iy L0, z z= = 69,28 iz Kriitiline survepinge y- ja z-telje suhtes Põhikombinatsioonid : 2 E 0,05 8,56 N/mm2 Saepuit c , crit , y = = Okaspuidust saematerjal tugevusklassiga C 2y Lamellpuit ja spoonliimpuit Puidupõhised plaadid 2 E 0,005 c , crit , z = = 15,22 N/mm2 Liited 2z Ogaplaatliite nakketugevus
tehnoloogiline reziim alates puitmaterjali ettevalmistamisest kuni toote liimimise ja pressimiseni. Valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussorteerimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Elemente võib valmistada nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega. Samuti sirgete või kõverjooneliste elementidena. Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuit on: · Inimsõbralik · Nägus · Hubane · Pikaldase tulepüsivusega · Kerge omakaal ja lihtne paigaldada · Ei tekita külmasilda · Võimalik katta pikki sildeavasid Kasutusala. Liimpuitkonstruktsioonid on leidnud üha enam ja enam laialdast kasutust eramuehituses: · Vahelae talad · Tugipostid · Sillused
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: KEERMESLIIDE A -3 B -4 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Keevisliide mõõtmed: 40 mm x 60 mm. Paindemoment M = 1377 Nm. Lõikejõud Q = ql = 0,9*3,4=3,04 kN. Ääriku kinnitamiseks sambaga valime 4 polti tugevusklassiga 8.8. Ääriku laius b = 120 mm ja kõrgus h = 160 mm valime konstruktiivselt, lähtudes keevisliide mõõtmetest ja pidades silmas nelja poldi kinnitamist koos mutritega ja seibidega. Ääriku paindepinge: Garanteerides ääriku mitteavamist, peab minimaalne ekvivalentpinge seina ja ääriku vahel olema [1,2]. Valime Kuna Siis Survepinge tekib poldi eelpingutusjõust, kusjuures Siis, Valime Ääriku suvrepinge: . Poltidele mõjuva välisjõudu F1 saame tingimusest:
Hetkeline koormus 1,10 1,10 0,90 1,10 1,10 0,90 Materjali osavarutegur Põhikombinatsioonid : Avariikombinatsioonid : 1 Saepuit 1,30 M= Okaspuidust saematerjal tugevusklassiga C35 1,25 Lamellpuit ja spoonliimpuit 1,25 1,30 Puidupõhised plaadid 1,20 Liited 1,25 Ogaplaatliite nakketugevus 1,25 Ogaplaatliite plaadi tugevus 1,10 Elastsusmooduli 5% väärtus pikikiudu
monteeritavad vahelaed. Vahelagede pindalaks kokku on 1000m². vastavalt paigaldusskeemile järgmiste paneelide paigaldus sujuks vastavalt vuugibetooni tugevusele. Vuukide täisvalamiseks võib häiretata. Kui paneel on paigalduskohast umbes 10+20 cm kõrgusel, kasutada peeneteralist tavabetoonsegu minimaalse tugevusklassiga Materjal võetakse ohutusketid lahti ja heidetakse paneeli peale. Seejuures C16/20 ,soovitavalt C20/25. Õõnespaneel HCE 320 tuleks eelnevalt veenduda, et haaratsist vabanev paneel ei saaks alla Paneelide vuugid betoneeritakse valatava konsistentsiga
· Konstruktiivne kergbetoon · Koostis ja omadused · FIBOMIX Kergbetoon · FIBOMIX aluspõranda ehitamisel ja renoveerimisel · Materjal Konstruktiivne kergbetoon Struktuurne kergbetoon on tugevusklassifitseeritud kergbetoon, mida valmistatakse tugevusklassis 100..300(...600), tihedused vastavalt 1100...1600(...2100) kg/m3. Erinevalt soojustusbetoonist saab konstruktiivsest kergbetoonist valmistada tiheda konstruktsiooni, mida võib ka lihvida. Tugevusklassiga kergbetoonist konstruktsioone võib arvutada samal moel nagu tavalisi betoonkonstruktsioone, võttes arvesse betooni koostisosade materjaliomadused. Konstruktiivsest kergbetoonist konstruktsioonide betoneerimine, tihendamine ja viimistlus on sama, mis tavalise betooni puhulgi. Mõned kergbetoonid on paigaldatavad ka pumbates. Konstruktiivne kergbetoon sobib kõikidele betoon-, raudbetoon- ja pingestatud konstruktsioonidele, kus on otstarbekas massi vähendada ning
