Tundra Tundra is the world's youngest biome. It was formed 10 000 years ago. Located at latitudes 55° to 70° North. Almost all tundras are located in the Northern Hemisphere, encircling arctic desert and extending south to the coniferous forests of the taiga. The ecotone (ecological boundary region) between the tundra and the forest is known as the tree line or timberline. Tundra comes from the Finnish word tunturi, meaning treeless plain. It is noted for its frost-moulded landscapes, extremely low temperatures, little precipitation, poor nutrients, and short growing seasons. Dead organic material functions as a nutrient pool. The two major nutrients are nitrogen and phosphorus. Nitrogen is created by biological fixation, and phosphorus is created by precipitation. The most distinctive characteristic of tundra soil is its permafrost, a permanently frozen layer of ground. The average winter temperature is -28°C, but the average summe...
Hooned rajatakse igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb maapinnast pisut kõrgemale. 5) Miks on tundras ja metsatundras palju soid? Suvel õhuke pinnasekiht sulab, aga sügavamalt külmunud pinnas ei lase vett sügavamale imbuda. 6) Miks ei kasva tundras puid? Puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts. 7) Mille poolest erineb metsatundra tundrast? 8) Milliseid maavarasid leidub tundras? Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. 9) Millega tegelevad inimesed tundras? Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. 10 ) Millise on peamised keskkonnaprobleemid? Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud järved ja jõed. Asulate ümbruses vana kola ja taara 11) Mille poolest erineb Euroopa tundra P.-Ameerika tundrast?
sügavale maa sisse, kui ka laiuti tüvest väga kaugele · On kuivades männimetsades paljudele loomadele toiduobjekt · Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt 140 cm. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, laevaehituses, ravimina ning mäenduses Harilik kadakas · Igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. · Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani, millest vaik 9 kasvab Euroopas ning 1 Eestis. · Kasutatakse peamiselt ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses ning kadakaõli valmistamiseks. Paju · Pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond. · Pajusid on maailmas ligikaudu 400 liiki, nad kasvavad peamiselt põhjapoolkeral, eriti parasvöötmes. · Pajud võivad olla madalad põõsad või ka suured puud · Puuks kasvavate pajude
hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved päris külmad. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline. Venemaa paikneb igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Põhjaregioonis asub tundra (kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud), taiga (väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid) laiub tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug- Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder ja polaar-jänes. Taigas elab põder, hirv, pruunkaru, ilves, suurel hulgal linde- näiteks kakk ja ööbik. Lehismetsas elab metssiga, hirv, naarits, palju linde, madusid ja sisalikke.
Sääriksääsk (Tipulidae) Kihulane Sellesse sugukonda kuulub umbes 1 000 liiki väikesi, 2 - 6 mm pikkusi iseloomustab kogu sääski. Võrreldes pistesääskedega on Pistesääski on leitud kõigist keha ja eriti jalgade kihulaste jalad ja suised kliimavöötmetest tundrast väga tugev suhteliselt lühikesed. troopikani, nad puuduvad vaid pikenemine. Pikad Paljude liikide emased on kõrbetes, sest vastsed elavad vees jalad langevad tuntud väga tüütavate ja ka valmikud vajavad suurt rebimise korral vereimejatena. Isased teisi õhuniiskust. Väga paljud kergesti looma loomi ei ründa
