EHITUS • Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam, mis hakkab pöörlema, kui mähises tekitada elektrivool. Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud harjade. NÄIDE 1. magnetvälja tekitav püsi- või elektromagnet 2. pöörlemistelje omav vooluga raam, tavaliselt raudsüdamikule keritud mähis 3. ühendusklemmid(harjad) voolu juhtimiseks raami 4. vooluallikas elektrivoolu tekitamiseks raamis. KASUTUSALAD • Puhurites, turbiinides, puurmasinates, elektriauto ratastes, vedurites ja konveierlintides. • Väikseimaid mootoreid leiab käekellade ja mobiiltelefonide seest. • Tööstuses kasutatavad elektrimootorid keerutavad saekettaid ja linte lõikamisprotsessides ja keeravad freespinkides detaile. • Lineaarmootoreid kasutatakse tihti toodete mahutitesse lükkamiseks. KASUTUSALAD • Keskmise suurusega standardiseeritud mootoreid kasutatakse tööstusseadmetes. Kõige suuremad
tuumakütust jätkub. Diisel generaatoreid kasutati , et üles keerata reaktori turbiini generaator. Saavutanud täiskiiruse, turbiin ühendas end reaktorist lahti, et siis keerelda omaenda pöörde impulsi järgi. Testi eesmärk oli uurida, kas turbiinid (välja lülitatud reziimil) suudavad pumbad tööle panna kuni generaatorid tööle hakkavad. Test õnnestus eelnevalt teistel reaktoritel. Saatuslik test 25. aprillil kell 1:23:04 algas eksperiment, turbiinides vajalik aur lülitati välja ning impulss, mis oli turbiinigeneraatorites, mida juhtisid veepumbad, viis selleni, et veevoolu jõud vähenes, selle tagajärjel neutronite imamine jahutajatesse vähenes. Turbiin ühendas end reaktorist lahti, reaktori tuumas olev aurutase suurenes ning jahutajad kuumenesid üle. Kuna jõud suurenes nii palju, siis Xe-135 mürgid hakkasid põlema kiiremini kui I-135 kõdunes, mis suurendas jällegi jõudu, selle tagajärjel
reziimil) suudavad pumbad tööle panna kuni generaatorid tööle hakkavad. Test õnnestus eelnevalt teisel reaktoril, kuid negatiivsete tulemustega - turbiinid ei genereerinud piisavalt vajalikku jõudu, kuid kui teistele turbiinidele oli tehtud arendus, oli vaja uusi teste teha. Kell 1:23:04 algas eksperiment. Reaktori ebastabiilset olekut ei olnud juhtpaneelilt mingit moodi märgata ning ei tundunud, et keegi reaktori-rühmast olnuks ohust teadlik. Turbiinides vajalik aur lülitati välja ning impulss, mis oli turbiinigeneraatorites, mida juhtisid veepumbad, viis selleni, et veevoolu jõud vähenes, mistõttu neutronite imamine jahutajatesse vähenes. Turbiin ühendas end reaktorist lahti, mis suurendas reaktori tuumas olevat auru taset. Kuna seal olev jahutaja kuumenes üle, tekkisid nn. aurutaskud jahutusevarrastes. RBMK tüüpi reaktori suure positiivsuse renoo koefitsiendi tõttu suurendasid aurumullid reaktori jõudu
aga ühe protsendi pallaadiumi, siis ta nimetatud hapetega ei reageeri. Sellist sulamit kasutatakse keemiatööstuse seadmete ja aatomireaktorite ehitamisel. Pallaadiumi mõjul suureneb sulami korrosioonikindlus üle kümne tuhande korra, seepärast kaetakse temaga vastutusrikkaid elektrikontakte. Pallaadium kuulub termopaarimetallide koostisse. Pallaadiumi ja hõbeda ning plaatina ja volframi sulamist valmistatakse andureid, mille abil mõõdetakse reaktiivmootoreis, turbiinides ja teistes ekstreemsetes tingimustes töötavais seadmeis füüsikalisi parameetreid (temperatuuri, õhku). Kõikides rõhu all töötavais seadmeis on kaiseklapid, mis ülerõhu puhul purunevad või avanevad, vältimaks kogu aparatuuri purunemist. Sel eesmärgil kasutatakse kaitseklapis pallaadiumkettaid. Laia leviku osaliseks on saanud ka pallaadiumehted. Need on dekoratiivsed, ei oksüdeeru ega tuhmu õhus. Pallaadiumist on vermitud ka medaleid. Nt teadussaavutusi autasustatakse
