Valmistamisaasta 2014 Aadress Suve tn 2, Tallinn Kasutamisotstarve Korterelamu Korruste arv 7 Korterite arv 67 Tuleohutuspaigaldised ATS Kaugus päästekomandost 2,1 km (Lilleküla) ja 2,3 (Kesklinna) Tulepüsivus TP1 Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 (väike) Korterid on eraldi tuletõkkesektsioonid, uksega EI30 Kaugküte Pooltel korteril on rõdu Välisuks on lukus Pööning puudub 2. Hinnang saadud riskiindeksile: Riskiindeksi väärtus on 0,6065 (väga hea) (minimaalne riskiindeksi väärtus on 0, mis tähendab maksimaalset tulekindlust). Tabel 1 Parameetrite kirjeldus P1 Siseviimistlusmaterjalid korterites. Korteri sisevooderduse võime edasi lükata konstruktsioonide süttimist ja vähendada tule levikut.
Lisaks II kaitsetaseme abinõudele rakendatakse siin automaatseid tulekustutusseadmeid (projekteeritakse erieeskirja järgi). 4. TULETÕKKESEKTSIOONID Kasutusviisi või tuleohuklassi poolest üksteisest erinevad ruumid jagatakse omaette tuletõkkesektsioonideks tootmisruumid eraldatakse laoruumidest ning eelnimetatud omakorda muu otstarbega ruumidest (kontoriruumid, Wc kui neis on töö- ja viibimiskohti enam kui 25 inimesele). Eri korrused on üldjuhul omaette tuletõkkesektsioonid. Tuletõkkesektsioonid peavad olema ümbritsetud massiivsete tuletõkketarinditega. Plahvatusohtlik ruum tuleb varustada kergete paiskpindadega, mis väldivad plahvatuse korral ülerõhu tekke ruumis. Paiskpindade hulka loetakse aknad, uksed, kergpaneelid (paiskpaneelid), mis avanevad või purunevad ülerõhu korral. Vajalik paiskpind määratakse arvutuse teel. Evakuatsioon. Üldjuhul peab hoone iga korruse tasandilt olema vähemalt kaks teineteisest
lahendama evakuatsiooni vastavalt kahekorruselisele hoonele. · Üldjuhul peab hoone iga korruse tasandilt olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatult asetsevat evakuatsioonipääsu. 1 pääs otse välja on lubatud 1 korruselisel hoonel kui ruumis töötab : 1 tuleohuklassi puhul kuni 50 inimest 2 tuleohuklassi puhul kuni 15 inimest 3 tuleohuklassi puhul kuni 5 inimest Tuletõkkesektsioonide moodustamine · Tuletõkkesektsioonid moodustatakse vastavalt VV määrusele nr 315 2004a. · Lisaks tööstus- või laohoonetes asuvad muu kasutusviisiga eriotstarbelised ruumid jagatakse tuletõkkesektsioonideks ja piirpindala tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivuse järgi · Varikatuse või põlevmaterjali laoplats on alla 8m hoonest, siis peab hoone välissein moodustama tuletõkketarindi ja tagama tule leviku takistamise hoonesse sisse. Tuletõkkesektsioonid piirpindala järgi
........................................................................................................... 23 5.2. Tuleohutuse tagamise põhimõtted................................................................................ 23 5.2.1. Tuleohutuskujad [3] .......................................................................................... 23 5.2.2. Kandekonstruktsioonide tulepüsivusajad [3] ...................................................... 23 5.3. Tuletõkkesektsioonid ja tuletundlikkus ........................................................................ 23 5.3.1. Tuletõkkesektsioonid [3] ................................................................................... 23 5.3.2. Tuletundlikkus[3] .............................................................................................. 24 5.4. Evakuatsioon ja pääsud................................................................................................ 24 5
olulistele tuleohutusnõuetele. Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded (1) Lisades 19 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas: 1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline; 2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala; 3) tuletõkkesektsioonid; 4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv; 5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust.
resultandina või rõhkude integreeritud summana. TULEOHUTUS Tuletõkkesektsioon ja nende moodustamine Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest ehitise osadest. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: · korruste kaupa · pindala järgi · ehitise kasutamisotstarbe järgi Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures
olulistele tuleohutusnõuetele. 2. Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded (1) Lisades 19 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas: 1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline; 2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala; 3) tuletõkkesektsioonid; 4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv; 5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust.
tuleohutusnõuetele. § 3. Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded (1) Lisades 1–9 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas: 1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline; 2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala; 3) tuletõkkesektsioonid; 4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv; 5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust.