Segametsa vöönd on üleminekuala laialehistelt metsadelt okasmetsadele. Raivo Aunap, 2000. EGCD. Mille poolest erineb segamets vahemerelisest igihaljast metsast või tundrast? Eesti suurus ja asend · Pindala 45339* km² · Ulatus saared 9,2% läänest itta 350 km järved 4,8% põhjast lõunasse 240 km · Rannajoon 3794 km Narva-Jõesuust Sõrve Narva-Jõesuust sääreni 391 km Iklani 1242 km · Äärmuspunktid · Maismaapiir 682 km N: Purekkari n., Vaindloo s. · Territoriaalmere piir S: Naha küla 769 km E: Narva
Maha tõmmata baobab Millise loodusvööndi taimed on ülejäänud? Vahemerelised metsad ja põõsastikud (max 2 punkti) Nimeta kaks riiki, mille territooriumil see loodusvöönd asub? Kreeka, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Türgi, USA jt. (max 2 punkti) 11. Maailma atlases lk. 68 on foto tundrast. Millisel aastaajal on foto tehtud? Sügisel Geograafiaolümpiaadi koolivoor 17. jaanuar 2006 8. klass Põhjenda oma vastust Esimeste külmade saabudes hakkab klorofüll lagunema ja tundrataimede lehed omandavad punase värvuse. (max 3 punkti) 12
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Peeter Vettik Valgejänes Referaat Juhendaja: Katrin Lekk Pärnu 2012 Lühitutvustus Valgejänes on suurepäraselt kohastunud eluks kõlmades põhjapoolsetes mäestikupiirkondades. Ta talub koguni miinus neljakümne kraadini küündivat pakast. Valgejänes asustab üsna erinevaid biotüüpe arktilisest tundrast ja põhjapoolsetest okaspuumetsadest (taigast) kuni kõrgete mägedeni, kus ta viibib metsapiirist kõrgemal. Paljudes kohtades on tema käsutuses vähe varjepaiku ning seetõttu on ta suurema osa aastast jäise tuule ja vihma meelevallas. Eluviis Valgejänes veedab suurema osa oma elust erakuna. Talve saabudes hakkavad jänesed Arktikas suurematesse karjadesse kogunema, mis tagab neile kiskjate eest parema kaitse. Hädaohu korral paneb kogu kari erinevatesse suundadesse plehku,
Enamik paplite süstemaatika uurijaist pooldab perekonna jaotust viieks sektsiooniks, kusjuures üks neist jaguneb veel kaheks alamsektsiooniks: hõbepaplid (alamsektsioon Populus) ja haavad (alamsektsioon Trepidae). Sektsioonideks jaotamine toob paremini esile perekonda kuuluvate liikide morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused, mistõttu seda on tunnustanud ja propageerinud ka rahvusvaheline paplikomisjon (International Poplar Commission) [10]. Tundrast troopikani. Harilik haab (Populus tremula) on väga laia levikuga liik, arvatakse isegi, et ta on kõige ulatuslikuma areaaliga puu maailmas[2]. Veidi liialdades võikski siis öelda, et haaba võib leida tundrast troopikani. Tõepoolest, haava levila hõlmab peaaegu kogu Euraasia mandri (#1): 38º põhjalaiusest lõunas kuni 70º põhjas, kusjuures parem kasvuala jääb 53º–60º põhjalaiuse vahemikku [15]. Seetõttu
Valgejänes Lehetäi Kiil Hunt Rebane Sookurg Kui peaks juhtuma, et jänes kaoks toiduahelast, viiks see selleni, et hunt ja rebane sureks välja ja taimed hakkaks liigselt paljunema. Valgejänes Eestis on laialt levinud sobivates biotoopides - peamiselt okaspuudega metsades ja rabades. Levinud ainult mandri-Eestis. Kogu levila hõlmab terve Põhja-Euraasia Islandist ja Iirimaast Sahhalini poolsaareni, Vaikse ookeani rannikul, ja tundrast Alpideni. Euroopas on teda pidevalt halljänese poolt põhja poole tõrjutud. Valgejänese (ja üldse jäneste) arvukus on viimastel aastatel tunduvalt langenud. Loomade hulga vähenemise põhjusteks on eelkõige väikekiskjate ning eriti rebaste suur arvukus. Ka ilveseid on valgejänese seisukohast "liiga palju". Hetkeseisul võiks valgejäneseid Eestis olla umbes 10 000 ja 12 000 vahel. 1994. a.