mootorlaevad peajõuseadmeks on diiselmootorid. Tänapäeva diiselmootorite võimsus võib olla väga suur, läheneb 100000 kW-le. Hetkel on diiselmootor kõige levinum peajõuseadme liik laevadel; aurulaevad peajõuseadmes kasutatakse auru jõudu. Tänapäeval on suudetud klassikalist tüüpi aurumasina kasutegurit tunduvalt tõsta, kuid siiski esineb klassikaline aurumasin kaasaegsetel laevadel harva. Auru jõudu saab kasutada ka teist tüüpi jõuseadmetes , näiteks turbiinides; turbiinlaevad peajõuseadmeks on auruturbiin, mis annab oma jõu otseselt (läbi vastavate reduktorite) laeva käituritele; gaasturbiinlaevad otseselt käituritele töötavad gaasturbiinseadmed; elektrilaevad käituritele töötavad elektrimootorid, mis saavad oma voolu mingi teise jõuseadme (diisel, turbiin jne.) poolt käitatavatelt generaatoritelt. Elektriga käitatavate käiturite ja kogu süsteemi suure paindlikkuse tõttu kasutatakse sellist
Teiseks enamkasutatavateks materjalideks on epoksüüdvaigud, mis on odavamas ja saadakse polümeer polükondensatsiooni teel hapete või alustega, ning nad on väga nakkuvad teiste materjalidega, kuna sisaldavad ahelaid polaarseid –OH rühmi. Metallidest kasutatakse keskkonna materjalidena kergeid metalle ja nende sulameid: Al, Mg, Ti. Töötemperatuur on tunduvalt kõrgem. Kasutatakse automootorites ja kosmosetehnikas. Turbiinides kasutatakse eriti kõrge töötemperatuuriga supersulamite keskkonnaga (Ni ja Co baasil) peenikeste volframtraadi kiududega materjali. Kasutatakse ka süsinikku nii keskkonnaks kui kiudude materjalina. Valmistatakse nii, et süsinikkiud valatakse üle polümeeriga, töödeldakse detailiks ja allutatakse pürolüüsile, mille käigus laguneb polümeer süsinikuks ja gaasiliseteks aineteks. Töötemperatuur üle 2000 kraadi. Valmistatakse näiteks vormelautode piduriklotse, mis kuumenevad valge
!! SOOJUS TEHNIKA SEADMED! katlad katel seadme ldiseloomustus kesoleval ajal toodetakse ligi 70% elektrienergijast auruturbiin soojuselektrijaamades. Kik saab alguse sellel elektritootmise juures , alguse katlaseadmes , katlas toodetakse seda vajalikku soojust ja auru mis lpuks tiendab turbiini , paneb ta prlema ja turbiin kivitab generaatori. Selliseid katlaid nimetatakse energeetilisteks katlateks, aga katel seadmetes toodetakse ka tehnoloogilist auru, mida kasutatakse siis mitte turbiinides vaid seda kasutatakse tehnoloogiliseks otstarbeks , suunatakse seda vastavatele tarbijatele ja kasutatakse ka ktteks, seda tehnoloogilist auru. KATELSEADE: nimetatakse komplektset seadmestikku , mis on ettenhtud , veeauru ja kuumavee tootmiseks ja tarbijale vljastamiseks. Katelseadme moodustavad: Katel(katelagregaat), kasutatakse erilisi orgaanilisi ktuseid. Katel koosneb: plemis koldest ja erinevatest kttepindadest, mis on paigutataud hte vi mitmesse korpusesse , kolle on ettenhtud ktuse