See standard annab meetodi vastavate normväärtuste määramiseks visuaalselt ja/või mehaaniliselt sorteeritud puidukogumi tugevusklasside määramiseks. Visuaalset sorteerimist Eestis teostatakse standardi EVS 806:2002 "Puidu visuaalse tugevussortimise reeglid" kohaselt. Nimetatud standard koostati selliselt, et Eesti saeveskid sordiksid ehituspuidu igapäevaselt tugevusklassidesse C16 ja C24. Standard näeb ette ka tugevussortimist tugevusklassi C18 ja C35. Puitu tugevusklassiga C18 tuleb saeveskilt eraldi tellida.Ehituspuit tugevusklassiga C35 sorditakse liimpuidu tehastes liimpuitelementide valmistamiseks. Siit tulenevalt tuleks projektides kasutada ehituspuitu tugevusklassidega C16, C18 ja C24. Projekteerijad on kohustatud ehitusprojektides näitama puidust kandekonstruktsioonides kasutatava puidu tugevusklassi. Seega on ta vastutav puitkonstruktsioonide normidekohase tugevuse ja püsivuse arvutuste eest seda juhul kui ehitaja on kasutanud projektikohast
Puitkonstruktsioonide ehitamisel tuleb silmas pidada puidu füüsikalisi ja mehhaanilisi omadusi mõjutavaid tegureid, peamiselt niiskust ja puidu vigu. Märja puidu kasutamine ehituses on kuritegu: see loob eeldused bioloogiliste kahjustuste tekkeks, millega kaasneb puidu füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste langemine. Kandvates puitkonstruktsioonides tuleb kasutada kuivatatud ja tugevussorditud puitu. Puidust kandekonstruktsioonid tuleb valmistada projektikohase tugevusklassiga. Saetööstusest tulev nn tembeldatud saematerjal garanteerib, et puit on kuivatatud ja vastab markeeringul esitatud tugevusklassile. Puidu kestuse võti on konstruktiivne kaitse. Konstruktsioonide montaa on industrialiseeritud ehitustöö liik. Mida kõrgem on monteeritava konstruktsiooni tehaseline ettevalmistus , seda vähem läheb selleks tööd ja aega. Konstruktsioonide montaa on komplekstöö , mis koosneb transpordi- ,ettevalmistus- ja monteermistööst.
..4cm, *krohvimört 8...13cm. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Veehoidvus - on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda 9 mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus - on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse
JOONIS 8.8.10. Kõnniteeplaadid. a- UNI-kivi, b- UNI-DEKOOR-kivi, c- KARTANO-kivi. 6 Äärekivid tehakse betoonist tugevusklassiga C25/30, külmakindlusmargiga 100...300 ja veeimavusega <5%. Nad on sarruseta. Äärekive tehakse mitmes suuruses. Kõige levinum äärekivide suurus sõiduteedele on 1000x300x150mm (tüüp 100.30.15) ja kõnniteedele 1000x200x80mm. JOONIS 8.8.11. Äärekivi Vaiad on harilikult ruudukujulise ristlõikega postitaolised elemendid, millede alumine ots on
standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid,
Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. · Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. · Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. · Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. · Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul, kui krohvikiht hiljem asub vees. Dekoratiivkrohvid
teekattematerjalina, põrandateks, mitmesuguste torude valmistamiseks, hüdrotehnilistes ehitistes jne. Raskebetooni eriliigid Teebetoonile esitatakse kõrgemaid nõudeid kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku-, hüdrofoobset- või plastifitseeritud portlandtsementi, tugevusklassiga vähemalt 42,5. Täitematerjalidele esitatavad nõuded on üldjoontes samad, mis tavalise raskebetooni puhul. Graniitkillustiku survetugevus peab olema vähemalt 80 ja paekillustikul vähemalt 60 N/mm2. Killustikul kontrollitakse veel kuluvust riiultrumlis ja see ei tohi ületada 45%. Nõutav betooni tugevusklass ja külmakindlus sõltuvad tema kasutusalast (kas teekatte pealiskihiks või aluskihiks, kas ühe- või kahekihiliseks teekatteks).
