kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik
eraldavad parimad õpilased vähem võimekatest ja loovad nii intelligentsihierarhia, mis põhineb indiviidi talendil. Konfliktiteoreetikud väidavad, et koolid sorteeriva õpilasi võitjateks ja kaotajateks mitteakadeemiliste muutujate põhjal nagu rass, sugu, sotsiaalne klass, haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust ja paneb edutud inimesed süüdistama iseennast, heakskiidetud kultuur tunnistab ebaseaduslikuks kõik teised tunnetusviisid. 16. Uskumuste süsteemid Durkheim, Weber usust. Durkheim arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremonniad, mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest. Uskumused põhinevad mõistuslikul kokkuleppel sümbolite tähenduse suhtes ning kõik ideed, jumaldatavad objektid, tseremooniad väljendavad uskujate ühist staatust, uskumustega tunnetavad inimesed õksteisele pühendumust. Weber
loovad intelligentsihierarhia ehk pälvokraatia, mis põhineb indiviidi kaasasündinud talendil Konflikti teooria esindajad: · koolid sorteerivad õpilasi võitjateks ja kaotajateks- soo ja sotsiaalse klassi alusel · Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust · usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseenast · heakskiidetud kultur teeb kõik selleks, et tunnustada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid · Vastupidiselt alamkihtide vaestele vanematele kelle lapsed õpivad koos keskklassi lastega suudavad viimaste vanemad kindlustada oma lastele privileege Uskumuste süsteemid uskumuste süsteem arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest Religioon uskumuste süsteem mis põhineb arusaamisel et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimese ebamaise suunas Durkheim ja Weber usust Durheim- arvas :
kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik
nõuab suurt ja kuulekat tööjõudu. Konfliktiteoreetikute kriitika: · Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 19 Sotsioloogia alused Liina Käär · Heakskiidetud ,,kultuur", nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid. · Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege. Nii funktsionalistid kui konfliktiteoreetikud näevad haridussüsteemis filtreerimisprotsessi, mis suunavad õpilased kindlate programmide ja akadeemilise karjääri juurde. Funktsionaliste ja konfliktiteoreetikuid eristavad kaks aspekti: 1. Seletused, mille põhjal tehakse hariduslikud otsustused (kas talendi või sotsiaalse
Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust sellise majandussüsteemi tarbeks, mis nõuab suurt ja kuulekat tööjõudu. Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast. Heakskiidetud ,,kultuur", nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid. Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege. 71. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal? Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Kultuuriuniversaal kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. 72. Nimeta religiooni põhielemendid? Religiooni 5 põhielementi on: 1
instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. Õigussüsteemiks nimetatakse teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Õigussüsteemi funktsioonid: 1. Sotsiaalne kontroll 2. Käitumismalli kujudamine. Keelamine. 3. Jõumonopol. Et keegi teine jaurama ei hakkaks ilmselt. 4. Tasakaal. 5. Õiguse tunnetusviisid - Seadused. Õigused. Õigusaktid. Põhiseadus on kõige ema. Selle vastu ei saa mitte ükski teine. Kohtu otsustega saab samuti õigusi "tunnetada". Õiguse tunnetamine on ka ühtlasi seadusest aru saamine. 6. Õiguse ajaloo põhietapid - Eesti õigus pärineb sakslastelt. Nende oma omakorda roomlastelt, pisikeste mööndustega. Tavaõigus pärineb kreekast. Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ
õigusnormide kogum ja õigusasutuste süsteem. Erinevate riikide õigussüsteemide erisused on põhjustatud iga riigi ajaloolise ja kultuurilise arengu omapärast, õiguslikest traditsioonidest, sotsiaalmajanduslikest, poliitilistest ja kultuurilistest suhete erisustest. Erinevate õigussüsteemide põhimõtteliste sarnaste tunnuste järgi saab neid rühmitada õigusperekondadesse. 5) Õiguse tunnetusviisid. Juriidiline õigus – õiguse normatiivne kontseptsioon. Selle põhipostulaadiks on see, et riigi poolt on õiguseks kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides (domineerib romaani-germaani õigusperekonnas). Sotsioloogiline õigus – inimeste tegudes ja käitu,ises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle kontseptsiooni järgi õigust ei otsita
Koolid sorteerivad õpilased võitjateks ja kaotajateks pigem sotsiaalse klassi, rassi ja soo alusel. Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust sellise majandussüsteemi tarbeks, mis nõuab suurt ja kuulekat tööjõudu. Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast. Heakskiidetud ,,kultuur", nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid. Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege. 71. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal? Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 8
Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastust veel eetiliselt moraalselt õigele käitumisele õigusega reguleeritud inimkäitumise sfääris, teiseks õiguse filosoofia põhimõisteks on riik. Probleemid riigi ülesannetest, riigi eksistentsist kui sellisest ja muu analoogiline temaatika. Õiguse sotsioloogia- nagu ka sotsioloogia tunnetus esemeks on inimühiskond. Õiguse sotsioloogia
näiteks lepinguõigus, kriminaalõigus jne. Need tegelevad vahetult objektiivse õiguse tundmaõppimisega 2. neid distsipliine, mille olemust ei määra mitte vaatlusobjekt, vaid uurimisviis; nende raames õpitakse tundma mingit kindlat lähenemisviisi õigusele. N õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia jne. Tegemist on alusainetega. Õiguse kohta küsimuste esitamine jaguneb kaheks: 1) horisontaalsed küsimused mitte sügavuti minek. Õiguse horisontaalsed tunnetusviisid on: a) õiguse filosoofia b) õiguse ajalugu c) õiguse sotsioloogia d) õigusdogmaatika /jurisprudents/ 2) vertikaalsed küsimused õigust on võimalik tundma õppida mitmetasandilise tundmaõppimise teel. MLA - Multi Level Approach. Esitame samuti õiguse kohta küsimusi, kuid lähme sügavuti. Õigust peab tundma õppima igakülgselt. Tuleb tundma õppida kõiki õiguse tunnetusviise. 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis
Faktiväiteid ei tohi olla loogikale vasturääkivad. Sünteetilised otsustused jagatakse klassideks: kogemusotsustused(sünteetilised, sest a prioris ehk mõistusest ei piisa, sest analüütilise puhul ei pea kogemusele tuginema) ja matemaatilised otsustused(analüütilise teadmise otsustused, kus piisab loogikast ja mõistusest, aga leitakse seos arutluskäiguga). Metafüüsika tegeleb ka kogemusest väljaspool olevaga. Hume’i järgi oli matemaatika ja metafüüsika erinevad ja nende tunnetusviisid on erinevad – üks analüütiline ja teine sünteetiline. Kant arvas aga teisiti: kas sellist teadust nagu metafüüsika saab üldse olla? Miks siis rääkida matemaatikast siin? Kant leiab matemaatika ja metafüüsika osa: a priori ehk sünteetiline osa. Selle põhjal ei saa eitada nii matemaatikat kui metafüüsikat. Mõlemad on sünteetilised a priori teadmised. Kuidas on aga metafüüsika võimalik? Platoni jm tegelaste raamatutest saab leida üldiseid väiteid, mis on aga analüütilised
Õigusega püütakse korraldada tähtsamaid inimkäitumise liike, teisalt aga tüüpilist. Õigusmõtlemine sisaldab opereerimist nö tüüpilisega. Ühelt poolt on see konkreetne, teiselt poolt aga universaalne (avatud) mõtlemise viis. See põhineb väärtusmastaapidel ja kujutab endast arutluskäiku normi sisust ja reaalsest struktuurist. Vt lisaks ÕE lk 92 Esser 2. Õiguse tunnetusviisidest. NB! Need on horisontaalsed õiguse tunnetusviisid. Erinevalt MLA-st.s Aarnio tunnetusviisid A.Aarnio õiguse tundmaõppimise käsitlus. Uurimiseseme kaudu õigusteaduse määratlemine on suhteliselt kitsas. Tänapäeval on õigus keerukas õigusnormide kompleks, mistõttu õiguse mõistmine omab mitmeid erinevaid tasemeid: l) Tehnilise teadmise tasand – „normide (teadmise) tasand“. Tehniliste teadmiste olemasolu normist – on teada, kust leida/lugeda, teame, missugune on norm. Normi sisust arusaamist pole.
Maailm, taevaavarus ja mikromaailm. Mõistus suudab haarata ainult lõplikku. Tegelik tunnetusvahend on meie süda. "Me ei tunneta tõde mitte ainult mõistuse vaid ka südamega, viimase printsiipide alusel mõistame ka esimesi" (ainult IQ pole tähtis, EQ ka!). Esmased printsiibid (ruum, aeg, kindlus maailmas) on mõistuse poolt tagantjärele kinnitatavad. Südame poolt juhitud vaim on peenetundelisuse vaim (esprit de finesse). See tuleks siduda geomeetria vaimuga ja mõlemad tunnetusviisid peaksid olema kooskõlas, siis saab õige pildi. Mõistuse säravaim tegu on iseennast piirata. Süda peab langetama otsuse. Teema arendab välja kihlveona. Otsuse, kas Jumal on või ei ole, valib inimene, kui ta panustab Jumalale oma eksistentsi tühisuse, selleks, et võita lõputult. Oma vaimu tõttu on inimene peaaegu ingel, madaluse tõttu peaaegu loom. Inimene on mõtlev pilliroog (un rosaen pensant). VOLTAIRE (1694-1778): Õppis jesuiitide kolleegiumis. Hiljem õppis ka õigusteadust.
91 · Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust sellise majandussüsteemi tarbeks, mis nõuab suurt ja kuulekat tööjõudu. Funktsionalistlik vaatenurk haridusele ja kihistumisele Konfliktiteoreetikute kriitika: · Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast. · Heakskiidetud ,,kultuur", nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid. · Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege. Erinevad lähenemised: Nii funktsionalistid kui konfliktiteoreetikud näevad haridussüsteemis filtreerimisprotsessi, mis suunavad õpilased kindlate programmide ja akadeemilise karjääri juurde. Funktsionaliste ja konfliktiteoreetikuid eristavad kaks aspekti:
annaabi.ee 
