TÖÖLEHT - 1.OSA 1. Käesoleva arengukava eesmärk on ...... Eesti riikliku turismiarengukava 20142020 peamiseks eesmärgiks on tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. 2. Arengukava keskendub järgmiste turismivormide arendamisele: ....... linnaturismi, kultuuriturismi (sh toidu- ja sporditurism), loodus- ja mereturismi ning terviseturismi arendamisele. Olulisemateks sihtrühmadeks on konverentsi- ja ärituristid ning pered. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse ka kvaliteedi tõstmisele ja teenuste disainile. 3
ARENGUKAVA Sõnasta käesoleva arengukava eesmärgid tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivs turismisihtkohana Sõnasta käesoleva arengukava visioon. Aastaks 2020 on Eesti turistidele tuntud ja hea mainega Põhjamaade turismi sihtkoht, mis pakub meeldejäävat reisielamust ning kust on soovi korral mugav reisida teistesse Läänemere piirkonna riikidesse* Kelle kaasabil/koostöös valimis Eesti turismiarengukava 2014-2020? Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 on koostatud turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607)§ 4 aluselning selle kinnitab Riigikogu . Tee lühikokkuvõte Eesti turismi hetkeolukorrast. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise (2päeva)- väike aeg , kuna puuduvad huvipakkuvad ja Eestile omapärased vaatamisväärsused ning ajaveetmisvõimalusi. Puudub tihti ka info.
TURISMI PLANEERIMINE
Kernu valla turismi-ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi 3. kursuse üliõpilased Grete Jakobson
*Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja kehtestaja Maavalitsused Maakonna arengute suunaja Keskkonnaamet KSH järelevalvaja
nõrkusteks hooajalisust, puudulikku viidamajandust, kuna nt Narvast tulles on keeruline leida õiget teed Narva-Jõesuusse, sest kesklinnas ja piiriületuspunkti läheduses ei ole ühtegi suunavat viita Narva-Jõesuusse. Samuti pakutavate teenuste ja vaba aja veetmise ühekülgsus ning unikaalsete toodete puudumine, maafondi mitteratsionaalne kasutamine, teadmiste ja kogemuste puudulikkus turismi arendamise osas ning mitteküllaldane partnerlus avaliku-, era-, ja kolmanda sektori vahel ja turismiarengukava puudumine. Puhke- ja turismimajandusega seotud asjaliste analüüs. Kõigi eelnevalt mainitud tegevuste juures on oluliseks koostöö erinevate asjaliste vahel. Turismiasjalisteks nimetatakse üksikisikuid, gruppe ja organisatsioone, kes mõjutavad turismivaldkonna otsuseid ja keda need mõjutavad ning kes osalevad külastuselamuse kujunemise protsessis. Arendamine saab olla tulemuslik ja kasulik vaid siis, kui kaasatud on kõik osapooled võimalikult varajases staadiumis
Samuti esineb Eestis nö, viies aastaaeg iga-astane üleujutus soomaal. Eesti veerohkus loob ideaalsed võimalused pakkuda vee elustiku vaatlemiseks, vee-ja rannakultuuripärandiga tutvumiseks ning aktiivseteks harrastusteks veekeskkonnas läbi aastaaegade (Eesti Maaturism 2010). 4.Loodusturismi käive Eestis Turism täidab olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, andes hinnanguliselt ligi 8% Eesti sisemajanduse koguproduktist (Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013 2006). Suur osa turismist tulenevast käivest on ka loodusturismil tabelis 1 on näidatud loodusturismi käive Eestis ning prognoos aastani 2015. Tabel 1. Loodusturismi käive ja prognoos aastani 2015. * Loodusturismi toode toob siia turiste, kes lisaks loodusturismi toodetele tarbivad ka muid teenuseid nagu majutus, toitlustus, muuseumid, ostud jne. Andes sellega tulu ettevõtlusele ning võimaldades luua uusi töökohti (Eesti Maaturism 2010).