järgi. Eestis elab neid vähe ja on kaitsealused linnud. Vapiti on hirvlane (hirve alamliik) ja üks suuremaid ulukeid selles vööndis. Lisaks hirvedele liiguvad toiduotsinguil tundrast lõunapoolsematele aladele ka põhjapõdrad. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okasmetsavööndis elavad inimesed Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka
lemming, uruhiir. Oravad söövad taimi, okaspuude seemneid ja isegi linnumune. Linnud toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Puurindes elavad ainult vähesed putukaliigi, nt massiliselt esinev männivaablane , kelle vastsed toituvad okastest. LOOMASTIK Vapiti on hirvlane (hirve alamliik) ja üks suuremaid ulukeid selles vööndis. Lisaks hirvedele liiguvad toiduotsinguil tundrast lõunapoolsematele aladele ka põhjapõdrad. Click icon to add picture Click icon to add picture LOOMASTIK Kassikakk on okasmetsade üks levinumaid röövlinde. Teda tunneb ära uhketest "kõrvadest" ja "uhuu" hüüde järgi. Eestis elab neid vähe ja on kaitsealused linnud. Click icon to add picture LOOMASTIK Nirgid ja kärbid on lühikeste jalgade ja suhteliselt pika ümara kerega loomad nagu soobelgi
Kadakas Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani (viimases ainult mäestikes). Vaid 9 kadakaliiki kasvab Euroopas, Eestis omakorda ainult 1: harilik kadakas. Kadakad koos ebaküpresside, küpresside, elupuude, mikrobioota ja hiibapuudega kuuluvad väikesesse 20 perekonda ja 125 liiki hõlmavasse küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. Kõiki neid iseloomustavad soomusjad või nõeljad, vastakud või männases asuvad okkad. Harilik kadakas (Juniperus communis) Taksonoomia Riik: Taimed Plantae
Paikneb aladel, mis praktiliselt langevad kokku kliimatsoonidega. Põhjaregioonis asub tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud. Praktiliselt paikneb terve regioon igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel. Taiga väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid lauib tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski
Välimuselt on ta väga sarnane meie kodukoerale, kuid on suurema kehaehitusega. Kaalub keskmiselt 30-60 kilo, keha pikkus keskmiselt 150cm. Saavutab suguküpsuse 2-3 aastaselt, tiinus kestab 62-75 päeva ja poegib 1-12, harilikult siiski 4-7 kutsikat. Elab vabas looduses kuni 10-15 aastaseks, vangistuses aga kuni 20seks. Elab karjas kus on ligi 20 liiget, suurimates võib olla lausa kuni 38. Väga seltsiv loom. Esinemine Hunt asustab kõiki keskkonnatüüpe- arktilisest tundrast ja Venemaa steppidest kuni kõrgete mägede ja poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilume-ja jääga kaetud aladel. Asustustihedus ja arvukus sõltub metsavööndis maastiku mosaiiksusest ja lumikatte paksusest ning stepi- ja eriti kõrbealadel joogipaikade olemasolust. Elupaigana väldib hunt lausmetsa. Ta eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad
Kuna riigi territoorium on nii suur, on kliima seal väga mitmekesine. Suuremas osas on see kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne. See tähendab, et talv on pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Kõige külmem piirkond on Siber, kus Verhojanski linna piirkonnas võib kraadiklaas veebruaris langeda kuni -68 kraadini. Põhjaregioonis asub tundra (otsetõlkes soome keelest tähendab see metsatut kõrgustikku), kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad ja kohati kääbuspuud. Tundrast lõuna poole laiutab taiga (türgi-tatari keeltes tähendab ,,taiga" tukkuvat metsa), mis ulatub Siberi lõunapiirini. Taigas kasvavad põhiliselt okaspuud: kuusk, mänd, nulg, lehis, seeder. Tuntud taigaasukas on karu. Muide, välismaalased armastavad venelasi võrrelda karuga ja Venemaad nimetada karude maaks. Karu on teadupärast tugev ja osav loom, kes väga armastab mett. Looma venekeelne nimetus medved pärineb sõnadest mjod (mesi) ja vedatj (teadma).
Venemaa taimestik Paikneb aladel, mis praktiliselt langevad kokku kliimatsoonidega. Põhjaregioonis asub tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud. Praktiliselt paikneb terve regioon igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel. Taiga väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid lauib tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem
põõsad on kidurad. Loomade lindude arv kõigub tugevalt suurte rännete tõttu. Tüüpilised loom tundrale on põhjapõder, arktiline jänes, polaarrebane, lumekakk, lemming. (Maailma Loodusvööndid) 7.4. Alpiinne Tundra Külm kliima mägedes on põhjustatud enamasti madalast õhurõhust ja kõrguse suurenemisest. Alpiine tundra on kõrgmägedes, sealsed mullad on kehvad puude kasvuks ja seetõttu on alpiinsed tundrad puudetta rohumaad. Alpiinset tundrat eritab tavaliselt tundrast ka see, et seal ei esine tundrale nii iseloomulikku igikeltsa, sest sealsed mullad on hea äravolutõttu kuivemad. Alpiinse tunda ja taiga vahel on lähisalpiinnse löödusvööndi osa, kus esineb juba metsasid ja taigale iseloomulikumaid taimi. Taimestikus on iseloomulikud kääbus, maadligi põõsad ja taimed, kes suudavad kasvada kuivemal pinnasel (Bartsia alpina, Harrimanella hypnoidesjt).(Wikipedia) KOKKUVÕTE
ning suudavad end teiste ees kaitsta. Kõige rohkem on rohttaimi ning roomajaid ja väikesi imetajaid. Kõige vähem suuri puid ja suuri imetajaid. Iga taim on kohastunud teistest erinevalt, iga loom kasutab ellujäämiseks teistest erinevaid nippe. Kasutatud kirjandus Saatana meri (Viktoria Malt 1981) Kõrbed (Sarjast Silmaring 1999) Kaktuse tähtkujus (Nikolai Nikonov 1988) Mandrite geograafia VI klassile (V. Korinskaja, L. Prozorov ja V. tenjov 1986) Tuhat tutvust tundrast kõrbeni (V. Masing ja L. Poots 1977) Internet: -http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbetaimed.htm -http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm
eeterlike õlide tõttu, vähese kasvavad nii põhja- vaiguga. kui lõunapoolkeradel. Puit on pruunilülipuiduga, pehme, kuid tugev ja sitke, Põhjapoolkeral meeliva lõhnaga, peenekiuline, Valgusnõudlikud, põuakindlad, arktilisest tundrast ilusa tekstuuriga, ei sisalda mulla suhtes vähenõudlikud, kuni vaigukäike, sisaldab eeterlikke Harilik kadakas (Juniperus communis); Sabiina mägedes kasvavad kuni 4000 m troopikamägedeni, õlisid
Venemaal on palju järvi, eriti rohkesti võib neid leida riigi loodeosast. Siberis asub ainulaadne Baikali järv maailma sügavaim mageveejärv. Baikalisse suubub 336 jõge, ent väljub vaid üks Angara. Kuna riigi territoorium on nii suur, on kliima seal väga mitmekesine. Seal on talv pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Kõige külmem piirkond on Siber, kus Verhojanski linna piirkonnas võib kraadiklaas veebruaris langeda kuni 68 kraadini. Põhjaregioonis asub tundra, tundrast lõuna poole laiutab taiga, mis ulatub Siberi lõunapiirini. Taiga lõunaosas võib leida lehtpuumetsi, kus puud nagu meil Eestiski heidavad talveks oma leherüü maha. Keskvöötme levinuimaks puuks on kask Venemaa tõeline sümbol. Maa lõunarajoone hõlmavad stepid ja metsastepid. Metsastepp on iseloomulik Kesk-Volga aladele, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lausk- maale, stepp Lõuna-Volga aladele, Uurali äärmistele lõunaaladele ja Ida- Siberi mõnele osale
mätastena, põhjustavad nad suurte maa-alade soostumist ja seda ka tundravööndis. Soode kuivendamiseks tehakse agromelioratiivtöid. Teiselt poolt, vanadel soodel on suur tähtsus turba tootmisel. Turbakihi kasv toimub väga aeglaselt kõige soodsamates tingimustes moodustub 1cm paksune turbakiht umbes 10 aasta jooksul. b) Alamklass PÄRISLEHTSAMBLAD. Liike umbes 24 600. Levinud laiemalt kui turbasamblad. Kasvavad mitmesugustes ökoloogilistes tingimustes tundrast ja metsatundrast kuni stepi ja kõrbeni. Kõige tüüpilisemad pärislehtsammalde kasvukohad, kus nad ilmselt domineerivad või moodustavad lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid. Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega. Sugulise paljunemise elundid tekivad ühtedel peateljel, teistel külgharudel. Mõnedel liikidel peatelg ei harune. Harilik karusammal (Polytrichum commune) on üks kõige laiemalt levinud pärsialehtsamblaid.
