Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb kolmest osast. a) Retseptoorne osa - võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest. b) Juhtiv osa - pea- või seljaaju närvi sensoorne osa. c) Tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli. jalus alasi vasar 174. Kõrva ehitus: a helikotreema trummiastrik teojuha esiku astrik Teojuha ristlõige esikuleste oimuluu esikuastrik teojuha kattemembraan retseptoorsed rakud
174. Kõrva ehitus: välis-, kesk-, ja sisekõrv - joonis Väliskõrv: välimine kuulmekäik, trummikile. Keskkõrv: kuulmeluukesed (3), trummiõõs. Sisekõrv: lookkanalid (3)->tasakaaluelund, esik, 8. peaajunärv, tigu, kuulmiselund. 175. Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni TV20 Kõrvalest-välimine kuulmekäik-trummikile-vasar/alus/jalas-sisekõrvaesikusse-esikuastrik-helikotreema- trummiastrik 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte. TV20 sisekõrva retseptoorsed rakud-kuulmisnärv-siöd- suuraju poolkerade oimusagara koor(kuulmiskeskus) 177.Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Tasakaaluretseptorid paiknevad kotikeses ja ampullides-tasakaalunärv-sild-väikeaju ja seljaaju motoneuronitele. 178. Silmamuna ehitus TV21 Raamat163
Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on seega 1:22. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuaõetud võnkumist 22 korda. Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele. Sisekõrvas paikneb kuulmiselund, mida selle kuju järgi nimetatakse teoks (cochlea). Tigu koosneb kolmest kohakulti paiknevast kanalist, mis on teokujuliselt keerdunud. Need on trummiastrik, teojuha ja esikuastrik. Trummiastrik ja esikuastrik on täidetud perilümfiga, teojuha endolümfiga. Trummiastrik ja esikuastrik on omavahel ühendatud teomulgu (helicotrema) kaudu. Trummiastriku baasil on avaus trummiõõnde teoaken (ümaraken). Teojuha ja trummiastriku vahel on basilaarmembraan, mille peal asub Corti elund (spiraalelund). Selles paiknevad tugirakkudest ümbritsetuna retseptorid. Retseptorrakkudeks on karvarakud, mis omavad ainult stereotsiile.
Esikus on kaks akent - esikuaken, mis on suletud jalusega ja teoaken, mis on suletud teisese trummikilega. Tigu on luuline kanal, mille sisekülge mööda kulgeb luuline spiraalleste, mis vaba otsaga jagab teo sisemuse ülemiseks esikuastrikuks ja alumiseks trummiastrikuks. Luulise osa sees on kileline teojuha, mis on kolmnurkse ristlõike pinnaga ja ta eraldab esikuastriku trummiastrikust täielikult, ainult teo tipul on esiku- ja trummiastrik väikese ava helikotreema kaudu ühendatud. Teojuhas eristatakse basilaarlestet ja esikulestet. Basilaarlestmel paikneb kuulmiselund Corti elund. Ta koosneb tugi- ja retseptoorsetest rakkudest (karvrakkudest). Basilaarlestme sees on umbes 24000 ristipidist kiukest n.ö. kuulmiskeelikut. Nad pikenevad teo tipu suunas. Retseptoorsete rakkude kohal on katteleste. Kuulmisärrituse vastuvõtmine: jaluse võnkumine - esikuastriku perilümf helikotreema kaudu trummiastriku perilümf
=> kumerus) -> reetina (võrkkest) -- fovea - teravaima nägemise ala (ainult kolvikesed); kepikesed (must-valge, hämarus) ja kolvikesed (värvid); pimetähn (puud. kepikesed, kolvikesed) -> nägemisnärv -> peaaju (1 poolk. näeb 1 ruumipoolt, mõlemad poolk. näevad mõlema silmaga) kuulm.: helilaine -> väliskõrv -> trummikile (võngub) -> vasar -> alasi -> jalus -> esikuaken -> esikuastrik (tigu) -> trummiastrik(tigu) -> ümaraken -> võnked basilaarmembraanis -> Corti elund (karvakeste hõõrd. kattemembr.) -> teonärv -> peaaju (mõlemad poolk. kuulevad mõlema kõrvaga (2/3 vastasp.) tasakaal: liikumine -> ovaal- ja ümarkotike, poolringjuhade ampullid -> sees tähnid, ampulliharjad -> retseptoorsed karvarakud -> harjade karvakesed zeleetaol. aines, kotikeste karvakesed Ca soolasid sis. sültjas membraanis -> zeleetaol. aine ja sültja