suhtlemine tarbijatega, (kaasates rohkem ka jaekaubandust) 8. Tooraine turu areng ja stabiilsuse saavutamine 9. Idaturul positsiooni taastamine 10. Allhanke ja oma "toote" suhte optimeerimine, arvestades majanduslikku tasuvust. 8 Turism ja puhkemajandus Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 on välja töötatud kui kaasajastatud jätkuprogramm riiklikule turismiarengukavale 20022005, mis on kinnitatud Riigikogu 23. oktoobri 2002. a otsusega. Arengukava on töötatud välja koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse ekspertidega. Lisaks teistele ministeeriumitele andsid oma panuse arengukava väljatöötamisse Eesti
Kruusimägi- [email protected] Allikad: 1. Turistid majutusettevõtetes -http://uudised.err.ee/index.php?06234105 2. Statistika andmebaas- ://pub.stat.ee/pxKweb.2001/Database/Majandus/23TURISM_JA_MAJUTUS/23TURISM_J A_MAJUTUS.asp 3. Turismistatistika jaanuar-august 2011- http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti- turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika 4. Eestimaa turismiarengukava https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212 5. Turismi arengusuunad aastal 2011 http://www.estravel.ee/uudised/tag/turismi-arengusuunad/ Tänapäeval on turismimajandus üks kõige suuremaid ja kiiremini arenevaid majandusharusid,kus kasvavad nii pakkumine kui nõudlus. Ka heitlikes tingimustes suudetakse stabiilsena püsida.Turist eelistab lihtsalt soodsamaid pakkumisi, tõstes nii odavate lennuliinide ja keskklassi hotellide edu,
Suur on odavaid kaupu ja teenuseid eelistavavate kliendigruppide osakaal, millest tulenevad madalad tulud külastaja kohta. Turismi arengut mõjutab kõige rohkem majanduse olukord, mille suhtes on prognoosid positiivsed. Optimistlikke ootusi reiside arvu kasvu suhtes toetab ka viimaste aastate kogemus, mille põhjal ei jäta inimesed isegi majanduslikult raskematel aegadel välisreise tegemata, vaid otsivad odavamaid reisimisvõimalusi või teevad lühemaid reise. Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 seab üldised suunised Eesti turismisektori arendamiseks. Arengukavas väljatoodud eesmärkide saavutamiseks koostatakse konkreetsetele tegevustele keskenduv rakendusplaan. Rakendusplaanis keskendutakse detailsemalt erinevatele turismiliikidele (nagu näiteks maaturism, kultuuriturism, konverentsiturism, erihuvidel põhinevad turismiliigid jne), konkreetsetele toetusprogrammidele ja valitud sihtturgudele. Turismi arendamine on
ka individuaalne heaolu. Riigi eesmärk on avaldada oma alamate silmaringi. Ilmselgelt on multikultuursed inimesed tolerantsemad. Nad näevad, et maailm ei ole sugugi nii mustvalge kui näib. Riik jällegi soovib oma sissetulekuid võimalikult suuresti kasvatada ning selle võtmesõnaks on väliskapitali sissetoomine. Visitestonia.com veebilehel reklaamitakse eestlasi, kui väga sõbralikku rahvast. Samas on suudetud riikliku, 2002-2005. aasta Turismiarengukava eesmärke suudetud täita vaid osaliselt, sest aastane soovitav 7% külastajate kasv ei ole päris tulnud. Väliskülalisi on meil väga vaja, sest nemad tavaliselt kokku ei hoia ja tarbivad nii teenuseid kui ka erinevaid kaupu, mis kõik kokkuvõttes suurendavad meie riigi tulusid. Turistide eelduseks on lisaks kaunitele paikadele ka sõbralikud ja tolerantsed inimesed, kes suudavad võõramaalasi positiivselt üllatada,
loodusturismi pakkuvaid inimesi, et loodusturismi teenustel poleks nii suured hinnad mis kliendid suunavad pigem mõnda mugavasse linna hotelli puhkama. KASUTATUD ALLIKAD Consumetric. (07 2008. a.). Eesti loodisturismi pakkumise uuring. Kasutamise kuupäev: 15. 09 2013. a., allikas Ettevõtluse Arendamise SA: http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/turism/looduspuhkus/lt%20uuring %20consumetric%202008.pdf Eesti riikliku turismiarengukava 2014 2020. (juuni 2012. a.). Allikas: Vabariigi Valitus: https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/arengukavade- koostamise-ettepanekud/Eesti%20riikliku%20turismiarengukava%202014- 2020%20koostamise%20ettepanek.pdf Loodusturism. (11. aprill 2013. a.). Allikas: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusturism Meelis Uustal, K. P. (2010). Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kohalikul tasandil