Suuremaid kiiruseid kitsenevate düüsidega ei ole võimalik saavutada. a = k p v (m/s) (k adiabaadi astendaja, p rõhk, v erimaht) Laieneva düüsiga ( Lavali kanal) on võimalik saavutada suuremaid kiirusi kui helikiirus. Kriitiline kiirus Ck võrdub helikiirusega, laienevas avas aga kiirus suureneb veelgi ja maksimaalse väärtuse saavutab väljumis-ristlõikes . (see kiirus on oluliselt suurem helikiirusest) (kitsenevaid düüse kasutatakse gaasi-ja auru turbiinides. Laienevaid düüse kasutatakse reaktiiv- ja rakettmootorites. Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 29. Otto ringprotsess. (PV, TS diagrammid, mootori surveaste) Kolbmootorite ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse
Polümetüülpenteen (PMP, TPX) ja polüamiid Polümetüülpenteeni avastas Giulio Natta, kuid Jaapani firma Mitsui parandas selle omadusi kõvasti, et kasutada teda laboritehnikas. Tema eelis seisneb täielikus läbipaistvuses ja steriliseerimiskindluses. Ka polüamiidid jäävad ka pikaajalise kuumutamise juures 300°C väga püsivaks. Seetõttu on polüamiididega asendatud Foto 6 Laborinõud TPX-ist. [25] lennukite turbiinides metallosasid ning neid kasutatakse ka autode ehituses. Väidetavalt pole kaugel ajad, kui kogu automootori võib valmistada polümeersetest materjalidest [8]. Polüamiidide hulka kuuluvat aramiidi kasutatakse näiteks tuletõrjujate riietuse valmistamiseks [24]. Kunstkiud Loomulikult jõudsid sünteetilised materjalid ka rõivatööstusesse ja leidsid seal laialdast kasutust. Tänapäeval valmistatakse rohkem kui pool tekstiilitööstuse toodangust tehiskiududest
Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transporditakse soojusgeneraatoritest soojuskandjate abil. Põhilisteks soojuskandjateks on kuum vesi, veeaur, põlemisgaasid. Soojustehnika alla kuulub ka jahutus ja külmutustehnika,
energiaks, mis hüdrogeneraatoris muudetakse elektrienergiaks. Kõik hüdroturbiinid jagatakse aktiiv- ja reaktiivturbiinideks. Pelton-turbiin on aktiivturbiin. See tähendab, et kogu vee potentsiaalne energia (sõltub vaid rõhkude vahest H) muundub liikumatutes düüsides vee kineetiliseks energiaks ja seejärel vee kineetiline energia muundub turbiinis mehhaaniliseks energiaks. Kaplan-, propeller- ja Francis-turbiinid on reaktiivturbiinid. Nendes turbiinides vaid osa vee potentsiaalsest energiast muundatakse vee kineetiliseks energiaks. Ülejäänud osa vee potentsiaalsest energiast muundub kineetiliseks energiaks tööratta labade vahelistes kanalites, millel on reaktiivdüüsi konfiguratsioon. Reaktiivturbiinides ei mõju tööratta labadele mitte üksnes jõud, mida põhjustab vee voolamissuuna muutmine (nagu aktiivturbiinides), vaid ka reaktiivjõud. Reaktiivhüdroturbiinides väheneb ahenevates kanalites voolava vee rõhk ja
sisaldavad ahelais polaarseid OH rühmi. Metallidest kasutatakse keskkonna materjalidena kergeid metalle ja nende sulameid: Al, Mg, Ti. Nende töötemperatuur tunduvalt kõrgem, eriti Ti keskkonnaga. Tugevusomadused ka mõnedel suuremad, kui polümeerse keskkonnaga komposiitidel. Kasutatakse automootorites, kosmosetehnikas. Eriti kõrge töötemperatuuriga on supersulamite (Ni ja Co baasil) keskkonnaga, milles kiududeks on peenikesed volframtraadid. Kasutatakse turbiinides. Omapärase keskkonnamaterjalina kasutatakse ka süsinikku. Nimelt valmistatakse komposiite, kus nii kiudude kui ka keskkonna materjaliks on süsinik. Valmistamine toimub nii, et süsinikkiud valatakse üle polümeeriga, töödeldakse detailiks ja allutatakse siis pürolüüsile. Pürolüüsi käigus laguneb polümeer süsinikuks ja gaasilisteks aineteks, mis eemalduvad. Valmistamine on keeruline ja kallis, seetõttu kasutamine esialgu piiratud. Töötemperatuur väga kõrge üle 2000 C.