0,7W 0,7 * 5,25 * 10 -6 Ekvivalentpinge = M2 + Q2 = 159 2 + 5,7 2 159 MPa Piirpinge lim 0,6 ReH = 0,6 * 355 = 213 MPa (Ääriku materjaliks on valitud teras S355J2G3, seega voolavuspiir ReH = 355 MPa). Keevisõmbluste tugevuse varutegur 213 S = lim = 1,33 159 Varutegur peab jääma piiridesse S = 1,3 ... 2,5. Loeme tugevusvaru rahuldavaks. 5. Kinnituspoltide tugevuskontroll Konsooli kinnitamiseks seinaga on valitud 4 polti tugevusklassiga 8.8. Ääriku paindepinge M 6M 6 * 980 = = 2 = 1,9 MPa W bh 0,12 * 0,16 2 Ääriku laius b ja kõrgus h on valitavaid konstruktiivselt, lähtudes peale keevitava profiili suurusest ja pidades silmas nelja poldi kinnitamist koos mutritega ja seibidega. Garanteerides ääriku mitteavamist peab minimaalne ekvivalentpinge seina ja ääriku vahel olema ekv min > 0 [4, 5]. Valime ekv min = 0,5 MPa. Kuna
6 RAAMIPOSTIDE KONTROLL Valime kandepiirseisundis ohtlikumateks koormuskombinatsioonideks (KK): - KK1: Omakaal + Lumekoormus + 0.6 Tuulekoormus (kandepiirseisund) (lumekoormus on domineeriv, tuulekoormusel = 0.6) 0 - KK2: Omakaal + Tuulekoormus + 0.5 Lumekoormus (kandepiirseisund) (tuulekoormus on domineeriv, lumekoormusel = 0.5) 0 - KK3: 0,2 Tuulekoormus (kasutuspiirseisund, maksimaalne horisontaalsiire) KK1 koormused Valin postiprofiiliks HE200A, tugevusklassiga S235 G, A, h, b, tw , tf , r, Iy , Wy , Wpl,y , Profiil kg/m cm2 mm mm mm mm mm cm4 cm3 cm3 HEA32 97,6 124,4 310 300 9 15,5 27 22928 1480 1680 0 iy , Iz , Wz , Wpl,y , iz , It , 4 3 3 4
MSd=251,7 kNm; NSd=80,4 kN Moment ankrupoltide telje suhtes: Ma=MSd+(Nsdxa)=251,7+80,4×0,26=272,6 kNm =Ma/(fjBd2)=272,6×106/(11,1×550×5802×10-6)=0,133 =1-(1-2) 0,5=0,143 Leiame ankrupoltide õla survetsooni raskuskeskme suhtes za=d(1-0,5)=580(1-0,5×0,143)=538 mm Ankrupoltide (summarne) sisejõud: FSd=Ma/za-NSd=272,6/0,538-80,4=426,3 kN Kuna tõmbele töötavaid polte on 2 tükki, siis ühele poldile mõjuv tõmbejõud on 427/2=213,5 kN Valin tabelist poldid tugevusklassiga 8.8. Sobivaks osutuvad poldid M30. 6.Otsaseina elementide arvutus. Otsaseina tala kujutab endast kolmeavalist jätkuvtala sildega 10,33m. Mõjuvateks koormusteks on lumekoormus ja omakaal. Koormus katusekandjale Normatiivsed pindkoormused: Profiilplekk 0,11 kN/m2 Katusekate 2 kihti SBS 0,1 kN/m2 Mineraalvill soojustus 0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS 0,05 kN/m2 Vineer 12mm 0,06 kN/m2 tala ja sidemed 0,3 kN/m2 Kokku omakaalukoormus: 0,82 kN/m2
liigub vesi kapillaarpooris külmema frondi suunas ja soojenemisel teises suunas. Vee liikumisest tekivad pooride sisepinnale pinged. Parendamiseks: talvistel betoneerimistel: betooni mahustatud suurem õhusisaldus: paisunud vesi saab reservruumi paigutuda tööde hoolikas planeerimine ajakadude vähendamiseks raketiste soojendamine/külmunud raketiste vältimine armatuuri soojendamine(kaheldav) soe betoonisegu kõrgema tugevusklassiga betoon madala töödeldavusega segu kivistumiskeskkonnatemperatuuri tõstmine kivistumist kiirendavad lisandid betooni korralik hooldus varajases kivistumise staadiumis 25. Põhilised betooni survetugevust mõjutavad faktorid Sobiv temperatuur ning suhteline niiskus, et tsement tarduks ja kivistuks edukalt Kivistumise kestvus Vesitsementtegur: kindla tsemendi kasutamisel ning kindla betooni vanuse korral.
Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise võimalus. Saab betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone. Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. Teebetoon Ta on tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku, hüdrofoobset või plastifitseeritud portlandtsementi, tugevusklassiga vähemalt 42,5. 28. Poorse täiteainega kergbetoonid Täitematerjali järgi Looduslik poorne kivim Poorne Räbud Orgaanilised tehismaterjal materjalid pimskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, kergkruus karplubjakivi Omadused: survetugevus on 2,5...20N/mm², tihedus on 800...2000kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/mK
betooni tugevuse ja kasutatava tsemendi tugevusklassi järgi. 25. Kiudbetoon, isetihenevbetoon, polümeerbetoon, teebetoon 7.11. RASKEBETOONI ERILIIGID Teebetoonile esitatakse kõrgemaid nõudeid kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku-, hüdrofoobset- või plastifitseeritud portlandtsementi, tugevusklassiga vähemalt 42,5. Täitematerjalidele esitatavad nõuded on üldjoontes samad, mis tavalise raskebetooni puhul. Graniitkillustiku survetugevus peab olema vähemalt 80 ja paekillustikul vähemalt 60N/mm². Killustikul kontrollitakse veel kuluvust riiultrumlis ja see ei tohi ületada 45%. Nõutav betooni tugevusklass ja külmakindlus sõltuvad tema kasutusalast (kas teekatte pealiskihiks või aluskihiks, kas ühe- või kahekihilise teekatte puhul)
Külmakindlust näitab külmakindluse mark (F10...F500), kus arv näitab külmumis- ja sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni. Raskebetooni eriliigid Teebetoonile esitatakse kõrgemad nõuded kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Tsemendina kasutatakse harilikku-, hüdrofoopset- või plastifitseeritud portland tsementi, tugevusklassiga 42,5. Täitematerjalidele esitatavad nõuded on üldjoontes samad, mis tavalise raskebetooni puhul. Killustiku puhul aga kontrollitakse kuluvust riiultrumlis ja see ei tohi ületada 45%. Nõutav betooni tugevusklass ja külmakindlus sõltuvad tema kasutusalast (kas teekatte pealis- või aluskihiks, kas ühe- või kahekihilise teekatteks). Sageli lisatakse teebetoonile orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis annavad suurema plastsuse ja see võimaldab vähendada vee hulka segus
tehnoloogiline reziim alates puitmaterjali ettevalmistamisest kuni toote liimimise ja pressimiseni. Valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussorteerimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Elemente võib valmistada nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega. Samuti sirgete või kõverjooneliste elementidena. Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Lamell- ja spoonliimpuidu eeliseks võrreldes saematerjaliga on lisaks suuremale tugevusele ka ristlõike suurem elastsus ja väiksemad temperatuuri-niiskuse deformatsioonid. Liimpuit peab hästi vastu tulele
Veel kasutatakse teda teekattematerjalina, põrandateks, mitmesuguste torude valmistamiseks, hüdrotehnilistes ehitistes jne. Raskebetooni eriliigid Teebetoonile esitatakse kõrgemaid nõudeid kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku-, hüdrofoobset- või plastifitseeritud portlandtsementi, tugevusklassiga vähemalt 42,5. Täitematerjalidele esitatavad nõuded on üldjoontes samad, mis tavalise raskebetooni puhul. Graniitkillustiku survetugevus peab olema vähemalt 80 ja paekillustikul vähemalt 60 N/mm2. Killustikul kontrollitakse veel kuluvust riiultrumlis ja see ei tohi ületada 45%. Nõutav betooni tugevusklass ja külmakindlus sõltuvad tema kasutusalast (kas teekatte pealiskihiks või aluskihiks, kas ühe- või kahekihiliseks teekatteks).
