mitte kasutades! 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Tõene 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. Väär Dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. Väär Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad Assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool Tõene 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 Tõene 6. Hingamisahela lõpp-produkt on O2 Väär Hingamisahele lõpp-produkt on H2O 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. Väär Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi b) tärklise
200 200 võib tekitada 200 valulikkust, 2 ATP 36 ATP väsimust või püroviinamarihape lihaskrampe Mitu ATP-d eraldub Mitu ATP molekuli Mis on tsitraaditsükli aeroobse glükolüüsi sünteesitakse Mis mõju on lähteaine? käigus? hingamisahelas? piimhappel lihastele? 300 300 300 2 piimhapet VÕI 2
4.2 Organismi varustamine energiaga / 4.3. Glükoosi lagundamine Bioloogia test 10. klassile A. Otsusta kas antud väide on tõene või väär. Väära väite puhul kirjuta tõene. · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. · Aeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel. · Organism kasutab esmalt lipiidide varusid. · Glükoosi oksüdatsioon kulgeb ühtemoodi nii looma- kui ka taimerakkudes. · Anaeroobse glükolüüsi tulemusena moodustub etanool või piimhape. B. Vasta küsimustele. · Mis on ATP? · Nimeta glükoosi lagundamise etapid. · Mis vahe on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil?
6.Nimeta protsesse, millega kaasneb ATP moodustamine. Glükoosi lagundamine, fotosüntees valgusstaadiumis 7.Kuidas võib jaotada metabolismi? Katabolism(lagundamine), anabolism(süntees) 8.Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Organismid säilitavad oma glükoosi varud kas glükogeeni(loomad) või tärklisena(taimed). 9.Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel? 38 ATP 10.Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel? Glükolüüsi , tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioon 11.Kus toimub glükolüüs? päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus 12.Mis on glükolüüsi lähteained? Glükoos, ensüümid ja hapnik 13.Mis on glükolüüsi saadused? Püroviinamarihaoe, 2ATP, 2 NADH 14.Kuidas kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? Seotakse vesinikukandja NAD-iga, kasutatakse hingamisahelas 15.Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 16.Kus toimub tsitraaditsükkel? Mitokondri maatriksis 17.Mis on tsitraaditsükli lähteained?
Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 1.Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. 2.a)Dissimilatsiooni protsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustumine b)Assimilatsiooni protsesside üheks põhieesm'rgiks on ATP lagunemine. 3.Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool 5.Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 6.Hingamisahela reaktsioonide lõpp-produkt 7.Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides. 8.Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9.Kõige enam ATP molecule saab sünteesida 1g lipiididest. 10.Aeroobse glükoosi toimumiseks peab rakus piisavalt olema hapniku. 11.Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12.Anaeroobsel glükoosil moodustub piimhape. 13
- Lämmastikalusena kuulub GTP koostisse adeniini asemel guaniin. *Milleks kasutatakse organismis makroergilisi ühendeid? - Valkude sünteesiks, RNA sünteesiks, DNA sünteesiks *Milliste polüsahhariididena talletatakse erinevates organismides glükoosivarusid? - Tärklise või glükogeeni kujul *Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel? - Kuni 38 ATP molekuli *Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel? - Glükolüüsi , tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioon *Kus toimub glükolüüs? - Päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus *Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist? - Aeroobne toimub vaid siis kui on hapnikku, anaeroobne toimub hapniku puudumisel *Mis on käärimise lähteained ja lõpp-produktid? - Lähteaine: glükoos. Lõpp-produktid: piimhape või etanool *Mitu ATP-d moodustub käärimisel? - 2 ATP *Mis on glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid
· Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. · Biosfääri eksisteerimine on mõeldamatu fotosünteesiprotsessideta. · Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.' · Assimilatsiooniprotsesside dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. · Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni assimilatsiooni. · Käärimise lõpp-produkt on etanool. · Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2. · Hingamisahela lõpp-produkt alg-produkt on O2. · Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi valgusstaadiumi reaktsioonides. · Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. · Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi, b) tärklise c) lipiidide, d) valkude oksüdatsioonil. · Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt:
· Koos fostaatrühma ülekandega salvastatakse 30 kJ energiat. · ATP moodustub glükolüüsil, fotosünteesil, hingamise käigus. GTP spetsiifiline makroergiline molekul (ka CTP, UTP). Nemad viivad läbi transkriptsiooniprotsessi, st RNA molekulide sünteesi. dATP, dGTP, dCTP ja dTTP on vajalikud DNA replikatsiooniks. Glükoosi lagundamine: (näide dissimilatsiooniprotsessist) See toimub kolmes etapis: 1. Glükolüüs 2. Tsitraaditsükli reaktsiooind (hingamine) 3. Hingamisahela reaktsioonid (hingamine) Toimub tsütoplasmavõrgustikus ensüümide toimel umbes 10 biokeemilise reaktsioonina. Keemiliste sidemete lõhkumisel tekib 2 x ATP. Glükoosi lagundamise üldvalem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O + 38ATP GLÜKOOS ENERGIA Kui selles etapis pole piisavalt O2-te, siis ei lõpe protsess püroviinamarjahappe ja vesiniku moodustumisega, vaid jätkub käärimisena ehk anaeroobsena
