lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid lisaks välispiiretele on hoones ka palju muid materjale ja pindu, mis aitavad tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi. Kvaliteetse sisekliima üheks eelduseks on toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem, selle puudumist ei asenda ükski konstruktsiooni abinõu. Soojustusmaterjali valikul võib tekkida küsimus, kas eelistada mineraalvilla, vahtpolüstüreeni või tselluvilla, ja milline konkreetne toode nende hulgast on sobivaim. Ühe tooterühma erinevate toodete tehnilised näitajad võivad oluliselt erineda. Materjalivaliku põhitingimus on, et materjale tuleb sihtotstarbekohaselt kasutada nii täidavad need neile esitatud nõudmisi. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusrezhiimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu, sest soojusjuhtivus on mineraal-, tsellu- ning looduskiust villadel (lina- ja kanepivillad) samas suurusjärgus
Kõrred punutakse traadi abil mattideks, mis sobivad hästi kasutamiseks krohvialuse soojustusmaterjalina. Pillirooplaat Pillirooplaat on kokkupressitud roog, mis on punutud tsinktraadiga Mõõtmed on 2 m * 0,6 m, paksusega 5 cm ning 2,5 cm. On olnud ehituses kasutusel juba sajandeid. Primaarenergia sisalduse poolest 1 kuupmeetri materjali kohta on pilliroomatt keskonna suhtes kõige sõbralikum soojustusmaterjal (võrreldud on linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga) Pillirooplaati kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks (eriti puitmajades) ja heliisolatsiooniks (väga hea helineelavusega) Tuleohutuse tagamiseks krohvitakse pillirooplaadid lubi või savikrohviga Pillirooplaat on leidnud tänu oma omadustele kasutust üle maailma ja see näitab inimeste teadlikkust keskkonna säilimise ja tervisliku elukeskkonna vajalikkusest Pillirooplaadi soojaerijuhtivus on 0,055 W/mK (Watti /meeter Kelvini kohta)
Puhasta voodrilaud ja värvi üle. Vajadusel saab ka seinu soojustada: · tuuletõkkeplaadid · rooplaat · puistevillad puistevill puhutakse paika ja soojustusmaterjalile ei jää kuskile tühimikke (ei teki nn. töömehe praaki) Võimalusel ja vajadusel soojusta seinu väljast. Et maja aknad inetult auku ei jääks tuleb aknad võimalusel fasaadiga tasa tõsta. Kui on siiski vajadus seestpoolt soojustada kasuta ainult hingavaid materjale: pillirooplaati, linavilla, tselluvilla, puitkiudvilla. Kasuta max 50mm soojustust. Kõik puitkonstruktsioonid on hingavad. Õhuniiskuse järsul suurenemisel tungib niiskus konstruktsiooni ja niiskuse vähenemisel hingavad seinad jälle kuivaks. Tehis- soojustusmaterjalide puhul on aga niiskuse väljahingamine väga väike ja pikaajaline. Õigel kasutamisel kestab õige puit aastakümneid: Vana puitfassaadi renoveerimiseks vajaliku profiiliga voodrilaudu on võimalik tellida, kuid arvestama peab tavalisest pikema tarneajaga
vooderdusena. Rooplaat on olnud ehituses kasutusel juba sajandeid ja on materjalina tervise- ja keskkonnasõbralik. Rooplaat on eriti sobilik alusmaterjaliks savi- ja lubikrohvi kasutamisel nii renoveerimistöödel kui uusehitustel. Tihedus 225kg/m3, soojaerijuhtivus =0,055W/mK. Lühiajaline kokkupuude niiskusega ei põhjusta roo kvaliteedi langust. Roog kahjustub pikaajalisel kokkupuutel veega või kui rooplaati kasutatakse viimistlematult märjas/niiskes keskkonnas. tselluvill-Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla tootmises kasutatakse süttimisvastaste kemikaalidena boorimineraale.. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Söestunud, kuid sulamata tselluvill takistab pikalt ka tule levikut kontstruktsioonides. Boori tähtsaks lisamõjuks on tõhus hallituse, mädandavate seente ja putukate tõrjevõime. Kui
kogumine. Third level Fourth level Fifth level Taaskasutatavad materjalid: 1) Vanapaber 2) Klaas 3) Plastmass 4) Puit 5) Metall Materjalide kasutamine PABER JA PAPP - Vanapaberist toodetakse ajalehe ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla ja munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud. KLAAS - Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab õhusaastet. Klaasijäätmeist toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvilla, riiet, optilist kaablit, ehitusmaterjale jm. PLAST - Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu
ka kergbetooni valmistamisel ning torustike isoleerimisel. Ei karda kemikaale, niiskust, tulekindel, ei hallita, ei mädane, külmakindlus on kõrge. 5.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill, põhk) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest. 5.2.1 Tselluvill Tselluvilla valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja antipüreenidest (boor ja booraks).Tselluvilla puhul eraldatakse kiud paberijääkidest suures lahusti hulgas. Tselluvilla tulekindluse tõstmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevõõbaga. Eestis toodetava tselluvilla näitajad: Tihedus 30 kg/m3 27 Niiskusesisaldus <12%
Soovi ja sobivuse korral võib jätta rooplaadid ka krohvimata ning eksponeerida neid iseseisvalt nö. dekoratiivse elemendina. Tihedus 225kg/m3, soojaerijuhtivus =0,055W/mK. Lühiajaline kokkupuude niiskusega ei põhjusta roo kvaliteedi langust. Roog kahjustub pikaajalisel kokkupuutel veega või kui rooplaati kasutatakse viimistlematult märjas/niiskes keskkonnas. Rooplaat on mahupüsiv, kui kasutatakse normaalsetes tingimustes nn."hingava" seinakonstruktsiooni osana. Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla tootmises kasutatakse süttimisvastaste kemikaalidena boorimineraale. Kiustamise protsessis lisatakse paberimassile tavaliselt 12% boorhapet ja 7% booraksit. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla niiskus, nii kiudude poolt seotud vesi, kui ka boori
aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid lisaks välispiiretele on hoones ka palju muid materjale ja pindu, mis aitavad tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi. Kvaliteetse sisekliima üheks eelduseks on toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem, selle puudumist ei asenda ükski konstruktsiooni abinõu. Soojustusmaterjali valikul võib tekkida küsimus, kas eelistada mineraalvilla, vahtpolüstüreeni või tselluvilla, ja milline konkreetne toode nende hulgast on sobivaim. Ühe tooterühma erinevate toodete tehnilised näitajad võivad oluliselt erineda. Materjalivaliku põhitingimus on, et materjale tuleb sihtotstarbekohaselt kasutada nii täidavad need neile esitatud nõudmisi. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusrezhiimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu, sest soojusjuhtivus on mineraal-, tsellu- ning looduskiust villadel (lina- ja kanepivillad) samas
Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sunteetilistest (poluetuleen, poluuretaanid) orgaanilistest ainetest. Tselluvill valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja antipureenidest (boor ja booraks). Tselluvilla puhul on tegemist lahustite jaakide emissioonidega, teatavasti eraldatakse kiud paberijaakidest suures lahusti hulgas. Tselluvilla tulekindluse tostmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevoobaga. Tselluvilla naitajad:
kummuvad välja, seetõttu tuleb nad hoolikalt kinnitada. Kui plaatide horisontaalvuugi kohal pole tuuletõkkeplaadid omavahel korralikult ühendatud, siis võivad plaatide servad nihkuda, ühendusteip rebeneb lahti ja tagajärjeks on külm tuba ja seinakontaktis vilistav tuul. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud, võib hakata paigaldama hoone soojusisolatsiooni. Vihmasel suvel ja eriti sügisel ei soovitaks kasutada märjalt paigaldatavat tselluvilla, mille kuivatusaeg on tavaliselt 23 nädalat, kuid pikeneb vihmase ilmaga veelgi. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi. Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda, et soojustus on kuiv. Märgunud materjal tuleb kuivatada või välja vahetada. Kipsplaatide, höövelpuidust sisevooderduse puhul tuleb
