1 PICC kohaldada oma suhetele kokkuleppel nn lex mercatoria põhimõttel". 2. Milline on instrumendi õiguslik olemus (nt konventsioon, mudelseadus, seadus)? Tegemist on seadusandjatele eeskujuks oleva mudelseadusega. "Tegemist on mudelseadustega, mida kasutatakse õiguse allikana (valdavalt õiguse tõlgendamise eesmärgil) riikides, kus tsiviilseadused ei ole ajakohastatud ja kus on tekkinud otsene vajadus leida seaduse nüüdisaegse tõlgenduse allikad. Samas on Eesti enda seaduste puhul viidatud 2 mudelseadused olnud otseseks allikaks mitme õigusinstituudi kujundamisel." 3. Millist tähendust võib instrument omada vaidluste lahendamisel eesti õiguse alusel?
Kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta. corpus juris civilis (rooma kodanike õiguse kogu) (kogu - õigus - kodanik) 2. LOENG Õiguse süstematiseerimine nii, et ka tavainimene ilma spetsifiliste teadmisteta mõistaks seda 2) Pandektiline süsteem - eristatakse… - üldosa ehk kõik need osad, mis ülejäänud õiguses korduvad, tõstetakse välja esimeseks peatükiks. Sisaldavad alati isikuid, tähtajad, tehingute tõendamine, tsiviilseadused - eriosa -> alaosad nagu asjaõigus (reaalne õigus), obligatsiooni õigus, perekonnaõigus, pärimisõigus pärimisõigus - pärimine testamendi ja pärimine seaduse järgi Pandectae (entsüklopeedia) e-dicere (väljarääkimine, praetori dokument) ius aedelicum () ius honorarium (tasu, mis ei ole palk; kingitus) Õiguse allikad (jagunevad kaheks): 1) Tavad ja edastatavad kombed selle kohta, kuidas õigust mõista
patt); 4) inimlik ehk ilmalik õigus (lex humanis) (inimeste loodud õigus, mis peegeldab kahjuks ebatäielikult igavest, loomulikku ja jumalikku õigust, kuid peaks tões ja usus püüdlema nende võimalikult täieliku järgimise poole). Õiguspeegel  Servus servorum dei (vms) Reformatsiooniajastul eeltoodud liigitus lihtsustub (nt hugenott Gentillet): 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused Keskaja õigus Kanooniline õigus Lokaalõigus Õpik - Ylikangas: ,,Miks õigus muutub?" Õiguse põhikoolkonnad on: 1. valgustusajastu loomuõigus - Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. 2. ajalooline koolkond 3. õiguspositivism 4. kaasaegne loomuõigus Kehtiva õiguse allikad (võta powerpoint!) Aarnio raamatus - Kolm vaatenurka õigusele lk 88-112
kuulutati välja kaheteist tahvli seadused, mis nüüd ka avaliku- ja eraõigus allikaks on. 19. Roma locuta causa finita – Rooma on rääkinud, kaasus on lõpetatud. 20. Alea iacta est – Täring on visatud 21. Quod est inconveniens aut contra rationem, non permissum est in lege – See, mis on sobimatu või mõistuse vastu, seaduses ei ole lubatud. 22. Obligationes civiles sunt, quae aut legibus constitutae aut iure civili comprobatae sunt – Tsiviilseadused on need, mis on kas seadustega määratud või tunnustatud tsiviilõiguse poolt. 23. Furti manifesti poena quadrupli est et ipsius rei, quae est sublata, redhibitio – Avaliku varguse karistus on neljakordne ja varastatud asja tagastamine 24. Poena non irrogatur, nisi quae quaque lege vel quo alio iure specialiter huic delicto imposita est – Karistust ei määrata, kui seda ei ole kuriteole mingi seadusega või spetsiaalselt eraldi õigusega peale pandud. 16
(Slaid 3) Ka tsiviilõiguse allikateks on sellised n-ö õigusnormide objektiivse esinemise vormid nagu põhiseadus ja sellel põhinevad seadused ning seaduste alusel ja nende täitmiseks vastuvõetud määrused, inimõiguste ülddeklaratsioon, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, Euroopa Liidu õigus ning rahvusvahelise õiguse norme sisaldavad välislepingud. Siinkohal vaid mõned tsiviilõiguslikku spetsiifikat sisaldavad lisamärkused. Tsiviilseadused, mis on otsesteks tsiviilõiguse allikateks on TsÜS, VÕS, AÕS, PKS ja PärS. Nendes on sätestatakse ka tsiviilõiguse põhiprintsiibid, kui üldised juhised, mis peaks suunama õigusloomet ja olema aluseks õigussuhtes osalejate käitumise hindamisel. Välislepingud on riikidevahelised kahe- või mitmepoolsed kokkulepped, mis ei seo kolmandaid riike. PS § 123 lg 2 järgi kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega,
Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. - Miks arvestatakse? Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. - Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. 2. Loeng Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad Prantsuse tsiviilkoodeks  Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond Saksa tsiviilseadused  BGB  Germaani õigusperekond Eesti ajaloolised õigusallikad: - Balti eraseadus - Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas - Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon) - Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus Paragrahv 1. Sätestab selle, mida reguleerib
Loomuõiguse teooriad Justinianuse Institutiones: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetsettttt riiki hõlmavad seadused). Keskaegne Aquino Thomase käsitus: 1) igavene õigus; 2) loomulik õigus; 3) jumalik õigus; 4) inimlik ehk ilmalik õigus. Reformatsiooniaegne hugenott Gentilleti käsitus: 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures 14.sajandist kinnistub positiivse õiguse mõiste. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17saj: positiivse õiguse sisu määrasid loodus ja inimmõistus, Hugo Grotius väitis 1632, et loomuõigus kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi; 3) 18.saj alates: jagamatult üksnes inimmõistus. Premissid on kindlalt inimmõistuse vili
kaitse riigi suhtes ning teiste isikute suhtes. Olulised põhiõigused: õigus elule, au ja hea nime kaitse, perekonna ja eraelu puutumatus, ning eluruumi puutumatus. Tsiviilõiguse allikateks suures osas on seadused. Olulisemad tsiviilseadused arvestades tsiviilõiguse süsteemi on: 1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TSÜS), millega sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulised instituudid nagu näiteks isikud, esemed, tehingud, esindus- ja tsiviilõiguste teostamine. 2
tunda. Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. Miks on konspektis 4 õigusallikat aga seaduses 2? Seadustega on hõlmatud madalamad õigusaktid. Ja põhiseadus on niikuinii. Madalamad õigusaktid on seaduse alusel täitmiseks. Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad ·Prantsuse tsiviilkoodeks  Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond; ·Saksa tsiviilseadused  BGB  Germaani õigusperekond; ·Balti eraseadus; ·Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas; ·Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon); ·Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik); ·Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks. Tsiviilõiguse üldosa seadus ülesehitus ja üldsätted Paragrahv 3. Tõlgendamismeetod :
tundmisele. Seetõttu rahvakogunemistel ei otsustata mitte erahuvist, vaid üldisest tahtest lähtuvalt. 4) Üldine tahe on siiski piiritletud. Seadused Seadus on vaid selline legaalne otsus, mis lähtub üldisest tahtest, mis väljendab üldist tahet ja käsitleb ühiskonda kui tervikut. Kõik muud legaalsed otsused, mis ühiskonda kui tervikut ei käsitle, mis reguleerivad üksikut tahet või erahuvi, on määrused, mis tulenevad riigiametnikelt. Lisaks on veel ka tsiviilseadused, mis jagunevad kaheks: ühiskonnaliikmete omavahelisi suhteid reguleerivad tsiviilseadused ning kriminaal-karistuslikke suhteid reguleerivad tsiviilseadused. Kõige aluseks on kogu tervikut ja üldist tahet väljendavad seadused. Üldise tahe on esiplaanil. Ükskõik, milline ei oleks riigis ka valitsusvorm (monarhia, demokraatia vms), kõige tähtsam on, et riiki valitsetaks vastavalt üldisele tahtele, mis on seadustes kirjas. Rousseau Platonlik pööre
Soovitustes antakse adressaadile soovitus teatava toimimise suhtes, kuid ei kohustata teda õiguslikult. Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevuskavad on uldjuhul tulevikku ja Euroopa Liidu arengule suunatud kavatsused. Liidulepingute täpsustamine käib tegevuskava kohaselt, mida nimetatakse `valgeks raamatuks'. Õiguslikult mittesiduvaid tegevuskavasid nimetatakse `rohelisteks raamatuteks'. TsÜSi KOHTA 11. Millised tsiviilseadused kuuluvad tsiviilõiguse pandektilisse süsteemi ja milliseid õigussuhteid need reguleerivad? 4 Pandektilise susteemi puhul jagatakse tsiviilõigusnormid viide gruppi: Üldosa sätestab tsiviilõiguse uldised põhimõtted, mis laienevad kõigile tsiviilseadustele (ja mitte ainult). Asjaõigus käsitleb asju, nende valdamist ja omandi kusimusi jt asjadega seonduvaid õigusinstituute. Võlaõigus on sisuliselt lepinguõigus.