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12
JA ARENG. A. AINE-JA ENERGIAVAHETUS. I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on süsihappegaas. Väär; Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 2. Taimed seovad õhust süsihappegaasi valgusfaasis ja muudavad selle orgaanilisteks Ühenditeks. Väär; Taimed seovad õhust süsihappegaasi valgusfaasis ja muudavad selle hapnikuks. 3. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad tsütoplasmavõrgustikus. Väär; Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses. 4. Dissimilatsiooniprotsessideks vajab organism ATP-sid. Väär; ATP tekib dissimilatsioonilprotsessides. 5. Püroviinamarihape moodustub tsitraaditsükli reaktsioonide käigus. Väär; Püroviinamarihape moodustub glükolüüsi reaktsioonide käigus. 6. Valgu süntees on dissimilatsiooniprotsess. Tõene 7
-) Omnivoor segatoiduline tarbija. -) Karnivoor lihatoidumine tarbija. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid ei sõltu valgusest/toimuvad päevasel kui ka öisel ajal. -) Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid on sõltuvuses valgusest/toimuvad päevasel ajal. -) Assimilatsioonireaktsioonideks vajab organism ATP-d. -) Fermentatsiooni lõpp-produktiks on etanool või piimhape. -) Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri maatriksis. -) Hingamisahela reaktsioonid toimuvad harjakestes ehk kristades. -) Organismi kõik sünteesi- ja lagundamisprotsessid moodustavad metabolismi. -) Organismi kõik lagundamisprotsessid moodustavad dissimilastiooni. -) Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. -) Glükolüüs on glükoosi algne lagundamine. -) Toiduga saadavate orgaaniliste ühendite lagundamine on dissimilatsiooniprotsess.
11.Kus toimub glükolüüs? tsütoplasmas 12.Mis on glükolüüsi lähteained? toitained, polüsahhariidid, glükoos 13.Mis on glükolüüsi saadused? 2 püroviinamarihape, 4 vesinikku, 14.Kuidas kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? seostatakse vesinikukandja NAD-iga, mis võimaldav vesiniku aatomeid kasutada hingamisahelas 15.Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 16.Kus toimub tsitraaditsükkel? mitokondris 17.Mis on tsitraaditsükli lähteained? püruviinamarihape, CO2 ja 2H (aktiveeritud äädikhape) 18.Mis on tsitraaditsükli produktid? järkjärgult CO2 ja 20H 19.Mis saab edasi tsitraaditsükli produktidest? H aatomid seotakse NAD-i poolt ja moodustub NADH2. kokku 10 NADH2 20.Kus toimub hingamisahel? mitokondri harjakeste membraanides 21.Mis on hingamisahela lähteained? 10 NADH2 22.Mis on hingamisahela produktid? H2O, CO2 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? 36 24
Milliste polüsahhariididena talletatakse erinevates organismides glükoosivarusid?Tärklise või glükogeeni kujul Kuidas saadakse polüsahhariididest energiat?Lagundatakse esmalt ensüümide abil monomeerideks. Seejärel toimub glükoosi järkjärguline oksüdatsioon, mille käigus vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel?Kuni 38 ATP molekuli Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel?Glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioon Kus rakus toimub glükolüüs?Päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist?Aeroobne toimub vaid siis kui on hapnikku, anaeroobne toimub hapniku puudumisel Mis on käärimise lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: glükoos. Lõpp-produktid: piimhape või etanool. Mitu ATP-d moodustub käärimisel?Kaks
pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees püroviinamarihape- glükoosi vaheprodukt tsitraaditsükkel- moodustub NADH valgusstaadium- ATP süntees Laused 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on sahhariidid, lipiidid, valgud. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool, CO ja piimahape 5.Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO 6. Hingamisahela reaktsioonide lähteaine on O 7.Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida lipiidide oksüdatsioonil ( 38,9 kJ) 10.Aeroobse glükolüüsi toimumisel peab olema rakus piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12. Anaeroobne glükolüüsil moodustub piimhape. 13
etanool. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes. Lihastesse kuhjuv piimhape ei ole hapniku puudumisel lihasrakkude poolt enam kasutatav ja põhjustab lihaste väsimust, valu või krampe. 4. Milliseid tingimused on vajalikud alkoholikäärimiseks? Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist. 5. Kust pärineb hingamisel eralduv süsihappegaas? Tsitraaditsükli reaktsioonidest. 6. Mis ained sisenevad tsitraaditsüklisse ja mis ained sellest väljuvad ? Sisenevad püroviinamarihape, H2O, Väljuvad CO2, 20H aatomit, 10NADH2 7. Kirjeldage hingamisahela summaarset võrrandit. NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Glükolüüsil moodustub 2 NADH2 ja tsitraaditsüklis veel 10NADH2 , ühe molekuli glükoosi kohta tekib 12NADH2. NADH2 molekulid vabanevad H aatomitest. Moodustunud NAD on
Metabolismireaktsioonid jagunevad kaheks: Assimilatsioon - lagundamisreaktsioonid - sünteesimisreaktsioonid - vabaneb energia - neeldub energia Dissimilatsioon Aeroobne aine- ja energiavahetus: rakuhingamine. - orgaaniliste ainete lagundamine O2 juuresolekul - C6H12O6 + 6O2 6CO2 + H2O + energia - oluline on glükolüüs, mille käigus vabaneb soojusenergia / ATP , leiab aset tsütoplasmas - tsitraaditsükli ning hingamisahela tsüklid toimuvad mitokondrites > nii glükolüüsi, hingamisahela kui tsitraaditsükli reaktsioonid on protsesside ahelana toimuvad väga keerulised. ATP (adenosiintrifosfaat) - `teenitakse' energiat andvate langudamisprotsesside käigus - `kulutatakse' elutegevuseks vajalikeks sünteesiprotsessideks - 3 fosfaatrühmaga ribonukleotiid - eraldati esmakordselt 1929 aastal küüliku lihasrakkudest - leidub organismi kõigis rakkudes, kudedes
glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahela reaktsioonid, 11.Kus toimub glükolüüs? Glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus 12.Mis on glükolüüsi lähteained? Glükoos, ensüümid ja hapnik 13.Mis on glükolüüsi saadused? 2 püroviinamarihapet (CH3COCOOH) ja 4H aatomit 14.Kuidas kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? hingamisahela reaktsioonides 15.Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 ATP-d 16.Kus toimub tsitraaditsükkel? - mitokondris 17.Mis on tsitraaditsükli lähteained? - Glükoos 18.Mis on tsitraaditsükli produktid? - Süsihappe gaas (CO2) ja 8NADH2 19.Mis saab edasi tsitraaditsükli produktidest? - 8NADH2 läheb edasi aineks 12NADH2 ja CO2 vabaneb/jääb samaks?! 20.Kus toimub hingamisahel? -Mikokondris 21.Mis on hingamisahela lähteained? - hapnik; NADH2 22.Mis on hingamisahela produktid? - H2O; 36ATP 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? - 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? - ATP süntees 25
dissimilatsioonist. 2. Disimilatsiooiprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine.’ Asiimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on fotosüntees ja DNA süntees. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad aissimilatsiooni. Organismi kõik lagundamisprotsessid moodustavad dissimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool või piimhape. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO₂ (ja H aatomid). 6. Hingamisahela reaktsioonide lõpp-produkt on CO₂+H₂O. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g c) lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükoosi toimumiseks peab rakus piisavalt olema a)hapniku. 11
süntees,NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. 1.Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. 2.a)Dissimilatsiooni protsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustumine b)Assimilatsiooni protsesside üheks põhieesm'rgiks on ATP lagunemine. 3.Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool 5.Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2 6.Hingamisahela reaktsioonide lõpp-produkt 7.Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides. 8.Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9.Kõige enam ATP molecule saab sünteesida 1g lipiididest. 10.Aeroobse glükoosi toimumiseks peab rakus piisavalt olema hapniku. 11.Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12.Anaeroobsel glükoosil moodustub piimhape. 13
Kokku on glükolüüsi energia saagis +2 ATP molekuli (+2 NADH). Tsitraaditsüklis toodetakse ühe glükoosi molekuli kohta 2 molekuli GTP-d, mis annavad kokku 2 ATP molekuli. Oksüdatiivsel fosforüleerimisel mitokondrites saadakse veel 34 ATP molekuli: 2 NADH-d pärinevad glükolüüsist, annavad 6 ATP-d. 2 NADH molekuli saadakse püruvaadi muundumisel atsetüül-koensüüm-A-ks ja annavad 6 ATP-d. 6 NADH molekuli pärinevad tsitraaditsükli erinevatest etappidest ja annavad 18 ATP-d. Lisaks saadakse tsitraaditsüklis suktsinaadi konverteerumisel fumaraadiks 2 FADH2 molekuli, millest saab 4 ATP molekuli. Kokku ongi glükoosi aeroobse lõhustumise energia saagis 38 ATP-d. 2. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui saate glükolüüsi. Glükolüüs on glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivse lõhustumine, mille jooksul organism konverteerib glükoosis oleva energia endlae sobivasse vormi: ATP või NADH
Organismide areng ja energiavajadus. 1. Milline roll on organismis makroergilistel ühenditel? Kannavad reaktsioonides energiat üle, Salvestavad reaktsioonides energiat. 2. Hingamisahela reaktsioonide lõpp-produkt on O- tõene 3. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub- süsinikdioksiid 4. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli.- tõene 5. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad?- dissimilatsiooni 6. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1 g .... oksüdatsioonil- glükoosi 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi?- pimedusstaadiumi reaktsioonides 8. Käärimise lõpp-produkt on?- etanool, süsihappegaas 9
ATP Valgusenergia seotakse Vajalik energia saadakse ATP-sse ATP-st 3. NIMETA 1) Organismirühmi, mille esindajad on autotroofid, heterotroofid V:A: FOTOSÜNTEESIJAD( rohelised taimed ja vetikad) H: LOOMAD, SEENED, PROTISTID ja VALDAV OSA BAKTERITEST. 2) Dissimilatsioonijärgud glükoosi täielikul lõhustumisel (aeroobsel glükolüüsil) V: 1) Glükolüüsi reaktsioon 2) Tsitraaditsükli reaktsioon 3) Hingamisahela reaktsioon 3) Piimhappelise käärimise ja etanoolkäärimise saadused Piimhappe: hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir, kohupiim,juustud. Etanoolkäärimine: etanool ehk viinapiiritus 4) Rakuhingamise lähteained ja saadused Lähteained: glükoos ja hapnik Saadused: süsihappegaas ja vesi 5) Fotosünteesi lähteained ja saadused Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: Glükoos ja hapnik 4.SELGITA
ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkudse dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energivahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilie aine energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsükli moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükolüüsil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustab veel 36 ATP molekuli ja vesi. Kokku saadakse ühe glükoosimolekuli aeroobsel lagundamisel kuni 38 molekuli ATP-d. Anaeroobsel glükolüüsil ehk käärimisel tekib piimhape või etanool. Selle käigus moodustub ühe glükoosi molekuli kohta üksnes 2 ATP molekuli.
