T=TA-TR, seega C=Co+cY-cT Eeldatakse, et G on autonoomne (sõltumatu kogu aeg ühesugune) ja T on konstantne. Vt. joonis 12.1 kogukulutuste joon 2. Netoeksport Neljasektorilises avatud majanduses on ka välismaa netoekspordina on seos nii meile toovate firmade kui välja viivate firmade vahel: E=C+Id+G+(X-M) Eksport X suurendab kogutulu ja toodangut. Eksporti käsitletakse autonoomsena (muutumatuna) Eesti kogutulu suhtes (suurus sõltub Eesti kaupu ja teenuseid ostvate riikide tulutasemest). Import ei ole autonoomne, see sõltub Eesti rahvuslikust kogutulust ja väljandub impordifunktsioonina: M=Mo+mY, kus m impordi piirkalduvus, Mo autonoomne osa. m=impordi_muutus/tulu_muutus, antud analüüsis M=Mo (pole sõltuvat osa sees. Kui sõltuv osa oleks sees, ei tuleks tulujoon enam paralleelne esialgse C- joonega). 3. Rahvusliku kogutulu tasakaal Y C Id G X-M E 500 400 35 100 15 550 600 457 35 100 15 625
investeermiskulutustele vertikaalselt liidetud avaliku sektori kulutused. Nüüd saab algse tarbimis funktsioonist C=C0+cYd uue funktsiooni, kus Yd=Y-TA+TR, kus TA-TR on tulumaksust lahuatud tulusiirded ning see on netomaksud (T-taxes) ja nüüd saab tarbimisfunktsioon kuju:C=C0+cY-cT. Netoeksport Kui nüüd eeldada, et on olemas ka välissektor saamegi SKP võrrendi, ehk kogukulutuste võrrandi: Eksport on samuti autonoomne, sest ta sõltub nende riikide tulutasemest, kuhu hüvist eksporditakse. Mis puutub importi, siis sellele tehtavad kulutsed kajastuvad nii tarbimiskulutustes, kui investeeringutes, kui ka avalikus sektoris, seetõttu lahutatakse see, kuid import ei ole autonoomne. Impordifunktsioon: M=M0+mY, kus M0-autonoomne import; m-impordi piirkalduvus. Impordi piirkalduvus(MPM marginal propention import) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet: Olgugi, et import ei ole autonoome käsitleme me teda netoekspordi lihtsuse mõttes
avaliku sektori kulutused. NETOEKSPORT Kui eeldada et lisaks avalikule sektorile on olemas ka välissektor, saame järgmise kogukulutuste võrrandi E=C+Id+G+(X-M) Netoeksport suurendab riigi kogtoodangut ja kogutulu. Kuna Eestist eksporditud hüvised suurendavad Eesti kogutoodangut ja kogutulu, saab eksporti käsitleda kui kogukulutuste koostisosa. Eksport on Eesti kogutulust sõltumatu muutuja, sest ei sõltu Eesti tulutasemest, vaid nende riikide tulutasemest, kuhu Eestis toodetud hüviseid eksporditakse. Impordile tehtavad kulutused kajastuvad nii tarbimis-, investeerimis- kui ka avaliku sektori kulutustes. Kuna import ei ole kodumaine toodang, tuleb ta eksporidst lahutada ja analüüsida tuleb vahet e netoeksporti. Import ei ole kogutulust sõltumatu. Impordifunktsiooni väljendatakse tavaliselt M=Mo+mY, kus mo-sõltumatu import, m-impordi piirkalduvus. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet
(eh EEK/euro, välisvaluuta) 61. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Hoida oma oma rikkust väärtpaberites, mis annavad intressitulu; on võimalus paigutada oma rikkus ka füüsilisse varasse, näiteks kinnisvarasse, kunstiväärtustesse, tootmishoonetesse jne. 62. Kuidas defineeritakse rahanõudlust? Millised on rahanõudluse motiivid? Kuidas sõltub rahanõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Motiivid- tehingumotiiv; ettevaatusmotiiv; spekulatsioonimotiiv. 63. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagudes ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud (progoositav) inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. 64. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud rahapakkumine ja üldine hinnatase?
