Nimed Marmortahvlil tegelased: -Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. -Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. -Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. -Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. -Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. -Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes.
Kalle Pilli (SH) ,,Jevgeni Onegin" Aleksander S. Puskin · Tegevus toimub Venemaal 20. sajandil. · Jevgeni Onegin Tark mees, kellele meeldis üksi aega veeta. Kui ta noorem oli, meeldis talle pidutseda, kuid vanemana tabas teda depressioon. Tatjana armastas oneginit. Oli omapäraselt ilus, vastand oma õele. Ta oli kahvatu jumega ning tumedajuukseline. Lenski Romantik, poeet. Pühendas paljud oma luuletused oma armastatule. Jutukas. · Jevgeni elab väga pidude rohket elu, käib ballilt ballile ja lõunasöögilt õhtusöögile. Varsti sureb tema isa. Veidi aega pärast sureb ka tema onu, kes jätab Jevgenile päranduseks mõisa. Onegin kolib maale, onu mõisa. Talle hakka meeldima omaette olemine. Jevgeni on elust tüdinenud. Onegin kohtab Lenskit, kes on poeet. Lenski
I Bbpp X bbPp gameedid BP Bp bP bp BP BBPP BBPp BbPP BbPp Bp BBPp BBpp BbPp Bbpp bP BbPP BbPp bbPP bbPp bp BbPp Bbpp bbPp bbpp II Fenotüübid on: 9 Tumedajuukseline tedretähnidega (BBPP, BBPp, BbPP, BbPp) 1 heledajuukseline tedretähnideta (bbpp) 3 heledajuukseline tedretähnidega (bbPP, bbPp) 2 tumedajuukseline tedretähnideta (Bbpp) Fenotüübiline lahknemissuhe on: 9:1:3:2 9. Miks muutus äädikakärbes klassikalise geneetika lemmikobjektiks(3). 9.1 – Diploidses kromosoomistikus on ainult 4 paari kromosoome 9.2 – Kiire paljunemine, s.t kiire põlvkondade vaheldumine
5.Millise poole? ja miks? ta lõpuks valib. 6.Esita raamatust näiteid, kuidas on poistest saanud vaprad võitlejad. 7.Missugune oli poiste esimene lahing? 8.Millises üksuses võitlesid Tartu koolipoisid? 9.Missugune olukord valitses aastal 1918. eestimaal? 10.Iseloomusta Enn Ahase perekonda. 11.Kas ja kuidas on poisid romaani esimese osa lõpuks muutunud? 12.Esita teose kohta 5 küsimust. Vastused: 1. Käämer- Pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Võitlushimuline Reinok- Pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga 6.kl poiss. Tääker-Kõige kogukam klassikaaslane Jürine- Pikk ,sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Riiutli gümnasistkade sabas jõlkida ja koolipidudel tantsimas käia. Valged kindad käes. 2. - Käämeri ja Käsperi omavaheline tüli.( teemal kes on kommunist , kes mitte) Käämer heitis käsperile ette , et vaesed peavad ise hakkama saama
suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. Franz Kafka "Loss" K. Albert Camus "Katk" doktor Bernard Rieux Hermann Hesse "Stepihunt" Harry Haller, Hermine, Pablo, Maria Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita" Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli
Te ju teate, ma sõidan selleks, et olla seal, kus olete teie,“ ütles ta, „ ma ei saa teisiti.“( Vronski sõnad Annale rongis.) See lõik näitab minu arvates, et Vronski ei armasta Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Sest hiljem oli Vronskil juba järgmine armuke. Kes tõi talle järgmised erutavad elamused, mida ta polnud Annaga tükk aega saanud. Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik – ilusa, haruldaselt rahuliku ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus ning ta uhiuues mundris on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam. Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski peaaegu ei mäletanud. Vronski ei armastanud perekonnaelu: ta nägi perekonnas, eriti abielumehes, poissmeeste üldise arvamise järgi midagi võõrast, vaenulikku ja eelkõige midagi naeruväärset
Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti. Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23- aastane, poeet. Korovjev pikk, kõhn, irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki. Margarita Meistri armastatu, kellele ainsaks sooviks, oli Meistriga koos alatiseks õnnelikuks saada. Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees. Peemot suur, must kass, vurrud õieli. Professor Woland pikka kasvu, tumedate juustega, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremad kullaga, üks silm must ja teine roheline. 5. Loo peategelase muutumine. Meister oli tõsiselt heatahtlik ja südamlik inimene. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat
Mariel Luuk, 11c Tallinn 2011 Tegelased ja raamatu sisu Glaucus Ateenast tulnud rikas mees, kes vahetevahel ei mõistnud itaallaste eluviisi. Talle meeldis osa võtta pidulikest üritustest ning oma heledate juuste ja võõramaise välimusega paistis ta kõikidele silma ning linnas tunti teda hästi. Loomuselt oli Glaucus aus ja heatahtlik. Ione tumedajuukseline imekaunis naine, kellest igaüks oleks võinud rääkida Pompeji's. Glaucuse armastatu. Clodius Galucuse sõber. Rikkamapoolne Pompeji elanik. Nydia pime lilleneiu Tessaaliast, kel olid head muusikalised anded. Oli Galucusega väga lähedane. Arbaces Egiptlane, kes mõistis maagiat. Kasvatas üles Ione ja tema venna. Loomuselt oli Arbaces õel, salakaval ja petlik mees. Diomedes rikas kaupmees. Julia Diomedes kaunis tütar, kes ihkas sisimas Galucuse järele.
peresid kehastavad inimesed. Kuna mul on kombeks leida vigu pisiasjades, jälgisin ma igaühe tegevust väga suure tähelepanuga. Mida rohkem ma jälgisin, seda huvitavam tundus mulle see, kuidas ka lihtrahva osatäitjateks olid väga oskuslikud näitlejad. Tõesti oli ainuüksi inimese näoilmest ning kehahoiakust kaugele aru saada, kes ta on, mida ta teeb ja miks ta seda teeb. Mingi aja pärast saabus lavale Carmen, kes oli teistest selgesti eristatav. Tumedajuukseline mustlanna, kes armastas inimeste tähelepanu ning ajas oma asja nii, et kõik tema tegevuse vastu huvi tundsid. Naised heitsid Carmeni poole kadestavaid pilke, kuna kõik mehed ihaldasid just tema armastust. Siin tuli Carmeni poolt mängituna hästi välja autori üks sõnumitest selles teoses: "Inimene ihaldab alati kättesaadamatut." Samal ajal kui mehed tema ümber tiirlesid oli üks mees kõigist eemal ning ei teinud Carmeni tegemistest eriti välja. Tema nimi oli Jose
9)Mis ajajärku kujutab antud romaan? Ajajärk on eesti vabadussõda, raamat on kirjutatud Vabadussõja ainetel. Teos on mitmeti autobiograafiline ning põhineb suuresti tõestisündinud lugudel 10) Kes on patsifist? patsifist on inimene kes on igasuguse sõjategevuse vastu ning ei taha vägivalda kasutada Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja
Neist esimese kirjeldus jätab jumalannast mulje, nagu võiks ta olla kiivrit kandev linna kaitsejanna. Pausanias kasutab samu epiteete kui Platon, lisaks veel ‘αποστρφία – see, kes pöörab ära, ning ωπλισμένη– relvastatu. Viimane näib olevat hilisem, seepärast pole tõenäoline, et seda oleks kasutatud müntidel oleva Aphrodite iseloomustamiseks. Pausanias kasutab ka väljendit Aphrodite melainis – tumedajuukseline Aphrodite. Kuna seegi on hiline lisand ning ei näi kuidagi kirjeldavat Aphroditet kaitsjannana, ei ole siinkohal oluline seda meelde jätta. Mõnes kohas on jumalannale viidatud kui Aphrodite Promachosele (kaitsjanna aspekt). Samuti on kasutatud epiteeti πειθώ, veenmine. Teisal on seda tõlgitud kui ‘tõelist jumalikkust’ Aphroditet on seostatud Korintose tiivulise hobusega, kujutatud tiivuliste hobuste seltskonnas