ATP ülesanded on energia salvestamine ja energia ülekandmine. Dissimilatsiooniprotsessidest saadud energia salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. ATP joonis õp.lk. 87 Aeroobne glükolüüs toimib koos hapnikuga (O). Koosneb kolmest etapist: glükolüüs (2 ATP), tsitraaditsüklist ning hingamisahela reaktsioonidest (36 ATP). Kokku on aeroobses glükolüüsis 38 ATP. Glükolüüsi lähteaineks on glükolüüs ning saaduseks püroviinamarihape ja NADH2, toimub tpv's. Tsitraaditsükli lähteaineks on püroviinamarihape, saadusteks CO2 ja 10 NADH2. ATP puudub, toimub mitokondris. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs jaguneb kaheks: 1. piimhappe käärimine 2 ATP Toimub inimese lihasrakkudes, piimhappebakteris 2. etanool käärimine glükolüüs etaan dATP pärmseentes Fotosünteesi lähteained ja saadused joonis lk. 94 Lähteaineteks on vaja H2O, valgusstaadiumis vahelduvad ADP, NADP ja ATP ja NADPH2
Kui lihasrakkudel ei ole piisavalt..., siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse päikeseenergia keemiliseks sidemete energiaks ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma, mis on omavahel seotud.. sidemega Anaeroobse glükolüüsi saadusteks võivad olla piimahape ja etatnool Glükoosi lagundamisel võib eristada gülükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisaehla reaktsioone Kloroplastides sisalduvate klorofüllide molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel Jogurt valmib bakterite abil, kes kasutavad energia saamiseks piimhappekäärimist. 3. Kas esitatud laused on tõesed(x) või väärad (v). Vale väite korral lisage õige lause mitte eitust kasutades. V- Fotosünteesi pimedusstaadium saab toimuda ainult pimedas. Toimub nii
Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Aeroobne glükolüüs glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses ja hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides. Aine ja energiavahetus organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse nimetatakse metabolismis. Metabolismi võib tinglikult jagada kaheks omavahel tihedalt seotud osaks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine toimub hapniku puudumisel, lõpeb kas piimhappe või
Süntees leiab aset tsütosoolis ja/või mitokondris. Substraatideks on oksaalatsetaat, püruvaat ja alfa-ketoglutaraat. Aspartaadi aminotransferaasi abil viiakse aminorühm glutamiinilt oksaalatsetaadile ja tekib aspartaat ja alfa-ketoglutaraat. Alaniini aminotransferaas viib aminorühma glutamiinilt püruvaadile ja tekib alatiin ja alfa-ketaglutaraat. Kõik käib läbi PLP. 7. Glutamaadi perekonna aminohapete biosüntees. -ketoglutaraat on tsitraaditsükli vaheühend, mille kaudu on glutamaadi süntees seotud tsitraaditsükliga. 1. Glutamaadi süntaas peamine rada bakterites ja taimedes; puudub loomadel. 2. L-glutamaadi dehüdrogenaas (kõigis organismides) 3. -ketoglutaraadi transamineerimine 8. Püridoksaalfosfaat aminohapete biosünteesi reaktsioonides. Kofaktor transamineerimise reaktsioonis. Vit B6. Püridoksaalfosfaat osaleb reaktsioonides, mis on seotud -aminohapete metabolismiga
eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. H seotakse NAD-i poolt NADH2 (10), mis suunduvad hingamisahelasse. CO2 on jääkprodukt difundeerub mitokondrist välja. 18. NAD (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline ühend (biomolekul); seob vesiniku ja kannab ta hingamisahelasse 19. Hingamisahel NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Glükolüüsi 2NADH2 + tsitraaditsükli 10NADH2 ühe glükoosi kohta 12NADH2. Vabanevad H aatomitest, moodustunud Nad uuesti glükolüüsi ja titraaditsüklisse eraldunud vesinik seotakse hapnikuga vesi. Vabaneva energia arvel saab 12NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 12NADH2 + 6O2 12NAD + 12H2O 20. Tsitraaditsükli reaktsioonides toimub ka lipiidide ja aminohapete lõplik lagundamine. 21. Fotosünteesiks nimetatakse protsessi, milles päikese valgusenergia arvel sünteesitakse taimede