põhjustavad nad suurte maa-alade soostumist ja seda ka tundravööndis. Soode kuivendamiseks tehakse agromelioratiivtöid. Teiselt poolt, vanadel soodel on suur tähtsus turba tootmisel. Turbakihi kasv toimub väga aeglaselt – kõige soodsamates tingimustes moodustub 1cm paksune turbakiht umbes 10 aasta jooksul. b) Alamklass pärsialehtsamblad- Bryidae. Liike umbes 24 600. Levinud laiemalt kui turbasamblad. Kasvavad mitmesugustes ökoloogilistes tingimustes tundrast ja metsatundrast kuni stepi ja kõrbeni. Kõige tüüpilisemad pärislehtsammalde kasvukohad, kus nad ilmselt domineerivad või moodustavad lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid. Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega. Sugulise paljunemise elundid tekivad ühtedel peateljel, teistel – külgharudel. Mõnedel liikidel peatelg ei harune. Harilik karusammal (Polytrichum commune) on üks kõige laiemalt levinud pärsialehtsamblaid
tihedate mätastena, põhjustavad nad suurte maa-alade soostumist ja seda ka tundravööndis. Soode kuivendamiseks tehakse agromelioratiivtöid. Teiselt poolt, vanadel soodel on suur tähtsus turba tootmisel. Turbakihi kasv toimub väga aeglaselt kõige soodsamates tingimustes moodustub 1cm paksune turbakiht umbes 10 aasta jooksul. b) Alamklass pärsialehtsamblad- Bryidae. Liike umbes 24 600. Levinud laiemalt kui turbasamblad. Kasvavad mitmesugustes ökoloogilistes tingimustes tundrast ja metsatundrast kuni stepi ja kõrbeni. Kõige tüüpilisemad pärislehtsammalde kasvukohad, kus nad ilmselt domineerivad või moodustavad lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid. Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega. Sugulise paljunemise elundid tekivad ühtedel peateljel, teistel külgharudel. Mõnedel liikidel peatelg ei harune. Harilik karusammal (Polytrichum commune) on üks kõige laiemalt levinud pärsialehtsamblaid
tihedate mätastena, põhjustavad nad suurte maa-alade soostumist ja seda ka tundravööndis. Soode kuivendamiseks tehakse agromelioratiivtöid. Teiselt poolt, vanadel soodel on suur tähtsus turba tootmisel. Turbakihi kasv toimub väga aeglaselt kõige soodsamates tingimustes moodustub 1cm paksune turbakiht umbes 10 aasta jooksul. b) Alamklass pärsialehtsamblad- Bryidae. Liike umbes 24 600. Levinud laiemalt kui turbasamblad. Kasvavad mitmesugustes ökoloogilistes tingimustes tundrast ja metsatundrast kuni stepi ja kõrbeni. Kõige tüüpilisemad pärislehtsammalde kasvukohad, kus nad ilmselt domineerivad või moodustavad lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid. Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega. Sugulise paljunemise elundid tekivad ühtedel peateljel, teistel külgharudel. Mõnedel liikidel peatelg ei harune. Harilik karusammal (Polytrichum commune) on üks kõige laiemalt levinud pärsialehtsamblaid
annaabi.ee 