ruumilistest elementidest toodetud ainult sanitaartehnilisi kabiine st vannituba ja klosett ühes plokis Kõnniteeplaadid tehakse peenema täiteainega betoonist, mille tugevusklass on vähemalt B-30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. Plaatide pealispind on karestatud Kõige lihtsamad kõnniteeplaadid on ruudukujulised, suurustega 500x500x60 või 300x300x 50 mm. Peale nende tehakse veel mitmesuguseid erikujulisi plaate. Nende paksus on 60 või 80 mm Äärekivid tehakse betoonist tugevusklassiga B-30, külmakindlusmargiga 100...300 ja veeimavusega <5%. Nad on ilma sarruseta. Äärekive tehakse mitmes suuruses. Kõige levinum äärekivide suurus sõiduteedele on 1000x300x150 mm (tüüp 100.30.15) ja kõnniteedele 1000x200x80 mm Vaiad on harilikult ruudukujulise ristlõikega postitaolised elemendid, millede alumine ots on terav, et vaia oleks võimalik maasse rammida. Harvem kasutatakse ka torukujulisi vaiu. Vaiu kasutatakse nõrkade pinnaste puhul ehitise raskuse ülekandmiseks
XA3 Kõrge keemilise agressiivsusega keskkond Looduslik pinnas ja pinnasevesi vastavalt EN 206-1 tabelile 2 Betooni koostis mõjutab vastupanuvõimet nii armatuuri kui ka betooni kahjustustele. Tabel 3.3 annab erinevate keskkonnatingimuste jaoks betooni orienteeruvad tugevusklassid. Viimased võivad kujuneda kõrgemaks konstruktsiooniarvutusest tulenevast betooni klassist. Sellisel juhul tuleks minimaalse armatuuripinna ja prao laiuse arvutamisel lähtuda kõrgema tugevusklassiga betooni keskmisest tugevusest fctm. Tabel 3.3 - Orienteeruvad tugevusklassid Keskkonnaklass tabeli 3.1 järgi Korrosioon Korrosioon karboniseerumisest Korrosioon kloriididest Korrosioon merevee klo- riididest XC1 XC2 XC3 XC4 XD1 XD2 XD3 XS1 XS2 XS3
Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. · Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. · Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. · Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel
XA3 Kõrge keemilise agressiivsusega keskkond Looduslik pinnas ja pinnasevesi vastavalt EN 206-1 tabelile 2 Betooni koostis mõjutab vastupanuvõimet nii armatuuri kui ka betooni kahjustustele. Tabel 3.3 annab erinevate keskkonnatingimuste jaoks betooni orienteeruvad tugevusklassid. Viimased võivad kujuneda kõrgemaks konstruktsiooniarvutusest tulenevast betooni klassist. Sellisel juhul tuleks minimaalse armatuuripinna ja prao laiuse arvutamisel lähtuda kõrgema tugevusklassiga betooni keskmisest tugevusest fctm. Tabel 3.3 - Orienteeruvad tugevusklassid Keskkonnaklass tabeli 3.1 järgi Korrosioon Korrosioon karboniseerumisest Korrosioon kloriididest Korrosioon merevee klo- riididest XC1 XC2 XC3 XC4 XD1 XD2 XD3 XS1 XS2 XS3
annaabi.ee 
