Nagu ka Ralph, on Jack loomulik liider. Ta on tugeva iseloomuga, teose lõpu poole oli tal teiste üle täielik kontroll (välja arvatud Ralph ja Põssa), teiste austus. Ta ei sobiks juhiks, kuna ta oli egoistlik, julm, alatu, vägivaldne. Juhina ta kuritarvitab ära enda võimu ja elab oma viha välja teiste peal. Ma arvan, et enamustes olukordades sobib juhiks Ralph, 5. Millal ja miks kasutasid poisid maske? Nad kasutasid maske ettekäändena, et olla metsik ja kaotada tsiviliseeritus ning kord, et keegi ei tunneks neid ära. 6. Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? Jack ja kütid pidid hoolitsema selle eest, et lõke kogu aeg põleks ja et oleks suits, mis annaks möödujatele märku, et keegi on saarel, kuid Jack läks teistega küttima ja jättis tule üksi- see kustus, suits kadus. Laeval ei olnud võimalust märgatagi, et saarel on inimesi. 7. Millised ohud ja millised lõbud oli saarel?
Aristoteles tõi siinkohal näiteks Robinson Crusoe ja Reede. Poliitika on tegevus millega luuakse, säilitatakse ja täiendatakse üldisi ühiskondlike reegleid mille järgi elatakse. Politik tähendab Kreeka keeles riigi või linnajuhtimise kunsti. Poliitika all mõistan nüüd ka valitsemist, kui kunsti ja teadust. Poliitika määrab, kes mida saab, millal ja kuidas ning ta teostab ja kasutab võimu. Poliitika peamisteks eesmärkideks tooksin Heywood'i loetelu: praktilisus, tsiviliseeritus, vabadus, autoriteet, reeglipärasus, kestvus- järjepidevus, hea elu. Kõik millel on avalikku väärtust, sellega poliitika ka tegeleb nt: pere-, keskkonna-, regionaal - ning hariduspoliitika samuti rahvusvaheline poliitika ja ühiskonnaelu korraldamine. Poliitika võimaldab muuta ettepanekud ja programmid kindlateks tegevusteks, millel on konkreetne lõpptulemus. Minu jaoks iseloomustab poliitikat järjepidevus, sihikindlus ja ausus
2 PARIMAD IDEED JÄÄVAD ELLU SEOSTUB INIMKONNA MÄLUGA INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE Mis on kultuur? 3 MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB Mis on kultuur? 4 KEEL KEEL STRUKTUREERIB TAJU REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM Mis on kultuur? 5 SOBIMATU JA ÕIGE TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE RAHVUSLIK VAIM(-SUS) KULTUURILINE RELATIVISM Kultuurilised ämbrid 1 General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. Chevrolet Nova. Hispaania keeles ,,no va" tähendab tegelikult ,,It Doesn't Go" Kultuurilised ämbrid 2 Ameerika turunduskampaanias kasutas Electrolux uue tolmuimeja reklaamimisel loosungit: ,, Nothing Sucks like an Electrolux". Kultuurilised ämbrid 3
MÄRGID JA NENDE TÄHENDUS 16 Mis on kultuur? 3 MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB 17 18 19 20 Mis on kultuur? 4 KEEL KEEL STRUKTUREERIB TAJU REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM 21 Mis on kultuur? 5 SOBIMATU JA ÕIGE TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE RAHVUSLIK VAIM(-SUS) KULTUURILINE RELATIVISM 22 Kultuurilised ämbrid 1 General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. Chevrolet Nova. Hispaania keeles ,,no va" tähendab tegelikult ,,It Doesn't Go" 23 Kultuurilised ämbrid 2 Ameerika turunduskampaanias kasutas Electrolux uue tolmuimeja reklaamimisel loosungit: ,, Nothing Sucks like an Electrolux". 24 Kultuurilised ämbrid 3
Ajahorisont: 13-20 sajand. Läänemaailm. Eesti keeles: Tsiviliseerumisprotsess. Käitumise muutused Õhtumaa ilmalikes ülemkihtides. Sõnumid • Areng - spontaansuse asendumine normiga. • Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI • Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. • Õukonnast leviv tsiviliseeritus • Tsivilisatsiooni hind. Norbert Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene -Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed -Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. -Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus
on sünnis tõmbuda mõnda kõrvalisse kohta , kus keegi ei pane tähele • Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal! Sõnumid • Spontaansuse asendumine normiga. • Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI • Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. • Õukonnast leviv tsiviliseeritus • Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene • Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed • Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. • Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990)
loomulike vajaduste rahuldamiseks (isegi laste puhul) on sünnis tõmbuda mõnda kõrvalisse kohta , kus keegi ei pane tähele Jaanipäevalõbustused 16. saj Prantsusmaal! Sõnumid Spontaansuse asendumine normiga. Käitumismuutuste mehhanism: väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI Normi internaliseerimine. Normistatud inimene. Õukonnast leviv tsiviliseeritus Tsivilisatsiooni hind. Elias ja Freud. Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid teadmised, väärtused, ideed Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990)
SEOSTUB INIMKONNA MÄLUGA . INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi . MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE . MÄRGID JA NENDE TÄHENDUS Mis on kultuur? 3 . MÄRKIDE DEKODEERIMINE . TÄHENDUSTE SÜSTEEM . TÄHENDUS vs MÄRK . KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES . KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB Mis on kultuur? 4 . KEEL . KEEL STRUKTUREERIB TAJU . REEGLID JA PIIRANGUD . ORGANISEERITUS . NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM Mis on kultuur? 5 . SOBIMATU JA ÕIGE . TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE . BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE . RAHVUSLIK VAIM(-SUS) . KULTUURILINE RELATIVISM Kultuurilised ämbrid 1 . General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. . Chevrolet Nova. Hispaania keeles „no va� tähendab tegelikult „It Doesn’t G’’ Kultuurilised ämbrid 2 . Ameerika turunduskampaanias kasutas Electrolux uue tolmuimeja reklaamimisel loosungit: „ Nothing Sucks like an Electrolux’’. Kultuurilised ämbrid 3
Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria mille poolest erinevad inimesed eri ajastus igapäevaelus? Nt sülitamise, nina nuuskamise, söögikommete jne. Ta uuris, mida läbi aegade on käitumisreeglites keelatud (mis on keelatud, see on levinud). Algselt olid inimesed spontaansed, inimese käitumine on normistunud tsiviliseerumine. Ajaloo jooksul on inimene saanud grupist vabaks ja tsiviliseeritumaks. Käitumisreeglite analüüs 12-19 sajandil Tsiviliseeritus = normistatus. Sum: inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks Normi internaliseerimine välise normi muutumine sisemiseks sunniks Nt liikluseeskirja järgi ei tohi sõita punase tule alt läbi Tsiviliseerumine mõte kui pole selgeid norme, on konfliktid kerged tulema Tsivilisatsiooni hind paljudel juhtudel liigne tsiviliseerumine muutub vastukäivaks Stress. Pinged. Väärtusruum Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas
Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani aluse eripärasele tsivilisatsioonile (Ida-Kristlik, Islami ja Lääne-Kristlik), mis eksisteerib tänaseni. Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis. Langobardid (germaani hõim) hõivasid Põhja-Itaalia ja slaavlased suurema osa Balkanist – tekkis Bulgaaria riik jt. 633 – 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse,
Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Tsiviliseerumisprotsess · Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria. ''Tsiviliseerumisprotsess'' · Idee: keelatakse seda, mis on levinud. Käitumisreeglite analüüs 12-19 sajandil Muutused lauakommetes, agressiivsuses, privaatsuses. Sülitamine, ninanuuskamine, loomulikud vajadused · Elias kirjeldab inimeste käitumise normistamist. Normistatus = tsiviliseeritus. Välimine norm muutub sisemiseks sunniks. · inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks Väärtusruum · Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas. Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea- halb ... · Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R.Ingleharti väärtusteooria.