vahetusvahend, arvestusühik, väärtuse säilitamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuste ebastabiilsus on kaupraha puudused. 2. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? Sularaha ja hoiused? 3. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Sukasäär, investeerida, hoiusesse panna, põlema panna.. Väärtpaberid, füüsiline vara 4. Kuidas defineeritakse raha nõudlust? Millised on raha nõudluse motiivid? Kuidas sõltub raha nõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Raha nõudlus on likviidse, reaalse raha nõudlus. Tehingumotiiv -raha kasutada tehingutes, ettevaatusmotiiv valmisolek ettenägematuteks 11 tehinguteks, spekulatsioonimotiiv soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas.
vahetusvahend, arvestusühik, väärtuse säilitamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuste ebastabiilsus on kaupraha puudused. 2. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? Sularaha ja hoiused? 3. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Sukasäär, investeerida, hoiusesse panna, põlema panna.. Väärtpaberid, füüsiline vara 4. Kuidas defineeritakse raha nõudlust? Millised on raha nõudluse motiivid? Kuidas sõltub raha nõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Raha nõudlus on likviidse, reaalse raha nõudlus. Tehingumotiiv -raha kasutada tehingutes, ettevaatusmotiiv – valmisolek ettenägematuteks 11 tehinguteks, spekulatsioonimotiiv – soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas
M xV = P x Y, kus M-ringluses olev rahahulk, V-raha ringluskiirus, P-hinnatase, Y-kogutoodangu hulk Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi: · äritehingute nõudlus (tehingumotiiv) raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks · ettevaatusnõudlus (ettevaatusmotiiv)- raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks · spekulatiivne nõudlus (spekulatsioonimotiiv) inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Keskpanka nime nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: · rahapoliitika elluviimine, · kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, · valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena
Tarbimisfunktsioon (2) Seega, kolmesektorilises majanduses on tarbimisfunktsioonil järgmine kuju: C=C0+cY+cT Eeldus: netomaksud on autonoomne muutuja (tegelikkuses sõltuvad maksud saadud sissetuleku suurusest). Neljasektoriline majandus Kui majanduses eksisteerib ka välissektor, on kogunõudlusel neli komponenti: AD=C+Id+G+(XM) Netoeksport (XM) suurendab riigi kogutoodangut ja kogutulu. Eksport on riigi majandusest sõltumatu, autonoomne muutuja, sõltudes nende riikide tulutasemest, kuhu kaupa eksporditakse. Import Impordile tehtavad kulutused kajastuvad nii tarbimis, investeerimis kui ka avaliku sektori kulutustes. Kuna ta ei ole kodumaine toodang, tuleb ta ekspordist lahutada. Impordi maht võib muutuda, kui kogutulu muutub. Seega pole ta autonoomne muutuja. Impordifunktsioon on tavaliselt järgmise kujuga M=M0+mY, kus M0 on autonoomne import, m on impordi piirvalmidus. Impordi piirvalmidus (MPM) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet: MPM=M/Y
riskipreemia (täiendav tulu võrreldes riskita väärtpaberiga) on proportsionaalne selle väärtpaberi beetakordajaga. Viimane omakorda mõõdab üksiku väärtpaberi tundlikkust väärtpaberituru kui terviku muutumise suhtes. Kui väärtpaberi kurss tõuseb näiteks 10%, aga väärtpaberiturgu tervikuna iseloomustav näitaja ainult 5%, siis on väärtpaberi beetakordaja 2. Kui selle mudeli järgi arvutada mingi väärtpaberi odavat tulukust, tuleks lähtuda riskivabast tulutasemest (milleks võiks olla riigi võlakirjadelt makstav intressimäär), turu keskmisest tulukusest ja väärtpaberi tundlikkusest (beetakoefitsendist) turu keskmise tulukuse suhtes. Investeerimine välisaktivatesse tulusus ja riskid. Välismaiselt aktivalt saadav tulusus sõltub selle aktiva enda sisemisest tulususest ning vahetuskursi muutuse mõjust. Mingi välisaktiva omandamisega kaasneva riski suurus ei sõltu mitte üksnes selle välisaktiva
Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J.M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine küll suureneb tulude tõustes, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused (I) on teine oluline komponent kogunõudluse kujunemisel. Investeeringuid käsitletakse sageli autonoomsetena ehk sõltumatutena tegelikust tulutasemest. Investeeringud koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Investeeringute maht sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, mis teeb nende prognoosimise keeruliseks. Nii mõjutavad investeeringute mahtu tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad ning investeerimiskliima üldiselt.
suurendab rahapakkumist 10. Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu 11. Raha hoidmise alternatiivkulu mõõdab: nominaalne intressimäär 12. Kui rahapakkumine hoitakse konstantsena, siis nominaalse intressimäära tõus ....... rahanõudlust ning (üldine) hinnatase ....... : vähendab; tõuseb 13. Kui isik, kes ostab 90-ne päevase riigikassa võlatähe (riigiveksli), siis ei tea ta: ex post reaalset intressimäära 14. Reaalraha nõudlus sõltub tuludest (tulutasemest) ning: nominaalsest intressimäärast 15. Mõõduka inflatsiooni üks võimalikest kasudest on: tööturgude parem funktsioneerimine 16. Valitsuse tulude põhiliseks allikaks hüperinflatsiooni tingimustest on: emissioonitulu 17. Hüperinflatsiooni peatamiseks peaks valitsus lisaks rahapakkumise suurendamise lõpetamisele ka: tõstma maksusid ning alandama valitsuse kulutusi 18. Muutujaid, mida väljendatakse rahalistes ühikutes, nimetatakse: nominaalsed 19
määratud ilma, et neid mõjutaksid nominaalse muutujad või raha olemasolu 103. Klassikalise dihhotoomia kohaselt kui rahapakkumine väheneb, siis ………….. alaneb/alanevad: hinnatase 104. Raha neutraalsuse kontseptsioon klassikalises mudelis sätestab, et kui raha pakkumine suureneb, siis suureneb:nominaalne intressimäär 105. Nominaalsed muutuja(d) on: hinnatase, rahapalk, inflatsioonimäär 106. Reaalraha nõudlus sõltub tuludest (tulutasemest) ning: nominaalsest intressimäärast 107. Tüüpiliselt määratletakse hüperinflatsiooni kui üldist hinnatõusu, mis on rohkem kui 50 protsenti kvartalis. Väär 108. Muutujaid, mida väljendatakse füüsilistes ühikutes või kogustena, nimetatakse: reaalsed 109. Ootamatu inflatsiooni kulu sisaldab kingatallakulu, menüükulu, suhteliste hindade muutlikkuse kulu ning maksumoonutuste kulu. Väär 110
8.4. Raha nõudlus mida suurem tulu, seda suurem nõudlus, seega oleneb raha nõudlus sellest, kuidas oma raha hoitakse, kas sularahana, väärtpaberitena või mingil muul moel. Raha nõudluse motiivid Tehingumotiiv majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid Ettevaatusmotiiv majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks Spekulatsioonimotiiv soov hoida raha tulu saamise eesmärgil Raha nõudluse sõltuvus tulutasemest ja intressimäärast kogu raha nõudluse käsitlus on suuresti üles ehitatud dilemmale, kas hoida rikkust väärtpaberite või sularahana, ehk kas väärtpaberitest saadav tulu on suurem kui pangast saadav intress. 8.5. Raha nõudluse käsitluse erinevused keinistlikus ja neoklassikalises majandusteoorias Kui liita kõigil motiividel hoitava raha hulgad, saame raha nõudluse kõvera (L-kõvera), mis
Rahanõudlus on majandusagentide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida enda käes. Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi: äritehingute nõudlus – raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks ettevaatusnõudlus - raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks spekulatiivne nõudlus – inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank. Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid. Keskpanka nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: rahapoliitika elluviimine, kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele. Keskpank
annaabi.ee 
