a) Ookeaniline maakoor – 3-15 km paksune, moodustab maailmamere põhja. Kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta b) Mandriline maakoor – koosneb erinevatest tarde-, sette- ja moondekivimitest, paksus 20-80km. Kivimite vanus kuni 4 miljardit aastat 2. VAHEVÖÖ – maakoore ja tuuma vahel, koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900km sügavusele. 3. MAA TUUM – 2900km sügavuselt algab ja ulatub maa tsentrini. Moodustab raud, väävli, hapniku ja räniga. Jagatakse välistuumaks ja sisetuumaks Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga nimetatakse litosfääriks KIVIMIRINGE – tard-, moonde- ja settekivimite moodustumise, murenemise ja moondumise protsess
a) sarniir-hoob b) tleskoopnool c) paralleelogramm 12) Kopa täite- ja tühjendussuuna järgi on ühekopalised laadurid: a) Frontaalse täitmise ja külgtühjendamisega b) Frontaalse täitmisega ja tühjend 180* ulatuses c) Front ja front 13) noole liikuvuse järgi jaotatakse tornkraanad a) tõstetava noolega b) konsoolnooega 14) Kraana tõstekõrgust mõõdetakse a) kraana toetuspinnast konksu tsentrini 15) Loetlege iseliikuvate noolkraanade noole tüübid tema kuju järgi Sirge, kaldnokaga, liikuva nokaga, torntüüpi noolega 16) Kraanade lastigraafikud on koostatud püsivusteguriga a) kp=1,15 17) Kännud ja suuremad puud eemaldatakse pinnaselt ...... abil a) juuriate 18) Sobivamad buldooseri hõlmad kaevamis-transportimistöödeks on SU-tüüpi, U-tüüpi. 19) Millised om iseloomust autogreideri telgede ..........
seismograafiga maavärina tugevaima tõuke amplituudi Mercalli skaala - ühikuks pallid - mõõdetakse visuaalselt maavärina tekitatud visuaalseid purustusi Õpilane oskab 7. võrrelda maakoort, 3 kuni 80 km paksune, koosneb tahketest kivimitest. vahevööd, Ulatub kuni 2900 km sügavusele, koosneb plastilistest ja tahketest kivimitest. tuuma; Välistuum ulatub 5100 km sügavusele, vedelatest kivimitest. Sisetuum ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusele ja on tahke. 8. selgitada kivimite tekkeviise, tuua nende kohta näiteid, Kivimid jaotatakse kaheks - 1) tardkivimid, näiteks graniit ja obsidiaan 2) settekivimid, näiteks paekivi. kirjeldada kivimiringet; 9. iseloomustada erinevaid laamade liikumise viise (5); 1) Kahe mandrilise laama põrkumine 2) Ookeanilise- ja mandrilise laama põrkumine 3) Kahe ookeanilise laama põrkumine 4) Laamade küljetsi liikumine 5) Lahknemine 10
1000v n = D p/min. Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. Lõikesügavus t on kaugus augu D välispinnast puuri tsentrini t = 2 mm. D-d Augu ülepuurimisel leitakse lõikesügavus järgmiselt t = 2 mm. D- puuri läbimõõt, d- ava läbimõõt enne ülepuurimist. Laastu paksust a mõõdetakse suunas, mis on risti puuri lõikeservaga. Lõike laiust b mõõdetakse piki lõikeserva ja ta võrdub lõikeserva pikkusega. Laastu ristlõikepind f - lõigatud mõlema lõikeserva poolt, määratakse valemiga f = st mm2
Hipparachos (190. - 120. a eKr) oli Kreeka astronoom, mõõtis esimesena pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumist ja koostas esimese tähekataloogi. Astroloogidele oli oluline planeetide seisu kirjeldamise täpsus, ja siin sauast ei piisanud. Keskaja astronoomid võtsid kasutusele kvadrandi põhja-lõunasuunas orienteeritud veerandringjoone kujulise skaala, millega määrati tähtede kulminatsioonikõrgust. Vaatleja liikus piki kaart, jälgides tähe kadumist kaare tsentrini ulatuva ekraani taha läbi skaalale kinnitatud visiiri. Mõõtmise täpsus sõltus instrumendi suurusest. Vaatlustehnika areng järgneva 300 aasta vältel on seotud teleskoopide arenguga. Esimesena kasutas pikksilma astronoomilistel vaatlustel Galilei aastal 1610. Galileo Galilei (1564 1642) oli Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis
Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa geosfäär. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Tuum algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini 6371 km. Tuum jaotatakse kaheks: välistuum (vedela aine omadustega) ja sisetuum (tahke). Litosfäär-maakoore ja vahevöö kõige ülemine osa. Astenosfäär- litosfääri all, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd. 3.Maa keemiline koostis, temperatuuride jaotus Maa sees: Tuum- raud ja nikkel, temperatuur 4000-6000 C. Vahevöös- Mg ja Fe silikaadid, temperatuur 1000 ja 4000 C. Maakoor- O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg ja temperatuur on alla 900 C. 4
g - raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. 8 Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest) 2.1.3 Töö käik Teostasime viie erineva matemaatilise pendli õlgade pikkuste mõõtmsed niidi ülemisest kinnituskohast kuni pendli tsentrini. Viisime pendlid (1-5) tasakaalusasendist välja ja lasime teha N=15 v võnget. Pendlid võnkusid ilma keerdvõnkumiseta ning võnkumise nurkamplituud oli piisavalt väike. Mõõtsime sekundimõõtjaga iga (1-5) pendli 15 täisvõnke tegemiseks kulunud aja (T). Kuuendal pendlil mõõtsime samuti õla pikkuse ning lasime teha 15 täisvõnget, aega mõõtsime fotoväravaga ühendatud taimeriga(sekundites).