sisaldavad ahelais polaarseid OH rühmi. Metallidest kasutatakse keskkonna materjalidena kergeid metalle ja nende sulameid: Al, Mg, Ti. Nende töötemperatuur tunduvalt kõrgem, eriti Ti keskkonnaga. Tugevusomadused ka mõnedel suuremad, kui polümeerse keskkonnaga komposiitidel. Kasutatakse automootorites, kosmosetehnikas. Eriti kõrge töötemperatuuriga on supersulamite (Ni ja Co baasil) keskkonnaga, milles kiududeks on peenikesed volframtraadid. Kasutatakse turbiinides. Omapärase keskkonnamaterjalina kasutatakse ka süsinikku. Nimelt valmistatakse komposiite, kus nii kiudude kui ka keskkonna materjaliks on süsinik. Valmistamine toimub nii, et süsinikkiud valatakse üle polümeeriga, töödeldakse detailiks ja allutatakse siis pürolüüsile. Pürolüüsi käigus laguneb polümeer süsinikuks ja gaasilisteks aineteks, mis eemalduvad. Valmistamine on keeruline ja kallis, seetõttu kasutamine esialgu piiratud. Töötemperatuur väga kõrge üle 2000 C.
Metallidest kasutatakse keskkonna materjalidena kergeid metalle ja nende sulameid: Al, Mg, Ti. Nende töötemperatuur tunduvalt kõrgem, eriti Ti keskkonnaga. Tugevusomadused ka mõnedel suuremad, kui polümeerse keskkonnaga (tabel joonisel 10-8). Kasutatakse automootorites, kosmosetehnikas. Eriti kõrge töötemperatuuriga on supersulamite (Ni ja Co baasil) keskkonnaga, milles kiududeks on peenikesed volframtraadid. Kasutatakse turbiinides. Omapärase keskkonnamaterjalina kasutatakse ka süsinikku. Nimelt valmistatakse komposiite, kus nii kiudude kui ka keskkonna materjaliks on süsinik. Valmistamine toimub nii, et süsinikkiud valatakse üle polümeeriga, töödeldakse detailiks ja allutatakse siis pürolüüsile. Pürolüüsi käigus laguneb polümeer süsinikuks ja gaasilisteks aineteks, mis eemalduvad. Valmistamine on keeruline ja kallis, seetõttu kasutamine esialgu piiratud. Töötemperatuur väga kõrge üle 2000 C
Metallidest kasutatakse keskkonna materjalidena kergeid metalle ja nende sulameid: Al, Mg, Ti. Nende töötemperatuur tunduvalt kõrgem, eriti Ti keskkonnaga. Tugevusomadused ka mõnedel suuremad, kui polümeerse keskkonnaga komposiitidel: Kasutatakse automootorites, kosmosetehnikas. Eriti kõrge töötemperatuuriga on supersulamite (Ni ja Co baasil) keskkonnaga, milles kiududeks on peenikesed volframtraadid. Kasutatakse turbiinides. Omapärase keskkonnamaterjalina kasutatakse ka süsinikku. Nimelt valmistatakse komposiite, kus nii kiudude kui ka keskkonna materjaliks on süsinik. Valmistamine toimub nii, et süsinikkiud valatakse üle polümeeriga, töödeldakse detailiks ja allutatakse siis pürolüüsile. Pürolüüsi käigus laguneb polümeer süsinikuks ja gaasilisteks aineteks, mis eemalduvad. Valmistamine on keeruline ja kallis, seetõttu kasutamine esialgu piiratud. Töötemperatuur väga kõrge üle 2000 oC