Lisaks fotosünteesile on oluliseks assimilatsiooniprotsessideks veel DNA süntees. Millistest etappidest koosneb glükookoosi lagundamine? Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone. 1.Glükolüüs toimub eukarüootse raku tsütoplasmavõrgustikus - protsessi tulemusena saadakse ühest kuuesüsinikulisest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli ja eraldub neli vesiniku aatomit. 2.Tsitraaditsükli reaktsioonid mitokondri sisemuses - tsitraaditsükkel koosneb ensüümise poolt katalüüsivatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. H aatomid seotakse NAD-i poolt ja tulemusena saadakse kokku 10 NADH2 molekuli, mis suunudvuad hingamisahelasse. Süsihappegaas on dissimilatsiooni jääkproduks ja difundeerub mitokondritest välja. 3.Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus glükoosil
Kirjutage skemaatiliselt kataboolne rada, mille abil on võimalik glütamaadi (5C) koosseisu kuuluv süsinik täielikult oksüdeerida. Nimetage olulisemad etapid, kus tekib/kulutatakse ATP või tekib redutseeritud koensüüme. Naidake kui palju on kooku saada ATP-d glütamaadi süsiniku oksüdeerimise arvel võttes arvesse ka kofaktorite reoksüdatsiooni arvel sünteesitava ATP. Lämmastiku eemaldamisega seotud energia k(h)ulu pole vaja arvestada. ( Lisainformatsioon: glütamaadist tuleb saada tsitraaditsükli vaheühend, ning siis püruvaat, mida saab edasi oksüdeerida.)
Püroviinamarihappe molekulid. 37) Mis on NAD ja kuidas on NAD seotud glükoosi lagundamisega? NAD (nikotiinamiid adeniin dinukleotiid) on makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi lagundamisel vesiniku aatomi sidujana. 38) Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? Glükolüüsil saadakse 1 glükoosimolekuli lõhustamisel 2 ATP molekuli ja hingamisahela reaktsioonide tulemusena veel 36 ehk kokku 38 ATP molekuli. 39) Kus rakus toimub tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel? Mitokondris 40) Nimeta tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid? Lähteaine on püroviinamarihape, lõpp-produktid on CO2 ja 2 NADH molekuli. 41) Nimeta tsitraaditsükli ja vaheetapi käigus moodustunud aine, mis liigub mitokondrist välja? CO 2 42) Kus rakus toimuvad hingamisahela reaktsioonid? Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes. 43) Nimeta hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid? Lähteained on O 2 ja NADH2, lõpp-produkt on H2O. 44) Millises rakuorganellis toimub fotosüntees
intermediaalne) transaminaasid Aminohapete koosseisust kantakse lämmastik glutamaadi koosseisu transaminaside abil, kust järgnevalt eemaldatakse glutamaadi dehüdrogenaasi poolt. Transaminaaside tulemusel muutuvad aminohapped ketohapeteks. Sellistes reaktsioonides osaleb kofaktorina PLP. glutamaadi dehüdrogenaasi reaktsioon mõlemal juhul vabaneb üks lämmastikammoodium. (tähtis ka seriini ja treoniini dehüdrataasid – aga ei pea teadma) ketoglutaraat – tsitraaditsükli 3nda reakts tulemus lipiidide oksüdatsioon NADH, NADHP, FADH2, tiamiinpürofosfaat, püridoksaalfosfaat (radade rekatsioonid, substraadid, ensüümid on tähtsad) NADH dehüdrogenaas (kompleks I) Katalüüsitav protsess: NADH+5H+(M)+UQ -> NAD++UQH2+4H+(IMS) Suktsinaadi dehüdrogenaas ( kompleks II) Katalüüsiv reaktsioon: Suktsinaat+UQ -> fumaraat UQH2
glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükoosi esmane õhustumine., mille käigus saadakse glükoosisolev energia salvestada sobivasse vormi( ATP, NADH) *Osaline lõhustumine toimub anaeroobselt. Tekib laktaat( piimhape), intensiivselt töötavates ihastes, toimub tsütoplasmas. Kui on aga hapnik olemas tekib kohe püruvaat mis läheb tsitraadi tsüklisse. *Lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Tekib Co2 ja H2O. See ei ole spetsiifiline ainult glükoosile. 1 glükoosi molekulist saab 2 püruvaadi molekuli. Hapniku juures olekul saab sellest CO2 ja H2O. Hapniku puudumisel laktaat. Laktaadist lahti saamiseks on vaja see transportida maksa, kus tehakse sellest uuesti püruvaat ja saadetakse uuesti lihastesse. C6H1206 glükoos. Selle poolestamieks, et saada püruvaat on vaja täpselt 10 reaktsiooni. 1. 4.ja 10. On pöördumatud reaktsioonid.
Maksas, neerudes. Protsess algab mitokondris, põhiprotsess toimub tsütoplasmas. 2. Tasakaalustatud dieedi puhul on imetajate organismis glükoneogeneesi aktiivsus väga madal. Mille poolest peab imetajate dieet olema tasakaalustamata, et suureneks glükoneogeneesi aktiivsus? Süsivesikute vaene dieet peaks siis olema. 3. Milliseid a) lähteaineid b) energiakandjaid kasutavad imetajate rakud glükoneogeneesi toimumiseks? a) püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid, kõik tsitraaditsükli intermediaadid b) makroergilised ühendid 4. Kuidas põhjendate väidet: glükoneogenees ei ole glükolüüsi pöördprotsess? Kolm glükolüüsi etappi (1,3,10) on glükoneogeneesis asendatud 4 unikaalse reaktsiooniga: nende kaudu toimub regulatsioon; uued reaktsioonid toovad spontaansuse. 5. Iseloomustage glükogeeni järgmistest aspektidest: a) Molekuli monomeerne koostis ja molekuli ehitus? Glükogeen koosneb -D-Glükoosi monomeeridest.
KUST SAAVAD ORGANISMID ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA? SÜNTEESI KÄIGUS VÕI VÄLISKESKONNAST. MILLISEID ORGANISME NIMETATAKSE AUTOTROOFIDEKS? ORGANISME, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED ÜHENDID VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILITEST AINETEST. KUIDAS ON OMAVAHEL SEOTUD ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS? ORGANISMI METABOLISM KOOSNEB ASSIMILATSIOONIST JA DISSIMILATSIOONIST (ASSIMILATSIOON SÜNTEESIMINE; DISSIMILATSIOON LAGUNDAMINE E. HINGAMINE). MILLE POOLEST ERINEVAD HETEROTROOFID AUTOTROOFIDEST? AUTOTROOFID ON ORGANISMID, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED AINED VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILISTEST AINETEST, HETEROTROOFID ON ORGANISMID, KES SAAVAD OMA ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA TOIDUS SISALDUVA ORGAANILISE AINE OKSÜDATSIOONIL. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI DISSIMILATSIOONI? KÕIK LAGUNDAMISPROTSESSID. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI ASSIMILATSIOO...
laguproduktid oksüdeeritakse CO2'ks. Tsükli iga ringiga siseneb kaks atsetüülrühma süsinikku atsetüül-CoA kujul ja lahkub kaks süsinikku CO2'na. Tsükli tinglikuks lähtepunktiks loetakse atsetüül-CoA kondensatsiooni oksaalatsetaadiga, mille tulemusena moodustub tsitraat. Iga tsükkel produtseerib taandatud elektronikandjad ( 3 NADH ja 1 FADH2), mille reoksüdatsioon annab energia 1 ATP sünteesiks. Eukarüootsetes rakkudes toimub tsükkel mitokondris. Glükolüüsi ja tsitraaditsükli omavaheline seos: Püruvaat + CoA + NAD+ Atsetüül-CoA + CO2 + NADH + H+ Tsitraaditsükkel: Atsetüü-CoA + 3 NAD+ + [FAD] + ADP + P + 2 H2O 2 CO2 + 3 NADH + 3 H+[FADH2] + ATP + CoASH Tsitraaditsükkel on amfiboolne rada, sest osad reaktsioonid toimuvad nii kataboolses kui ka teistes anaboolsetes radades. Tsitraaditsükli produkte (oksaalatsetaat, fumaraat) kasutatakse näiteks puriinnukleotiidide, aminohapete sünteesis.
rasvhapete biosünteesiks (liigsed süsivesikud rasvad) - Atsetüül-CoA tekke protsess glükoosist on tänu PyrDH seostumisele pöördumatu Ensüümide, vitamiinide ja hormoonide roll glükolüüsil. Lühidalt mida need nö teevad. Vitamiinid kofaktoritena. Jne. Ensüümid- kataloüsaatoritena Vitamiinid kofaktoritena Hormoonid ei tea veel 27 10. Tsitraaditsükkel Tsitraaditsükli olemus. ??? - Tsitraaditsükkel on organismi keskne metaboolne rada, milles sulanduvad süsivesikute, lipiidide, aminohapete jt. metabolismirajad. - Tsitraaditsükkel on oluline tsentraalne tsükkel nii biomolekulide katabolismis kui ka anabolismis (amfiboolne) - Tsitraaditsükli funktsioneerimishäired on organismile ohtlikud Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja
o Püruvaadist tekib atesetüül-CoA, mis on ka teiste metabolismiradade keskne produkt Ensüümide, vitamiinide ja hormoonide roll glükolüüsil (ja üldse ainevahetuses). o 10. Tsitraaditsükkel (Krebsi tsükkel, TKT tsükkel, Trikarboksüülhapete tsükkel) Tsitraaditsükkel- organismi keskne metaboolne rada, milles sulanduvad süsivesikute, lipiidide metabolismirajad Tsitraaditsükli olulisus organismis. -oluline tsentraalne tsükkel nii biomolekulide katabolismis kui ka anabolisimis Ensüümid, vitamiinid ja koensüümid tsitraaditsüklis (nende roll, mõni näide võtmeensüümidest ja vitamiinidessst/koensüümidest). Tsitraaditsükli energeetiline olulisus (kui palju energiat saab?).