2900 km sügavusele. Vahevöö jaguneb litosfääriliseks vahevööks(koosneb kivitest, tahke) ja astenosfääriks(mõni % sulanud kivimeid, plastne). Vahevöö koosneb valdavalt magneesiumi ja raua oksiididest ja silikaatidest. Lisandina Al, Ca, Na, K jt. Vahevöö sisaldab tunduvalt rohkem O kui tuum. Temperatuur vahevöös on 1000-4000 kraadi. Nii maakoor kui ka vahevöö on tahked. Maa tuum on geosfäär, mis algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini. Maa tuum koosneb peamiselt Fe ja Ni sulamist, milles on vähesel määral S, Si ja C lisandeid. Tuum jaguneb kaheks: välistuum(vedel) ja sisetuum(tahke). Maa tuumas on temperatuur 4000-6000 kraadi. 4. Geoloogilise ajaarvamise meetodid Stratigraafia tegeleb geoloogilise vanuse määraminsega. Kihimkehade suhtlise vanus määratakse kuue stratigraafilise printsiibi või meetodi abil: Superpositsiooni printsiip kui tunnistada, et iga kiht tekib horisontaalse kehana, siis
Vahevöö ülaossa jääb mõnesaja km paksune kiht, mida nim astenosfääriks. Astenosfäär kujutab endast osaliselt ülessulanud vahevöö kivimite piirkonda, kus selle tulemusena tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevööga nim litosfääriks. See jaguneb mitmesuguse suurusega plaatideks litosfääri laamadeks, mis triivivad plastilisel astenosfääril kiirusega mõni kuni mõniteist cm aastas. Maa tuum algab 2900 km sügavusel ja ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusel. Maa tuuma moodustavad põhiliselt niklirikas raud, mille kõrval leidub veidi ka väävlit, hapnikku ja räni. Maa tuum jaguneb omakorda välis- ja sisetuumaks. Välistuum on vedelas olekus, millele viitab asjaolu, et seismilised ristlained sumbuvad seal täiesti. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa sisetuumas on nikkelraua mass kõrge rõhu tõttu tahkes olekus. 2
kontakti aluspinnaga. Tõstetava lasti raskus + kinnituste raskus + konksu ja konksudetailide raskus 146-Kuidas määratakse kraana vajalik tõstevõime? 147-Mille vahel mõõdetakse kraana tõstekõrgust? Konksu trentrist kuni kraana toetuspinnani. 148-Kuidas määratakse kraana vajalik tõstekõrgus? 149-Mille vahel mõõdetakse kraana tõsteraadiust? Kraana pöördteljest kuni konksu tsentrini. 150-Kuidas mõõdetakse noole pikkus? Kraana pöördtelje tsentrist kuni noole pea plokirataste pöörlemisteljeni. 151-Nimetage laadimis-lossimismasinate otstarve. Materjalide, seadmete, detailide laadimiseks transpordivahenditele ning lossimiseks. Samuti lasti ümberpaigutamiseks ruumis. 152-Milliseid käiguosa tüüpe kasutatakse laadureil?