rooplaat on tänapäeval tõhus alternatiiv ka kipsplaadile, mis mitmetel põhjustel ei ole osutunud sobivaks ega tervislikuks ehitusmaterjaliks. Kui hinnata eri materjalide primaarenergiat, s.t. kogu energiahulka, mis on vajalik materjali tootmiseks, alates toormaterjali saamisest lõpetades ehituspaika transportimisega, siis pillirooplaadi primaarenergia ühe kuupmeetri materjali kohta on soojustusmaterjalidest kõige keskkonda säästvam (võrreldes näiteks linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga). Rooplaat on eriti sobilik alusmaterjal savi- ja lubikrohvile nii renoveerimistöödel kui ka uusehitusel. Nendega krohvimine tagab ühtlasi rooplaadi tuleohutuse. Et pilliroog ei paisu ega kahane, püsib krohv sellel kindlalt pragunemata. Soovi ja sobivuse korral võib jätta rooplaadid krohvimata ning eksponeerida neid looduslikuna. Tavalise rooplaadi mõõtmed on 2 m x0,6 m, paksus 5 cm ning 2,5 cm
Seetõttu oleks tervislikum neid koguda olmeprügist eraldi. Teiseks on paberi ja papi tootmine vanapaberist palju odavam kui esmasest toormest. Enamus makulatuuri kogusest läheb ümbertöötlemisele suurematesse paberitehastesse Euroopas. Kvaliteetne paber ja papp pressitakse kokku ja müüakse Leetu ja Soome. Väiksemaid koguseid Eestis taaskasutab näiteks Räpina paberitehas. Vanapaberist toodetakse ajalehe ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla, munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Eraldi tasub kogumist ka kihilisest joogikartongist pakendijäätmed. Nendest on edukalt võimalik omakorda toota paberit ja pappi. Lähim taaskasutatud kihilise kartongi ümber töötlemise tehas on Leedus. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab: - 17 puud (kui need võetaks looduslikust metsast) - 3000-4000 kW elektrienergiat (keskmise suurusega eramaja aastane
aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Väike veeimavus. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. 44. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tootmine, tselluvill Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle 45. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill
. Õmmelda võib kasutatud materjalist, mis iseenesest on jällegi taaskasutus. 2.1. Paber ja papp Paber ja papp on biolagunevad materjalid. See tähendab, et prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaasist kui paljukirutud süsinikdioksiid. Eestis on praegu peamiseks paberjäätmete taaskasutamise võimaluseks põletamine katlamajades soojusenergia saamiseks. Lisaks kasutatakse vanapaberit kahes paberivabrikus ning soojusisolatsioonimaterjali tselluvilla valmistamiseks. Eraldi tasub panna ka kihilisest joogikartongist pakendijäätmeid, nn tetrapakke. Neid kogutakse segapakendikonteinerisse ja suunatakse edasi Leetu, kus materjal töödeldakse spetsiaalses tehases ümber paberiks ja papiks (5). Alati on võimalus vanapaber ära anda. Internetis on piisavalt palju erinevaid aadresse. Räpina paberivabrik ,mis töötab Eestis vanapaberi baasil, võtab vastu vanapaberit
aknaraamid, tihendusmaterjalid jms. 34. 43. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tselluvill, mullpolüuretaan, mullpolüstüreen 35. Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest. 36. 1. TSELLUVILL valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutes ja antipüree- nidest. Tselluvilla tulekindluse tõstmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevõõbaga. 37. Tselluvilla paigaldatakse puhurite abil. 38. Tselluvilla omadused: 1. loodussõbralik, 2. niiskuskindel, 3. ei pehki ega mädane, 4. ei niisku ja 5. laseb seintel hingata, 6. närilised teda ei söö. 7. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle. 8. 9. 2.MULLPOLÜURETAANI toodetakse nii kinniste kui lahtiste pooridega, jäika ja pehmet. Väga hea soojaisolatsiooniomadustega