Tabel 4. Operatiivkaartide andmete määratlus Andmed operatiivkaardil I sihtgrupist II sihtgrupp vastanutest vastanutest Objekti kontaktisikute telefonid 78% 79% Korruste arv 80% 100% Hoone mõõtmed 59% 93% Tuletõkkesektsioonid 81% 86% Lisaohud ja ohtlikud ained 93% 86% Hoones viibivate inimeste hulk 72% 86% Tuletõrjeekraanide hulk korrusel (päästjatele), 69% 86% pumbajaama asukoht ja lülitamise kord Turvakeskus 72% 71%
Tulepüsivusaeg määratakse standardkatse või arvutuse alusel. 4 Tuletõkkesektsioon: Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistestehitise osadest. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III
Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60. Kas garaaz on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon. Garaaz ei ole eraldi tuletõkkesektsioon. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. Tuletõkkesektsiooni moodustamisel lähtutakse ehitise tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitise kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast 62. Mis mõõtudega on evakuatsioonipääsud? Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 mm. 63. Mis on hädaväljapääs?
Tulepüsivusaeg määratakse standardkatse või arvutuse alusel. Tuletõkkesektsioon Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Tuletõkkesektsioon võib koosneda seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu avatäidetest ja teistest ehitise osadest. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: · korruste kaupa · pindala järgi · ehitise kasutamisotstarbe järgi Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja
Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60. Kas garaaz on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon. Garaaz ei ole eraldi tuletõkkesektsioon. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. Tuletõkkesektsiooni moodustamisel lähtutakse ehitise tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitise kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast 62. Mis mõõtudega on evakuatsioonipääsud? Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 mm. 63. Mis on hädaväljapääs?
Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded 1. Lisades 19 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas: 1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maaalused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline; 2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala; 3) tuletõkkesektsioonid; 4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv; 5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. 2. Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. 3
· § 3. Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded · (1) Lisades 19 on toodud ehitisele või selle osadele oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks esitatavad nõuded järgmiste näitajate osas: 1) korrused, sealhulgas maapealsed korrused ja maa-alused korrused (keldrikorrused), kusjuures maapealsete korruste korral on kasutatud mõistet korruseline; 2) suurus, sealhulgas kõrgus ja pindala; 3) tuletõkkesektsioonid; 4) ehitist kasutavate inimeste (edaspidi kasutajad) arv; 5) evakuatsioon; 6) tulepüsivus; 7) tuletundlikkus; 8) ehitise kasutamise otstarbed. · (2) Tuletõkkesektsioonina käsitatakse käesoleva määruse tähenduses ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust.
Miks? 6m? 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Ankru abil, mis ühelt poolt müüritakse tellisvoodrisse ning teisest otsast kinnitatakse kandvasse seinapinda. 60. Kas garaaž on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Jah. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? Hoone jaotatakse tuletõkketsoonideks kasutusotstarbe kohaselt: kõik korterid eraldi, trepikoda keldrikorruselt kuni kolmanda korruseni, kommunikatsioonide šahtid keldrikorruse lae alt kuni kolmanda korruse lae alla (igaüks omaette tuletõkkesektsioonina), el. kommunikatsiooni šaht keldrikorruse lae alt kuni kolmanda korruse lae alla, el. kilbiruum keldrikorrusel, säilitusbokside ruumid, kütmise ruum. 62. Mis mõõtudega on evakuatsioonipääsud? 63
suures osas ära põlenud ja temperatuur langeb, saabub kolmas, s.o jahtumisfaas. Nt eluhoone tulekahjus on süttimisfaasi kestus 10 15 minutit. Kui aga põlevmaterjal on tolmutaoline või selleks on põlevvedelik, võib süttimisfaasi kestuseks olla vaid mõni sekund. Erinevates faasides ohutuse tagamiseks tähelepanu väärivad tarindid ja tegevus: 1. Faas: väljapääsuteed, pinnakihid, kaitsekatted, mittepõlevad ehitusmaterjalid, suitsu ja soojuse eemaldamine, 2. Faas: tuletõkkesektsioonid, kandvad tarindid, 3. Faas: kandvad tarindid. Standardtulekahju Standardtulekahju on teoreetiline, standardiga ISO 834 määratud põlemise temperatuuri ja aja reziim, mille juures katsetatakse ehitusmaterjale ja -tarindeid tule toime suhtes. Temperatuuri ja aja reziim on määratud valemiga 71: T T0 = 345 log (8t + 1), (71) milles T - põlemisruumi (katseahju) temperatuur K, T0 - katsekeha algtemperatuur K, 68
