Maakera loodusvööndid Soojusvöötmed, kliimavöötmed, loodusvööndid Nagu teada, on kliima maakera eri paigus väga erinev. Selle peamiseks põhjuseks on Maa kerakujulisus. Poolustele jõuab tunduvalt väiksem osa päikeseenergiast kui ekvaatorile. Erinevast päikesekiirguse kogusest tulenevalt jaotub maakera viieks soojusvöötmeteks: 1) põhja- külmvööde 2) põhja- parasvööde 3) palavvööde 4) lõuna- parasvööde 5) lõuna- külmvööde. Kõigi nende viie soojusvöötme piirid on väga selgelt piiritletud. Palavvööde jääb ekvaatorist põhja ja lõuna suunas vahemikku 23,5 kraadi põhjalaiust kuni 23,5 kraadi lõunalaiust. Need laiuskraadid on viimased, kus pööripäevadel tõuseb päike seniiti. Nendel laiustel asuvaid rööbikuid nimetatakse põhja- ehk vähi pöörijoon põhjapoolkeral ja lõuna- ehk kaljukitse pöörijoon lõunapoolkeral.
Võõrsõnad 1. defekt viga 2. tüüpiline tavaline 3. diskett väike magnet ketas 4. termos mahuti vedeliku temperatuuri hoidmiseks 5. tenor kõrge meeshääl 6. detsimeeter mõõtühik 7. tekstiil kudum 8. daatum kalendrikuu 9. debatt vaidlus 10. talent anne 11. talisman õnne toov ese 12. troopika palavvööde 13. detektiiv salapolitsei 14. deudorant lõhnaneutraliseerija 15. deklameerima etlema 16. detail üksik asi 17. termin oskussõna 18. depoo rongide hoiukot 19. trauma tõsine kahjustus 20. turniir võistlus 21. dekoreerima kaunistama 22. trüvel komm 23. tualett riietus ese või hügieeniruum
maapinna toitainete kadu. lähedale. Vesi Mullaviljakus langeb. aurustub, soolad jäävad pindmistele kihtidele. Kliimavööndi Paras- ja palavvööde Rohtlad, Kõrbed, d metsastepid ja poolkõrbed savannid A-huumushorisont. Taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine, segunemine mineraalosaga. Horisont kobe. Tänu org. Ainetele toitaineterikas. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhehorisont). Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Raua tõttu pruun või punakas.
Troopilised tsüklonid ja nende põhjustatud loodusõnnetused Enel Tubin Troopiline tsüklon • Tekkekkoht: palavvööde • