eukarüootsetes rakkudes. Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav "karedana". Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima valku. Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.Kare endoplasmaatiline retiikulum 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.Sile endoplasmaatiline retiikulum 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool https://youtu.be/DDsH0B5MdaA Aitäh tähelepanu eest!
difusioon, osmoos. Aktiivne transport- vajab energiat, toimub vastu kontsentratsioonigradienti, toimub kandevalkude abil, Na/K-pump. Endotsütoos- osakeste rakku transportimine põiekestes. Eksotsütoos- osakeste rakust välja transportimine põiekestes. Fagotsütoos- transporditakse rakku väga suuri osi. Pinotsütoos- transporditakse rakku väiksemaid osi. 3. Raku organellide ehitus ja ülesanded. Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk. RAKUORGANELLID: Tuum- asub raku keskel. DNA sisaldus ja säilitus, raku elutegevuse juhtimine. Tsütoplasma- Seob raku organellid ja tuuma ühtseks, jääkainete eritumiskoht. Rakumembraan- Ümbritseb rakke, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. Tsütoplasmavõrgustik- Siledapinnaline ER- torud, põiekesed. Lipiidide süntees, glükogeen, steroidhormoonid. Karedapinnaline ER- plaatjad kanalid, ribosoomid
Lipiidide biosüntees 1. Degradatsioon Süntees 1 Lokatsioon rakus mitokonder tsütosool 2 Atsüülrühma kandja CoA ACP valk 3 Kovalentne side atsüüli ja tioester side tioester side kandja vahel 4 Elektronkandja(d) NADH, FADH2 NADH 5 ATP vajadus 2 fragmendiga -> 1 ATP 2 fragmendiga -> 1 ATP 6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid
RAKUD Kõik elussorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskel olev DNA pole ümbritsetud membraaniga. NT: bakterid ja ahred. Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks. Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erineb taimerakk loomarakkust?
staadiumis) 9. Rakumembraan – 2 kihti ja koosneb fosfolipipiidest. Kaitseb rakku välismõjude eest 10. Rakutuuma membraan 11. Tsütoskelett - valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju, võimaldab rakul liikuda ja hoiab paigal rakuorganellid. 12. Tuum – ümbritsetud kestaga, säilitab geneetilist infot (dna) Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool ehk põhiaine ehk maatriks. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: Ümbritsetud membraaniga Täidetud vedela tsütosooliga Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees Membraanide ehitus ja funktsioonid Taime plastiidid jagunevad: Proplastiidid – kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest
PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: · Membraaniga ümbritsetud tuum · Erinevad organellid tsütoplasmas · Suuremad rakud
o pikaahelaliste rasvhapete lagundamine Vakuoolid erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. o ainete säilitamine Mitokondrid - ümmarguse või pikliku kujuga kahekihilise membraaniga ümbirtsetud organell o raku hingamine Mittemembraansed organellid: Ribosoomid - keemiline koostis: valgud ja rRNA. o valgusüntees Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk. Tsütoplasma - kõik, mis jääb rakumembraanist sissepoole va tuum Tsütosool - tsütoplasma vedel osa Prokarüootne rakk - bakterite rakk. Eeltuumne rakk. Eukarüootne rakk - taime, looma, seene ja protistide rakk. Päristuumne rakk. 4. Raku tuuma koostis, tähtsus, mõisted: Tuuma koostis: Tuumaümbris o Tuuma ümbritseb kahekordne membraan, mida nimetatakse tuumaümbriseks. Karüoplasma
Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga täidetud vedela tsütosooliga sisaldvad kromosoome, kus asub DNA sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel:
vastastikune seotus. Ribosoomid. Valkude kujunemine rakus, nende suunamine õigesse kohta rakus, signaalüksused ja nende tähtsus, vastavad näited. Organell- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Tsütosool- rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad. Nad moodustavad läbipaistva vedeliku. Tsütosool koosneb umbes 70% ulatuses veest. Peale selle on seal vees lahustunud ioonid, väikesed molekulid ja suuremad vees lahustuvad molekulid, näiteks valgud. Et tsütosoolis on makromolekulid tihedalt koos, on seda täpsem pidada geeliks, mitte lahuseks. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta
Ribosoomid ribosoom koosneb kahest osast (suurem alamüksus ja väiksem alamüksus), mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. Moodustuvad rakutuuma tuumakestes. Pärast sünteesi liiguvad läbi tuuma tsütoplasmasse, millest osa kinnitub tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides sünteesitakse valke. Tuumake - tuumas on ka üks või mitu tuumakest teatud kromosoomidel toimub seal rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 2. Tsütoplasma Tsütoplasma on tsütosool koos organellidega. Tuuma ei arvestata sinna sisse. Tsütosool on vedelik, mis täidab rakku, milles on organellid ja rakutuum. Täidab raku sisemust ja selles on rakuorganellid. Koosneb peamiselt veest, milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained on tsütoplasmas katioonide ja anioonidena. Nende ülesanneteks on osaleda reaktsioonides ning tagada raku sisekeskkonnas püsiv pH tase.
3 valkude rakusisese transpordi põhiliiki: 1. väravtransport (gated transport) - tuuma ja tsütoplasma vaheline transport läbi tuuma poori komplekside 2. transmembraanne transport - membraanseoseliste translokaatormolekulide vahendatud transport läbi membraanide 3. vesikulaartransport - osalevad membraaniga ümbritsetud transpordivesiikulid 97.Transpordimehhanismid tsütosoolist tuuma, mitokondritesse, peroksüsoomidesse, ERi. ● Tsütosool – tuum (väravtransport), läbi tuumapooride 2 kihti tuumamembraani. Määrab tuuma signaaljärjestus NLS, mis seondub kas otseselt või läbi adaptorvalgu tuumapooril paikneva tuuma import retseptoriga. Enamasti transporditakse lahtipakkimata valgud. ● Tsütosool – mitokondrid (transmembraanne) enamik valke imporditakse, sise-ja välismembraanil spets. valkude translokaatorid TIM;TOM;SAM,OXA. Toimub spetsiifilise signaaljärjestuse alusel.
Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga. · retseptor võib paikneda raku sees tuumal- · või olla ka nii tsütosooli kui tuumaga seonduvaid- kõigepealt seondub tsütosooliga, siis tuumaga- on rakusised retseptorid ( tsütosool ja tuum). Kui hormoon on retseptoriga seondunud: 1. Membraanretseptoriga, siis selle tagajärjel aktiveeritakse retseptori kaudu raku membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees aine- teisane ehk sekundaarne virgats, mis kävitab sellele rakule iseloomuliku reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või
Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga. · retseptor võib paikneda raku sees tuumal- · või olla ka nii tsütosooli kui tuumaga seonduvaid- kõigepealt seondub tsütosooliga, siis tuumaga- on rakusised retseptorid ( tsütosool ja tuum). Kui hormoon on retseptoriga seondunud: 1. Membraanretseptoriga, siis selle tagajärjel aktiveeritakse retseptori kaudu raku membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees aine- teisane ehk sekundaarne virgats, mis kävitab sellele rakule iseloomuliku reaktsiooni. Selleks on mingi valgu süntees, valk võib olla kas uus hormoon või
). Protoplastis eristatakse membraan-, fibrillaar- ja makromolekulaarseid (kromosoomid, ribosoomid) struktuure. Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad raku organellid, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tihedamat väliskihti, kus paikneb tihe aktiinifilamentide võrgustik, nimetatakse kortikaalseks tsütoplasmaks. Taimerakkude kaks põhilist ehituslikku ja talitluslikku erinevust, võrrelduna loomarakuga, on tingitud mitmesuguste
RAKUD e. loomarakud Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: · Membraaniga ümbritsetud tuum · Erinevad organellid tsütoplasmas · Suuremad rakud Rakuorganellid:
Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 13.lahknemise statistiline iseloom. Hii ruut test kontrollib kas katseandmed langevad teoreetilisega kokku ja lahknemissuhe kehtib. Valem: hälbe ruut/teoreetiliste andmetega ² =(E- O) ²/O E-katseandmed; O-oodatud e teoreetiline 14.rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma tsütosool koos organellidega, poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Kromosoom- niitjas nukleoproteoodne organell,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Karüotüüp- liigile omane kr-de arv, suurus ja kuju. Antud organismi somaatiliste kromosoomide komplekti kõik morfoloogilised iseärasused. 15.Autonoomselt replitseeruvad struktuurid Mitokondrid autonoomsed, paljunevad iseseisvalt, oma DNA- maatriks
negatiivsema elemendi aatoni poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Loomarakk. Rakuorganellid. Taimerakk. Vakuoolid. Rakukest. Plastiidid: Rakk - kõige väiksem elu üksus. Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel on ühine: õmbritsetud membraaniga; täidetud vedela tsütosooliga; sisaldavad kromosoome, kus asub DNA; sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees; membraanide ehitus ja talitlus. Prokarüoodid - eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskosas paikneb DNA ei ole ümbritsetud membraaniga (bakterid, arhed).
alleel. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 13.lahknemise statistiline iseloom. Hii ruut test kontrollib kas katseandmed langevad teoreetilisega kokku ja lahknemissuhe kehtib. Valem: hälbe ruut/teoreetiliste andmetega ² =(E-O) ²/O E-katseandmed; O-oodatud e teoreetiline 14.rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma tsütosool koos organellidega, poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Kromosoom- niitjas nukleoproteoodne organell,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Karüotüüp- liigile omane kr-de arv, suurus ja kuju. Antud organismi somaatiliste kromosoomide komplekti kõik morfoloogilised iseärasused. 15.Autonoomselt replitseeruvad struktuurid
insuliin) , Aminohapped ja valgud, Lipiidid (Rasvad, vahad, fosfolipiididsteroidid), Nukleiinhapped, Alkaloidid (Lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised ühendid), Fenoolsed ühendid (Aromaatsed ühendid), Orgaanilised happed (õunhape, sidrunhape, bensoehape, oblikhape), Aldehüüdid, alkoholid, estrid, sinepiõlid. 2. Taimeraku ehitus. Täiskasvanud taimerakk koosneb kolmest põhiosast: rakukest, tsütosool, vakuool (lisaks rakutuum). Vakuool hõlmab suurema osa rakust. Rakkude struktuuri põhielemendid on rakumembraanid. Vaid taimerakule omased struktuurid on rakukestad, plastiidid ja suured vakuoolid. 3. Raku membraanide ehitus. Membraanid jaotatakse välis- ja sisemembraanideks. Membraan võib olla ühe ja topeltkihiline. Membraani struktuurühenditeks on valgud ja lipiidid, millest tähtsamad on fosfolipiidid.
annaabi.ee 