Kontrolltöö sooritatakse kodutööna ning see tugineb aineprogrammis toodud kohustuslikule ja soovituslikule õppematerjalile ning loengumaterjalidele: · Loengumaterjalid · Raamatud ja ajakirjad · Internetiallikad: o www.puhkaeestis.ee uuringud, statistika o www.etc-corporate.org ETC o www.world-tourism.org UNWTO o www.wttc.org WTTC o www.eas.ee EAS uudised o Vajadusel Eesti Riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013 Kontrolltöö vormistamine ja hindamine Kontrolltöö koosneb 18. küsimusest. Salvestage see ning kirjutage vastused eesti keeles arvutitrükis. Iga vastuse lahtrit saate muuta vastavalt vastuse mahukusele. Kontrolltöö esitage elektrooniliselt (kirjale lisada vastav fail) 20. detsembriks 2010 e-posti aadressil: [email protected] . Nii kirja kui ka faili päis / pealkiri peab olema korrektne ja sisaldama nii
· riigi- ja omavalitsusasutused ning nende poolt loodud tulundus- ja mittetulunduslikud organisatsioonid · üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid · kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid · turismiteenuste pakkujad · turva-, tervise- ja muude teenuste pakkujad · turistid, külastajad, elanikud · meedia · akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused. (Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013) Turismi ajalugu ja areng Kogu inimkonna ajaloo vältel on inimesed erinevatel põhjustel reisinud. Lähtuvalt W. Freyeri käsitlusest võib maailma turismi ajaloo jagada nelja faasi, mida iseloomustavad eelkõige erinevad transpordivahendid ja reisimotiivid: 1. Eelfaas kuni 1850 2. Algfaas 1850 1914 3. Arengufaas 1914 1945 4. Kõrgfaas alates 1945 3 1. Eelfaas kuni 1850
ja kulukas. Seetõttu on välja mõeldud palju ideid ja mõtteid, kuidas muuta hotellimajandus säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Töö sai tehtud meeskonnatööna, kus ei ilmnenud mingisuguseid probleeme ja töö eesmärk täideti. 13 VIIDATUD ALLIKAD 1. Eesti Maaturism. 2012. Kvaliteedimärgised [http://www.maaturism.ee/index.php? id=ehe-ee] 09.12.2012 2. Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013. Riigi Teataja I osa, 2006, nr 53, art 400. [https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212] 09.12.2012 3. Ekins, P. 1999. Economic Growth Human Welfare and Enviromental Sustainability: The Prospects for Green Growth. London. Routledge. [http://site.ebrary.com.ezproxy.utlib.ee/lib/tartu/docDetail.action? docID=10054192&p00=environmental+sustainability] 09.12.2012 4. Gale, T., Hill, J. 2009. Ecotourism and Environmental Sustainability. The
Selleks saaks pidada mõnda head ettevõtet, mis pakub lisaks ööbimisele ka tegevust, sihtkohta, ekskursioone, midagi, mis jääks turistile meelde, mis pakuks turistile seda, mida mujal ei ole võimalik, mis on ainulaadne, eriline. Elamustooteks võiks lugeda ka seda, kus ettevõtte pakub lisateenust või teenuseid. Kuid tuleb meeles pidada, et mõnikord tuleb turist ainult puhkama. _______________________ 14,15, 16,17 Eesti Riiklik Turismiarengukava 2007-2013 12 Ta tahab rahu ja vaikust. Sellel puhul ongi Eestis olemas head maaturismiettevõtted, kes pakuvad linnainimestele ööbimis ja lisateenuste võimalusi vaikses ja loodusrikkas kohas. Eestis on pakkuda erinevate ettevõtete poolt väga palju selliseid aktiivseid puhkuse võimalusi ja ka selliseid võimalusi, mis on sobilikud ka ainult puhkamiseks. Pakutakse
olla ka majutushooned. (7) Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses. (8) Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses. (9) Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte. 99. Eesti Riiklik Turismiarengukava 20072013 (https :// www . riigiteataja . ee / akt /12755212 ) Eesti turismisektori tugevused Jätkuvalt kuuluvad Eesti peamiste turismiressursside ehk turistimagnetite hulka: a. ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned), b. kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), c
World Conservation Union. Cambridge. EELIS. Eesti Looduse Infosüsteem http://eelis.ic.envir.ee Eesti keskkonnastrateegia 2010. [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action= preview/id=92520/Eesti+Keskkonnastrategia+2010.pdf]. 31.07.2007. Eesti Metsainstituudi Looduskaitse Laboratooriumi 1986. aasta aruanne. Käsikiri: Tartu, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse raamatukogu. Eesti Pank. 2009. Majandusprognoos aastateks 2010-2012. www.eestipank.info Eesti riiklik turismiarengukava 2007–2013. [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id 105 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine =12755212]. 31.07.2007. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21. [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_we b.pdf]. 01.08.2007. Farell, T.A., Marion, J.L. 2002
annaabi.ee 