iseseisvalt nö. dekoratiivse elemendina. Tihedus 225kg/m3, soojaerijuhtivus =0,055W/mK.Lühiajaline kokkupuude niiskusega ei põhjusta roo kvaliteedi langust. Roog kahjustub pikaajalisel kokkupuutel veega või kui rooplaati kasutatakse viimistlematult märjas/niiskes keskkonnas. Rooplaat on mahupüsiv, kui kasutatakse normaalsetes tingimustes nn."hingava" seinakonstruktsiooni osana. 05.05.2014 · Tselluvilla toormeks on makulatuur ja peamiselt puhas ajalehepaber. Tselluvilla tootmises kasutatakse süttimisvastaste kemikaalidena boorimineraale. Kiustamise protsessis lisatakse paberimassile tavaliselt 12% boorhapet ja 7% booraksit. Tselluvilla ei klassifitseerita mittepõlevaks isolatsioonimaterjaliks, kuid see peab tulekoormustele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Tselluvilla niiskus, nii kiudude poolt
Linoleum võib olla ühe- või mitmekihiline. Linoleumirulli laius on 1,4-3,0m. Linoleumi paksus võib olla näit. 2,6mm, 3mm, 3,2mm jm. Põranda alusele linoleumid liimitakse ja liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega. 43. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tselluvill, mullpolüuretaan, mullpolüstüreen Tselluvill valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja antipüreenidest (boor ja booraks). Tselluvilla puhul on tegemist lahustite jääkide emissioonidega, teatavasti eraldatakse kiud paberijääkidest suures lahusti hulgas. Tselluvilla tulekindluse tõstmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevõõbaga. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle. Mullpolüuretaani toodetakse nii kinniste kui ka lahtiste pooridega, nii jäika kui ka pehmet
Ševeliin. See kujutab endast kahe tugeva paberi vahele õmmeldud lina- või takukihti. Paberid on immutatud õli või tõrvaga. Tehakse ka ilma kattekihtideta linavilti. Ševeliini on kasutatud puitkilpmajade seinte soojustamiseks. 205 Poroloonmatid. Need on valmistatud polüuretaani vahustamisel. Poroloonmatid on painduvad plaadid. 15.4. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill. Tselluvilla saadakse makulatuuri peenestamisel, millele lisatakse antipüreene. Seda toodetakse ka Eestis. Tselluvill on raskelt süttiv materjal. Tselluvilla paigaldatakse puhuriga. Seda kasutatakse raskelt juurdepääsetavates kohtades – näiteks madalal pööningul pööningulae isoleerimiseks. Tselluvilla võib pritsida ka püstisele (vertikaalsele) pinnale. Sel juhul tuleb teda niisutada, et ta muutuks kleepuvaks. Termoliit. See on saepuru, millele on lisatud pulberlupja. Parem saepuru
Kahjustub pikaajalisel kokkupuutel veega. tselluvill- toormeks on paber/ajalehepaber. Kiustamise protsessis lisatakse pabermassile tavaliselt (boorimineraale e.) 12% boorhapet ja 7% booraksit. Ei ole tulepüsiv, kuid peab tulele paremini vastu kui mittepõlevad mineraalvillad. Boori tähtsaks lisamõjuks on tõhus hallituse, mädanevate seente ja putukate tõrjevõime, isegi kui niiskus puitkonstruktsioonis tõuseb. Tihedus puistel 30-60 ja plaadil 60-90 kg/m3. Niiskusesisaldus <12%. Tselluvilla paigaldatakse 3 eri viisil: kuivpuistena- avatud pööningule ja põrandatesse, märgpuistena- sise ja välisseintes, õõnespuistena- kaldlagedes, avatud õõnsustes. Omadused: loodussõbralik, niiskuskindel, ei mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised seda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle. mullpolüuretaan- kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu
Mõõdeti elamu põhja-loodepoolset välisseina, mis oli varjatud otsese päikesekiirguse eest ja esindas sellega kriitilisemat olukorda. Seina sõrestikpostide vahele rajati ~6060 cm suurused „katselapid“, vt. Joonis 5.4. Sõrestikposti ja palgi vahe tihendati polüuretaanvahuga, et vältida võimalikku soojuse ja niiskuse liikumist erinevate seinaosade vahel soojustuse tasapinnas. Planeeritud renoveerimislahendust muudeti niipalju, et mineraalvillast lisasoojustuse kõrval kasutati ka tselluvilla (puiste) ja pillirooplaati. Kokku rajati kolme erineva soojustusmaterjaliga kuus erinevat seinatüüpi, vt. Tabel 5.2. Mineraalvilla ja tselluvilla soojustusega seinad erinesid omavahel õhu- ja aurutõkke (bituumeniga immutatud jõupaber: Eltete Pitupap 125, Zp 0,6·109 m2sPa/kg) olemasolu poolest. Pillirooplaadiga soojustatud seinaosad erinesid omavahel selle poolest, et ühel seinal kasutati pillirooplaadi ja palgi vahel linavilti.
annaabi.ee 