H aatomid seotakse NADi poolt, tulemuseks on 10NADH2 molekuli, mis võimaldab neid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. CO2 on jääkprodukt ja siirdub mitokondrist välja. 3. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse varem tekkinud NADH2 poolt eraldatud H aatomid H2O molekulideks (12NADH2 + 6O2 12NAD + H2O). Moodustunud NAD kasutatakse vesiniksidujana uuesti glolüüsi ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36ATP molekuli (36ADP + 36P 36ATP). Etapp Lähteained Saadused ATP Koht tsütoplasma Glükolüüs Glükoos Püroviinamarihape 2ATP võrgustik Tsitraadi
Sünteesitakse eraldi terviklik Pürimidiintuum ja see kantakse PRPP'le 13. Kirjeldage organite metaboolset spetsialiseerumist. Organite metaboolsed aktiivsused erinevad sõltuvalt biomolekulide kasutamisest. Ajukoes pole energiavarusid (pidev glükoosiga varustamine) 60% glükoosist kulub ajus. (60-70% sellest Na-K potentsiaali hoidmiseks) Skeletilihastes on 75% glükogeenist. Aktiivses lihases tekib palju püruvaati (Glükolüüsi aktiivsus on palju suurem kui tsitraaditsükli aktiivsus) See muudetakse Laktaadiks või Alaniiniks. Maks toodab viimastest Püruvaati ja edasi Glükoosi. Maksa satuvad enamus imendunud ühendid kehast. Eraldab 65% imendunud glükoosist ja pea kõik monosahhariidid, Säilitatakse Glükogeenina (Glükoosi süntees) Külluse korral viib maks rasvhapped adipotsüütidesse. Nälgimise korral muudab rasvhapped ketokehadeks. Südamelihas töötab peamiselt rasvhappe pealt, täielikult aeroobne (palju mitokondreid)
21. Nimetage ensüümid, mis katalüüsivad glükolüüsi raja 1 ja 3 reaktsiooni pöördprotsessi glükoneogeneesil. 22. Kirjutada summaarne võrrand PDH kompleksis toimuvale protsessile Püruvaat + CoA + NAD+ => CO2 + AcCoA + NADH + H+ 23. Toodud tsitraaditsüklit kujutaval joonisel märkida ära: a. Redoksreaktsioonid ja nendes osalevad kofaktorid b. Nimetada märgitud intermediaadid c. Nimetada ensüümid, mis katalüüsivad märgitud reaktsioone 24. Kirjutada tsitraaditsükli protsesside summaarne võrrand 25. Defineerida, mis on anaplerootiline reaktsioon Anaplerootilised reaktsioonid on need reaktsioonid, mille käigus tuuakse juurde tsükli vaheühendeid. 26. Nimetada kõige olulisem tsitraaditsükli anaplerootiline reaktsioon inimese organismis 27. Nimetada milliste reaktsioonide tõttu (tuua 3 näidet) võib tekkida vajadus juurde sünteesida tsitraaditsükli vaheühendeid 28
· Lagundamisreaktsioonid moodustuvad tsükli. · Eraldub 20 H aatomit, mis pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest. · Järk-järgult eralduvad CO2 molekulid ja H aatomid · CO2 eemaldatakse org-st. H aatomid seotakse NADi poolt -> 10 NADH ja kantakse hingamisahelasse. 3) Hingamisahela reaktsioonid · Toimuvad mitokondri harjadel ja vajalik hapnik · Glükolüüsi ja tsitraaditsükli tekkinud NADH2 molekulide arvel sünteesitakse 36 ATP molekuli. · Vabanev vesinik seotakse hapnikuga, moodustub vesi · Veest osa eemaldatakse ja osa läheb uuesti käiku. NADi kasutatakse uuesti glükolüüsis ja nitraaditsüklis. Selle arvel sünteesitakse 36 ATP molekuli. Glükolüüsi lõplikul lagundamisel moodustub 38 ATP molekuli Glükoosi anaeroobne lagundamine Hapniku puudumisel tekib püroviinamarihappest, kas piimhape (lihaskoe rakkudes või piimhappebakterite
22. Kirjutada summaarne võrrand PDH kompleksis toimuvale protsessile Püruvaat + CoA + NAD+ => CO2 + AcCoA + NADH + H+ 23. Toodud tsitraaditsüklit kujutaval joonisel märkida ära: . Redoksreaktsioonid ja nendes osalevad kofaktorid . Nimetada märgitud intermediaadid . Nimetada ensüümid, mis katalüüsivad märgitud reaktsioone 24. Kirjutada tsitraaditsükli protsesside summaarne võrrand 25. Defineerida, mis on anaplerootiline reaktsioon Anaplerootilised reaktsioonid on need reaktsioonid, mille käigus tuuakse juurde tsükli vaheühendeid. 26. Nimetada kõige olulisem tsitraaditsükli anaplerootiline reaktsioon inimese organismis Püruvaadi tootmine pyruvate + CO2 + H2O + ATP -------- oxaloacetate + ADP + Pi + 2H+ 27