mootorlaevad peajõuseadmeks on diiselmootorid. Tänapäeva diiselmootorite võimsus võib olla väga suur, läheneb 100000 kW-le. Hetkel on diiselmootor kõige levinum peajõuseadme liik laevadel; aurulaevad peajõuseadmes kasutatakse auru jõudu. Tänapäeval on suudetud klassikalist tüüpi aurumasina kasutegurit tunduvalt tõsta, kuid siiski esineb klassikaline aurumasin kaasaegsetel laevadel harva. Auru jõudu saab kasutada ka teist tüüpi jõuseadmetes , näiteks turbiinides; turbiinlaevad peajõuseadmeks on auruturbiin, mis annab oma jõu otseselt (läbi vastavate reduktorite) laeva käituritele; gaasturbiinlaevad otseselt käituritele töötavad gaasturbiinseadmed; elektrilaevad käituritele töötavad elektrimootorid, mis saavad oma voolu mingi teise jõuseadme (diisel, turbiin jne.) poolt käitatavatelt generaatoritelt. Elektriga käitatavate käiturite ja kogu süsteemi suure paindlikkuse tõttu kasutatakse sellist
mootorlaevad peajõuseadmeks on diiselmootorid. Tänapäeva diiselmootorite võimsus võib olla väga suur, läheneb 100000 kW-le. Hetkel on diiselmootor kõige levinum peajõuseadme liik laevadel; aurulaevad peajõuseadmes kasutatakse auru jõudu. Tänapäeval on suudetud klassikalist tüüpi aurumasina kasutegurit tunduvalt tõsta, kuid siiski esineb klassikaline aurumasin kaasaegsetel laevadel harva. Auru jõudu saab kasutada ka teist tüüpi jõuseadmetes , näiteks turbiinides; turbiinlaevad peajõuseadmeks on auruturbiin, mis annab oma jõu otseselt (läbi vastavate reduktorite) laeva käituritele; gaasturbiinlaevad otseselt käituritele töötavad gaasturbiinseadmed; elektrilaevad käituritele töötavad elektrimootorid, mis saavad oma voolu mingi teise jõuseadme (diisel, turbiin jne.) poolt käitatavatelt generaatoritelt. Elektriga käitatavate käiturite ja kogu süsteemi suure paindlikkuse tõttu kasutatakse sellist seadet laevadel, kus
mootorlaevad peajõuseadmeks on diiselmootorid. Tänapäeva diiselmootorite võimsus võib olla väga suur, läheneb 100000 kW-le. Hetkel on diiselmootor kõige levinum peajõuseadme liik laevadel; aurulaevad peajõuseadmes kasutatakse auru jõudu. Tänapäeval on suudetud klassikalist tüüpi aurumasina kasutegurit tunduvalt tõsta, kuid siiski esineb klassikaline aurumasin kaasaegsetel laevadel harva. Auru jõudu saab kasutada ka teist tüüpi jõuseadmetes , näiteks turbiinides; turbiinlaevad peajõuseadmeks on auruturbiin, mis annab oma jõu otseselt (läbi vastavate reduktorite) laeva käituritele; gaasturbiinlaevad otseselt käituritele töötavad gaasturbiinseadmed; elektrilaevad käituritele töötavad elektrimootorid, mis saavad oma voolu mingi teise jõuseadme (diisel, turbiin jne.) poolt käitatavatelt generaatoritelt. Elektriga käitatavate käiturite ja kogu süsteemi suure paindlikkuse tõttu kasutatakse sellist