tihendusvöö ja särgi vahel peab olema väike lõtk δ1 lõtk δ2 jäetakse ka ülesse hülsi välispind ( jahutussärgi pind ) võidakse värvida või kroomida hülsi sisepinnad on peegelpinnad ja seda saavutatakse hoonomise teel hülsi ülemises osas võivad olla taskud kleppide jaoks mõnedes hülssides on ülemine osa treitud suurema läbimooduga, kui seda on alumine osa ja ta ulatub kuni ülemise rõnga tsentrini ja seda tehakse selleks, et vältida hülsi kulumisel tekkivat ranti, mis võib viia kolvirõnga purunemiseni silindrihülsid valmistatakse malmist, harva ka terasest malmhülsid on vibratsiooni kindlamad 2 tak SPM SILINDRIHÜLSID ● hülsi keskosas on läbipuheaknad (sisselaskeaknad) ja kontuur läbi – puhe korall on silindrihülsil sisselaske – ja väljalaskeaknad akende kohalt on silindrihülsid paksendatud
kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit. 20. Punkti asukoha abriss. Abtiss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3....4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine o Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt.
maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteeme, polaarkiirte ja lõigete meetodit. 20. Punkti asukoha abriss. Abtiss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3….4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt.
tõsteraadiuse juures 147-Mille vahel mõõdetakse kraana tõstekõrgust? mõõdetakse kraana konksu tsentrist kraana toetuspinnani ( vt TV lk 22 joonis 3 11 mõõt H või H1). 148-Kuidas määratakse kraana vajalik tõstekõrgus? mõõdetakse kraana konksu tsentrist kraana toetuspinnani ( vt TV lk 22 joonis 3 11 mõõt H või H1). 149-Mille vahel mõõdetakse kraana tõsteraadiust? mõõdetakse kraana pöördeteljest konksu tsentrini ( vt samas mõõt Lmax ja Lmin). 150-Kuidas mõõdetakse noole pikkus? mõõdetakse noole kanna pöördetelje tsentrist noole pea plokirataste pöörlemisteljeni (vt lk 22 joon 4.4 mõõt 10 000). 151-Nimetage laadimis-lossimismasinate otstarve. Laadimis-lossimismasinaid kasutatakse mitmesuguste materjalide, seadmete, detailide jne laadimiseks transportvahenditele ja nende lossimiseks transportvahenditelt, aga ka
Distantsjooned on kaarele vastava nurga poolitajaga paralleelsed. Mõõtarvu ette märgitakse väike kaareke. Kui radiaalsuunaliste distantsjoonte vahele on haaratud mitu kontsentrilist kaarjoont, tuleb tingimata näidata, millise juurde mõõtarv kuulub. Raadiuste tähistamine Sele 55. Raadiuste tähistamine Raadiuse mõõtjoon peab alati olema risti mõõdetava kaarjoone kujuteldava puutujaga. Kui pole oluline näidata kaare tsentri asukohta, võib raadiuse mõõtjoone jätta tsentrini tõmbamata. Suure raadiuse puhul võib tsentri tinglikult kaarele lähemale tuua. Mõõtjoon tehakse sel juhul murdega. Väliste ja sisemiste ümardusraadiuste märkimine Sele 56. Väliste ja sisemiste ümardusraadiuste märkimine Läbimõõdumärk Sele 57. Läbimõõtude märkimine joonisel Raadius märgitakse alati kaarjoonele, läbimõõtu on aga soovitatav näidata kujutisel, kus selgub pöördpinna (silinder, koonus jm) moodustaja kuju.
Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. D Lõikesügavus t on kaugus augu välispinnast puuri tsentrini t = mm. 2 D -d Augu ülepuurimisel leitakse lõikesügavus järgmiselt t = mm. 2 D- puuri läbimõõt, d- ava läbimõõt enne ülepuurimist. Laastu paksust a mõõdetakse suunas, mis on risti puuri lõikeservaga. Lõike laiust b mõõdetakse piki lõikeserva ja ta võrdub lõikeserva pikkusega
· Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 20. Punkti asukoha abriss Abriss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjekti, nagu hooned, posti, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud jm. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abriss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3-4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini +/- 5cm täpsusega. Punkti abrissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna sound. Oluline on ära märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abrissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. 21. Situatsiooni mõõdistamine Situatsiooni all mõtleme objekti(kõik nähtavad objektid, nii looduslikud kui tehis), mida tahame plaanile kanda. See toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil.
20. Punkti asukoha abriss Abriss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud geodeetilise mõõdistamisvõrgu punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud jm. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abriss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3-4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini +-5cm täpsusega. Punkti abrissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhjasuund (N). Oluline on ära märkida ka punkti kindlustamise viis või tsentrimärgise tüüp. Abrissi koostaja kirjutab igale lehele ka oma nime ja kuupäeva. Abrissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Situatsiooni all mõistetakse kõiki nähtavaid objekte- nii looduslikke kui ka tehislikke.
annaabi.ee 