tunnistas, et valitsuse rangus ja karmikäelisus inimestega ümberkäimisel ei suurenda kuidagi voorust ega kujuta endast retsepti võitluses kuritegevusega. [34]Samal 1721 müüs M. presidendikoha maha ning hakkas mööda Euroopat reisima. Ta kogus materjali mahuka raamatu "Seaduste vaim" tarvis. Raamat algas tõdemusega, mida hiljem tunnustas kogu Euroopa: "Üldine seadus on inimlik mõistus (raison), kuivõrd mõistus valitseb maailma kõigi rahvaste üle; ning iga rahva riigi- ja tsiviilseadused peavad olema selle inimliku mõistuse üksikud rakendusjuhud." Esmapilgul näib M. kinnitavat käibelolnud mõistusõigusõpetust. Kuid tingimus "kuivõrd" viitab teatud kahtlusele, kas mõistus on ikka nii kõikvõimas, nagu üldiselt arvati. [35]M. arendas tegelikkuse teemat: "Seadused peavad olema kohandatud sellele rahvale, kelle jaoks nad on loodud, ja oleks väga suur kokkusattumus, kui nad oleksid kohased ka teisele rahvale. Nad peavad vastama olemasoleva või veel
Tsiviilõigusest võib eristada: · tarbijaõigust, · tööõigust. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõigile õiguskäibes osalejatele, sellega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõiguse valdkondadeks on: · üldosa, · võlaõigus, · asjaõigus, · perekonnaõigus, · pärimisõigus. Tsiviilõiguse allikaks on suures osas seadused. Olulisemad tsiviilseadused: · tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) · võlaõigusseadus (VÕS) · asjaõigusseadus (AÕS) · perekonnaseadus (PKS) · pärimisseadus (PärS) Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seadust. Tavanormid ei pea olema kirja pandud. 30
Tsiviilõigus objektiivses tähenduses Konkreetsele isikule kuuluv õigus ise teatud Tsiviilõiguse normid ja tavad viisil käituda ja nõuda vastavat käitmist teiselt poolelt. Tuleneb objektiivsest tsiviilõigusest. Tsiviilõiguse allikaks on suures osas seadused. Olulisemad tsiviilseadused: · tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) 42 · võlaõigusseadus (VÕS) · asjaõigusseadus (AÕS) · perekonnaseadus (PKS) · pärimisseadus (PärS) Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seadust. Tavanormid ei pea olema kirja pandud.
Rahvusvaheline reguleerib millise riigi seadusi tuleb kohaldada, kui õigussuhe on seotud mitme riigiga. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele ehk isikutele ja millega reguleeritakse isikute varalisi ja mitte varalisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Tsiviilõiguse allikad PS mis tagab tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ja teiste isikute suhtes. Õigus elule, eluruumi, Tsiviilõiguse allikad on suures osas seadused. Olulisemad tsiviilseadused arvestades tsiviilõiguse süsteemi on 1) Tsiviilosa üldosa seadused ehk tsüs, millega sätestatakse olulisemad põhimõtted ja olulised instituudid N: isikud, esemed, tehingud, esindus ja tsiviilõiguste teostamine 2) Võlaõigusseadus  võs, mis regulerib võlasuhete tekkimise aluseid lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi n: tasu avalik lubamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine
õiglast õigust tuleb alandlikult uskuda ja täita, mitte mõista ja seletada. Viimane on patt.); 4) inimlik ja ilmalik õigus (inimeste loodud õigus, mis peegeldab kahjuks ebatäielikult igavest, loomulikku ja jumalikku õigust, kuid peaks tões ja usus püüdlema nende võimalikult täieliku järgimise poole); Reformatsiooniajastul see liigitus lihtsustub: 1) jumalaseadused 2) looduseseadused 3) tsiviilseadused Alates 14. Sajandist juurdub kindlalt positiivse õiguse mõiste, mis on seotud selge vastandamisega tollastes vaidlustes: loomuõigus < > ilmalik ehk kirjutatud õigus. Arusaamad arenesid renessansiajastul edasi selles suunas, et loomuõigus on igavene ja muutumatu õigus (nagu antiikajal), positiivne maise valitseja õigus. Loomuõigusel ei ole enam tegemist Jumalaga. Loomuõigusele mittevastavuse korral ei olnud valitseja kehtestatud
jumalikku õiglast õigust tuleb alandlikult uskuda ja täita, mitte mõista ja seletada - viimane on patt); 4) inimlik ehk ilmalik õigus (inimeste loodud õigus, mis peegeldab kahjuks ebatäielikult igavest, loomulikku ja jumalikku õigust, kuid peaks tões ja usus püüdlema nende võimalikult täieliku järgimise poole). Reformatsiooniajastul eeltoodud liigitus lihtsustub (nt hugenott Gentillet): 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures alates XIV sajandist juurdub kindlalt positiivse õiguse mõiste, mis on seotud selge vastandumisega tollastes vaidlustes: loomuõigus (ius naturale) < > ilmalik ehk kirjutatud õigus (ius positivum). Arusaamad arenesid renessansiajastul edasi selles suunas, et loomuõigus on igavene ja muutumatu õigus (nagu antiikajal), positiivne - maise valitseja õigus. Loomuõigusel ei ole enam tegemist Jumalaga. Mittevastavuse korral loomuõigusele ei olnud valitseja kehtestatud
annaabi.ee 