· Stepan Arkadjits Oblonski, Stiiva · Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly · Sergei Aleksõts Karenin, Serjoza · Nikolai Dmitõts Levin · Sergei Ivanovits Koznõtsev · Elizaveta Fjodorovna Tverskaja, Betsy · Madame Stahl · Varvara Andreevna, Varenka · Vasenka Veslovski VRONSKI Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik ilusa, haruldaselt rahuliku ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus, alates lühikeseks lõigatud mustade juuste ja värskelt raseeritud lõuaga kuni õlaka uhiuue mundrini, on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam, kellel oli abielus olles ja eriti hiljem palju üldsusele tuntud romaane (st armulugusid). Vronski ei austanud oma südames ema ja andmata sellest endale aru, ei armastanud teda
Mihhail Bulgakov Meister ja Margarita Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu. Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade
Majesteeti paluda, et printsess Mary võimalikult kiiresti koos ühe osa kaasavaraga...'' Saadik takerdub pisut, '' ...sularahas,mõistagi,Hispaaniasse saadetaks...''.... ...''Aga minu suverään vajab tingimata otsekohe nimetatud 400 000 tukatit!'' ''Nii palju raja ei ole ühelgi maailma monarhil, ja lisaks veel kohemaid!'' ''Siiski!Keisril on peale teie tütre, printsess Mary veel teine nõbu, Portugal printsess Isabel. See on sale tumedajuukseline daam, parajasti õiges abiellumiseas ning Kastiilia kõrge seisustekogu cortes ootab teda vaimustusega keisri abikaasaks.'' ''Ha-ha, naer tuleb peale!'' ''Ja Portugali kuningas raputab lihtsalt nii muuseas käisest 400 000 tukatit ?'' ''Portugali kuningas pakkus keisrile koguni kohe 900 000 tukatit kullas.'' ''Siis on ju kaup juba koos ?'' küsib Henry uurivalt. Hispaania saadik kehitab sõnatult õlgu.
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline
mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea aga ei näe ta sellel tegevusel enam mõtet. Teose lõpu poole saab ta teate, et nad on elus ning sellest Ernstile täiesti piisab. Ta armastab südamest Elisabethi. Graeber hukkub teose lõpus. Elisabeth Kruse Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma naise isa saatuse kohta teadlik oli, see teadmine suri aga koos Ernstiga. Hermann Böttcher puhkusel viibiv sõdur, kes otsib taga oma kadunud naist. Ta nõustub
sel mässude ja kakluste ajastul, sulgesid need taas, niipea kui nägid põgenevat nelja musta meest. Instinkt ütles neile, et selleks korraks on kõik lõppenud. Pealegi oli juba hilja ja tol ajal nagu praegugi heideti Luxembourg'i linnaosas vara magama. Jäänud proua Bonacieux'ga kahekesi, pöördus dAxtag-nan tema poole: vaene naine lamas poolminestanult tugitoolil. DArtagnan mõõtis teda kiire pilguga. See oli sarmikas kahekümne viie kuni kahekümne kuue aastane tumedajuukseline, siniste silmadega naine, pisut ülespoole ninaga, suurepäraste hammastega, roosi- ja opaalivärvilise nahaga. Sellega piirdusidki tunnused, mille järgi teda suurilmadaamiks oleks võinud pidada. Ta käed olid valged, kuid mitte peenejoonelised. Ka jalad ei osutanud kõrgele päritolule. Õnneks ei osanud dArtag-nan veel niisuguste üksikasjade vastu huvi tunda. Sel ajal kui dArtagnan uuris proua Bonacieux'd ja oli uurimisega jalgadeni jõudnud,
annaabi.ee 