trummikile võnkumise edasi alasile ja jalusele. Õhurõhuvõnkumised transformeeritakse vedelikuvõnkumisteks; ovaalaken juhib võnkumise sisekõrva. Sisekõrv moodustab tigu, mille olulised osad on ovaalaken, basilaarmembraan ja Corti elund. Ülesanded: mehhaanilise võnkumise muundamine närviimplussideks, sageduskomponentide analüüs basilaarmembraanil. Tigu: koosneb kahest osast (ülemine ehk esikuastrik ja alumina ehk trummiastrik), suur, luine ja spiraaljas elund. Basilaarmembraan: kulgeb mööda trummiastriku siseseina. Peenemas otsas toimub kõrgete sageduste analüüs, jämedamas otsas analüüsitakse madalamad sagedused. Corti elund: on meie kuulmissüsteemi tüvi, asub basilaarmembraanil. Karvarakkude deformatsioonist tekivad närviimplusid, mis saadetakse kuulmisnärvi abil ajju. 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? Alla 1000 Hz jäävaid helisid
- iga kanali ühes osas on laiemus AMPULL kuulmevedelik TIGU-spiraalne luukanal 2,5 keerdu - endolümfijuha väljub esikukanali kaudu peaaju - lestmed jagavad spiraalkanali perilümfaatilise kõvakesta all väikeseks kotikeseks ruumi kaheks osaks: - kui endolümfi RÕHK kilelabürindis tõuseb, siis 1. ülemine - ESIKUASTRIK valgub osa kotikesse 2. alumine - TRUMMIASTRIK * siin paiknevad TASAKAALUELUNDI Kilelabürindi trummiõõnmine sein-CORTI organ retseptoorsed rakud! - koosneb HELIÄRRITUSI vastu võtvatest * ampulliharjad ja tasakaaluväljad retseporrakkudest e KARVRAKKUDEST. TASAKAALUELUND e vestibulaaraparaat 5 Kuidas tekib heli?
perpendikulaarselt üksteisega kolmes eri tasapinnas. Iga kanali ühes otsas asub laienemus e. ampull. Tigu kujutab endast teokojasarnaselt spiraalselt keerdunud luukanalit, mis moodustab 2,5 keerdu ümber oma luulise koonusja telje. Teljest lähtub kogu tema ulatuses luuline spiraalleste, mis ulatub tigukanalisse korrates keerdusid. Luuline spiraalleste ja sellele kinnituv teisene spiraalleste jagavad spiraalkanali perilümfaatilise ruumi kaheks osaks - ülemine on esikuastrik ja alumine trummiastrik. * Kilelabürint asub luulabürindi sees ja on üldjoontes sama kujuga. Kilelabürindil on sidekoeline toes, seestpoolt katab teda endoteel. Temas sisaldub vedelik - endolümf. Kilelabürint jaguneb ovaalkotikeseks, ümarkotikeseks, lookjuhadeks ja teojuhaks. Kõik nimetatud ruumid on omavahel ühenduses ja täidetud endolümfiga. Ovaalkotike ja ümarkotike asetsevad esiku vastavates sopistes ja on omavahel ühenduses. Sellest ühendusjuhast algab peenike endolümfijuha, mis väljub
vähendamiseks – kuulmekile ja jaluse plaadi pindalade erinevus suurendab rõhku umbes 17 korda. Rõhk suureneb lisaks tänu kangiõlgade pikkustele kuulmeluukeste ahelas. Vedelik, liikudes mööda cochlea kanaleid, aktiveerib karvarakud e sensorrakud. Aktiveeritud karvarakud vabastavad neurotransmitterainet primaarsetele cochleas olevatele neuronitele, kus neurotransmitter põhjustab aktsioonipotentsiaalide tekke. Cochlea e tigu koosneb kolmest kanalist- ESIKUASTRIK ,TRUMMIASTRIK, TEOJUHA. Trummiastrik ja esikuastrik on omavahel ühendatud teomulgu kaudu. Esikuastrikku ja trummiastrikku täidab PERILÜMF.- sarnaneb rakuvälisvedelikuga, palju Na+. TEOJUHA täidab ENDOLÜMF, kus on palju K+ TEOJUHAS on CORTI organ (teojuha ja trummiastriku vahel), mis asub basilaarmembraanil ning on kaetud kattemembraaniga, Corti organis asuvadki karvarakud. Kui kattemembraan liigub vedeliku liikumise tõttu, liiguvad ka karvarakkude karvakesed, mis on omavahel
-> Tsentraalne osa – suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond 182) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv (joonis 20 jooniste vihikust) 183) Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest -> 2.välimine kuulmekäik -> 3.trummikile ->4.kuulmeluukesed -> 5.esikuastrik -> 6.helikotreema -> 7.trummiastrik -> 8.basilaarmembraani keelikud ->9.retseptoorsed rakud 184) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte 41 Sisekõrva retseptoorsed rakud -> teonärv/kuulmisnärv -> suuraju poolkera oimusagara koor =kuulmiskeskus 185) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad
9. närvikiudude kiht – mulipolaarsete neuronite taksonid 10. Sisemine piirimembraan 47. Sisekõrva ehitus. Corti organ. Sisekõrv (auris interna) on nii tasakaaluorgan kui kuulmisorgan. Sisekõrv koosneb sisekõrva luulisest labürindist, membranoossest labürindist ja sisekõrva retseptoorsetest väljadest. Sisekõrva luuline labürint koosneb 3 osast ja on täidetud perilümfiga:poolringkanal, esik ja teo kanal. Teokanal on jaotunud 2 osaks: vestibulaarastik (scala vestibuli) ja trummiastrik (scala tympani). Vestibulaarastrikust on eraldub vestibulaarmembraani abil eraldatud kolmnurkne teojuha (ductus cholearis). See on teo membranoosne osa. Corti organ paikneb basilaarmembraanil. Corti organis eristatakse meelerakke ja nelja liiki tugirakke. Corti organi sisemise ja keskmise kolmandiku piiril asub sisetunnel, mida piiravad sammasrakud. Sammasrakkudest sisse- ja väljapoole jäävad falangirakud. Falangirakkude apikaalsele pinnale kinnituvad karvarakud
Kuulmeluukeste (vasar, alasi, jalus) vahendusel antakse helivõnked edasi ovaalakna (esikuakna) membraanile, mis eraldab keskkõrva sisekõrvast. Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga. Kuulmekile võnked antakse edasi perilümfile sisekõrvas 50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni
struktuuridele. · Keskkõrv on kuulmetõrve e Eustachiotõrve kaudu ühendatud neeluruumiga. Neelamisel kuulmetõri avaneb, rõhk keskkõrvas ja neeluruumis võrdsustub ümbritseva ruumi rõhuga. · Sisekõrva moodustab luuline kanal e luulabürint, millel on kaks ja pool keerdu ja mida nimetatakse teoks. · Luulabürindi sees paiknev kilelabürint on jagatud kilemembraanidega esikuastrikuks, trummiastrikuks ja teojuhaks. Esikuastrik algab esiku-e ovaalaknaga, trummiastrik ümaraknaga. Teo tipul on astrikud omavahel ühendatud teomulgu kaudu. · Vestibulaarmembraan paikneb esikuastriku ja teojuha, basillaarmembraan teojuha ja trummiastriku vahel. · Basilaarmembraani teojuha poolsel küljel asub spiraalelund e Cortielund, milles paiknevad tugirakud ja sensorirakud (e karvarakud), millede kohal asub kattemembraan. · Teojuha on täidetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga, see sisaldab K+ umbes 100 korda rohkem kui perilümf
Kuulmeluukeste (vasar, alasi, jalus) vahendusel antakse helivõnked edasi ovaalakna (esikuakna) membraanile, mis eraldab keskkõrva sisekõrvast. Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga. Kuulmekile võnked antakse edasi perilümfile sisekõrvas 50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni
valgustingimustes taasäratundmise seisukohalt erakordselt tähtis. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmis informatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Väliskõrv, keskkõrv ja kuulmeluukeste süsteem. Sisekõrv ja selle struktuur. Esiku ja trummiastrik, teojuha. Corti elund, sisemised ja välised ripsrakud. Heli vastuvõtu mehhanism. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Auditoorsed kortikaalsed väljad. Wernickle kõnekeskus. Binauraalne kuulmine. Kuulmismeele uurimine. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva.
annaabi.ee 