suures osas ära põlenud ja temperatuur langeb, saabub kolmas, s.o jahtumisfaas. Nt eluhoone tulekahjus on süttimisfaasi kestus 10 15 minutit. Kui aga põlevmaterjal on tolmutaoline või selleks on põlevvedelik, võib süttimisfaasi kestuseks olla vaid mõni sekund. Erinevates faasides ohutuse tagamiseks tähelepanu väärivad tarindid ja tegevus: 1. Faas: väljapääsuteed, pinnakihid, kaitsekatted, mittepõlevad ehitusmaterjalid, suitsu ja soojuse eemaldamine, 2. Faas: tuletõkkesektsioonid, kandvad tarindid, 3. Faas: kandvad tarindid. Standardtulekahju Standardtulekahju on teoreetiline, standardiga ISO 834 määratud põlemise temperatuuri ja aja reziim, mille juures katsetatakse ehitusmaterjale ja -tarindeid tule toime suhtes. Temperatuuri ja aja reziim on määratud valemiga 71: T T0 = 345 log (8t + 1), (71) milles T - põlemisruumi (katseahju) temperatuur K, T0 - katsekeha algtemperatuur K, 68
ehitusmaterjalidest, kelder peab olema mittepõlevatest materjalidest · tuldkartvateks (TP3) keldritarindid peavad tulele vastu pidama 60 min, muid nõudeid pole Tuletundlikkus on omadus tulega kokku puutudes süttida, eraldada soojust, levitada tuld; eraldada suitsu; eraldada mürgiseid gaase; eraldada põlevaid (kuumi) tilku Tuletõkkesektsioonid tehakse tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks; moodustatakse korruste kaupa; pindala järgi; ehitise kasutamisotstarbe järgi Tulemüür tuleb rajada mittepõlevatest ehitusmaterjalidest ja avatäidete tulepüsivus peab olema sama, mis tulemüürilgi, tulemüüris olevaid uksi ei või kasutada
Hoones nähakse ette lift kuuele inimesele. Liftisahti seina materjaliks on Columbia kivi, mis toetub eraldi seisva vundamendile. 1.8 Tulekaitse abinõud Hoone tulepüsivusklass on TP-1. Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass on R60. Hoone põrandates, seintes ja vahe- ning katusekonstruktsioonis kasutatakse mittepõlevat soojustust (mineraalvill). Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusklass on EI60, avatäidetel nendes konstruktsioonides EI30. Omaette tuletõkkesektsioonid hoones on: · Trepikoda · Tehnilised ruum (ventilatsiooni kamber) · 1. ja 2. korrus moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni Hoone ruumid varustatakse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga. Evakuatsioon hoone 1. korruse ruumidest toimub fuajee ja lisauste kaudu. Evakuatsioon hoone 2. ja 3. korruselt toimub peatrepi ja lahtise välistrepi kaudu. Kergesti juurdepääsetavates kohtades peavad paiknema esmased tulekustutusvahendid.
D on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub tulekahjus osalemise lubatavuses E põleb täielikult Suitsu eralduvus S1 suitsu eraldub eriti vähe S2 suitsu eraldub vähe S3 toimub suitsu eraldumine Eraldab mürgiseid gaase Eraldab põlevaid tilku D0 ei esine D1 kustuvad kiirest D2 põlevad tilgad Ehitis peab tule ja suitsu levimise takistamiseks evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse korruste kaupa pindala järgi ehitise kasutamisotstarbe järgi. Tuletõkkesektsioonid eraldatakse omavahel tuletõkkekonstruktsioonidega, mis on ette nähtud tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu piiramiseks. Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusaeg sõltub hoone tulepüsivusklassist, põlemiskoormusest ja korruselisusest. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu
Selles uuringus käsitletud ühe-kahekorruselised palkeramud kuuluvad tuleohutusklassi „tuldkartev“ (tähis TP3), mille kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes, v.a. keldri konstruktsioonid, kus nõutakse tulevastupidavust ühe tunni jooksul. Tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks peab hoone olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Omaette tuletõkkesektsioonid moodustatakse hoone osadest, mis on üksteisest oluliselt erineva kasutusotstarbe või põlemiskoormusega. Lisaks võib tuletõkke- sektsiooni moodustamise vajadus tekkida korruste arvust või pindala suurusest tulenevalt. Maaelamutes võivad sellisteks erineva kasutusotstarbega ruumideks olla: katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; küttematerjali ladu; garaaž; suurema põlemiskoormusega ruumid, näiteks heinakuivati või ladu.
klassidesse TP 2 või TP 3, mille kandekonstruktsioonile seatakse tulepüsivuse nõudeks R 30 kuni R 60. Number väljendab aega minutites standardtulekahju korral. Keldri konstruktsioonidelt nõutakse suuremat vastupidavust. Tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks peab hoone olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Omaette tuletõkkesektsioonid moodustatakse hoone osadest, mis on üksteisest oluliselt erineva kasutusotstarbe või põlemiskoormusega. Korterelamutes on tavaline, et iga korter on eraldi tuletõkkesektsioon. Kõrgemaid kui neljakorruselisi hooneid Eestis puidust ehitada üldjuhul ei tohi. Tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks peab hoone olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Omaette tuletõkkesektsioonid moodustatakse hoone osadest,
annaabi.ee 