lõplik lagundamine. 3.Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanides, kus glükolüüsil ja tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Et glükolüüsil moodustub 2 molekuli NADH2 ja tsitraaditsüklis veel 10 NADH2, siis ühe molekuli kohta tekib 12 NADH2 molekuli. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomistest. Moodustunud NAD on vesinikusidujana uuesti kasutatav glükolüüsil ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi. Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. Et glükolüüsil saadakse glüokoosimolekuli lõhustamisel 2ATP molekuli ja hingamisahela reaktsioonide tulemusena veel 36 ATP molekuli, siis kokku võib aeroobsetes tingimustes ühe g molekuli lõplikul lag moodustada kunio 38 ATP molekuli. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni
12. Lihaskoe biokeemia. Skeletilihase keemiline koostis: vesi, valgud ja ülejäänud ained. Lihase müofibrillaarvalgud, sarkoplasma valgud, mitokondrite, membraanide valgud, nukleoproteiidid. Erinevate müofibrillaarvalkude paiknemine sarkomeeris, peente ja jämedate müofilamentide valguline koostis, müosiini, aktiini, tropomüosiini, troponiini molekulide pôhimôtteline ehitus. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete - oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik
vabaneva energia arvelt 4 ?? ATPd tagasi -- lisaks vabaneb 4 Hiooni-- osa vabanenud Hioonidest seostuvad vesinikukandjaga NAD, see võimaldab kasutada Hioone edastistes reaktsioonides lõh. glükoosimol. 2ks püruvaadimol. TSITRAADITSÜKKEL eraldub co2 keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites, toimub gl ükoos lõplik lagundamine mille käigus 3meClised ühendid lagundatakse edasi CO2ks püruvaadimolekulid transporditakse mitonkondrisse,kus neid edasi lagundatakse tsitraaditsükli lõppproduktid on ühtlasi uue tsükli lähteaineks, nii et moodustub reakstioonide ring e tsükkel enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad püruvaadist CO2molekul ja 2 Hiooni, mille sepb NAD lk 26??? see ei ole sama tabeliga (20hiooni ja 16hiooni, 6 fadh2 ja 2 fadh2, 4 nadh2 ja 6 nadh2, 6 co2 ja 2 co2) HINGAM. AH. REAK. eraldub h2o
*vabanemiseks peab piimhape kanduma verega maksa, kus see muutub püroviinamarjahappeks 15.Millistel tingimustel toimub alkoholkäärimine? Mis toimub alkoholikäärimisel juhul, kui keskkonda pääseb hapnik? *toimub pärmseente ja mõnede B elutegevusel * C6H12O6O2 X 2 C2H5OH +2 CO2 2ATP *kui käärimisprotsessi käigus ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs, siis oksüdeerivad segusse sattunud äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks 16.Millised on tsitraaditsükli saadused? Mis neist saab? * tekib sidrunhape (jääk tsitraat) *tekib CO2, mis lahkub mitokondrist, rakust, jõuab verega kopsudesse, hingatakse välja *tekib NADH2,mis suundub hingamisahelasse 17.Millised ained tekivad hingamisahela reaktsioonide käigus? Mis neist saab? *NAD, H2O 18.Kuidas on glükoosi ainevahetusega seotud teiste toitainete lipiidide, proteiinide ainevahetus? 19.Millises org ühendite dissimilatsioonijärgus toodetakse põhiosa organismis vajatavast ATP-st?
läbi kahe energiatootmisprotsessi? - esmalt tuleb toit seedida s.t. muuta kättesaadavaks rakkudele - seeditud toiduosakesed transporditakse verega rakkudesse - raku tsütoplasmas toimub glükoosi lagundamine, mille käigus tekib 2püruvaati, 2ATP'd ja 2NADH molekuli - pürovaadi ja NADH molekulid liiguvad raku mitokondrisse, kus püruvaadi molekulid oksüdeeruvad ja tekib 2 atsetüül-CoA molekuli - atsetüül-CoA molekulid läbivad tsitraaditsükli, mille käigus tekivad CO2 molekulid, H2O molekulid, NADH ja FADH molekulid ning ATP. 20.Miks peab rasvkoe vähendamiseks tegema aeroobset tööd ? Kuna aeroobne töö kasutab energia saamiseks rasvu. Hapniku kaasabil kasutatakse rasvu energia tootmiseks. 21.Mida kujutab endast anaeroobne lävi? Milles seisneb selle praktiline väärtus? (pmst sama mis 12 küs) Piimhappe hüppelise kasvu hetke nimetatakse anaeroobseks läveks. Kui
H aatomid seotakse NADi poolt, tulemuseks on 10NADH2 molekuli, mis võimaldab neid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. CO2 on jääkprodukt ja siirdub mitokondrist välja. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse varem tekkinud NADH2 poolt eraldatud H aatomid H2O molekulideks (12NADH2 + 6O2 12NAD + H2O). Moodustunud NAD kasutatakse vesiniksidujana uuesti glolüüsi ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36ATP molekuli (36ADP + 36P 36ATP). 2.Ökosüsteem, selles toimuvad muutused. Toiduahelad ja toiduvõrgustik Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Toiduahelad: Seda tüüpi toiduahelat, kus eelmise taseme organismi sööb ära järgmise taseme organism, nimetatakse kiskahelaks
annaabi.ee 