Sama teema kordub teises kontekstis – 60date lõpu poole samu küsimusi hakati uuesti küsima vaimse vaba ruumi kohta. Üks mis aitas neil vabastada seda ruumi oli LSD. Vaba ruum enda sees, mida ei saa muu maailm kätte. Vaba ja loomulik väljendus inimestes ja siis ärilised suhted. Tasakaal on õhkõrn, meie tsiviliseerituse tõttu läheb kaduma vaba ruum. LSD on ka kodunt lahkumise lugu. Lahkume meile antud piiridest. Trip – teeloleku metafoor. Tsiviliseeritus paigale jäämine – settle down. Ameeriklase tõeline püüdlus on olla liikumises. 1. teoreetiline mudel Freudilt – käsitlus reaalsusprintsiibist aluseks jaotus mõnuprintsiibiks ja reaalsusprintsiibiks nauding on ajutine, sõltub sellest, milline on ärritus, millise pinge toob ja milline on leevendus. Pinge ise on mittenauditav. Naudinguprintsiibi takistuseks on kolm potensiaalset valuallikat inimese jaoks – kehaline nõrkus, võimetel piirid; looduse
Õiguskord, mis ühendab vabadust ja sundi. Kodanliku ühiskonna saavutamine. Milles seisneb Kanti hinnangul looduse kõrgeima ülesande raskus inimese jaoks? Vajalikkus ja raske teostatavus ebakõlas. Vajalik, sest selle abiga Kuidas on kodanliku õiguskorra rajamise probleem Kanti silmis sõltuv riikide seaduspärastest välistest suhetest? Mis võiks Kanti arusaama kohaselt olla looduse kavatsuseks riikidevaheliste suhete arenguprotsessis? Millises vahekorras on Kanti käsitluse kohaselt tsiviliseeritus moraalsusega? Kas filosoofiline idee maailmaajaloo käigust leiab Kanti hinnangul ka kogemuslikku kinnitust? Millises vahekorras looduse maailmaajaloolise sihiga on tema sõnul valgustus? Mis õigustab Kanti järgi maailmaajaloo käsitlemist idee-vormis? Kuidas iseloomustab Kant maailmaajaloo filosoofia vahekorda empiirilise ajalookäsitlusega? KODUTÖÖD(mõistete seletamised): Kodutöö 1 Teadusliku teadmise tunnused – tunnuste kogum, mis peab vastama kolmele tingimusele:
tänaseni. 1. Bütsantsi (Ida-Rooma) keisririik 17 Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis. Langobardid (germaani hõim) hõivasid Põhja-Itaalia ja slaavlased suurema osa Balkanist – tekkis Bulgaaria riik jt. 633 – 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse,
Tegelikult nii ei ole. Nende kolme elemendi kaudu luuakse side ühiskonna liikmete vahel see võib viia ühiskonda edasi. SIGMUND FREUD (1856-1939) On üks ainus jõud, mis paneb inimesi tegutsema, see on seksuaalenergia e libiido. Freudi kohaselt pole inimene midagi muud kui tsiviliseeritud loom. Nagu ka loomariigis, nii ka inimeste seas mõjutab libiido inimese kõiki käitumisakte. Inimese seisundi teeb keeruliseks tema tsiviliseeritus, sest kui loomad saavad alati astuda seksuaalvahekorda, siis inimene seda teha ei saa nad peavad libiido maha suruma. Siit tuleneb, et see energia, mis oleks loomulikult väljendunud libiidos, jääb kulutamata, järelikult tuleb see kulutada muul viisil. Siin on inimesel 2 võimalust: 1. Ta võib selle energia suunata ühiskonnale kasulikele asjadele (nt töö, kunst) 2
annaabi.ee 
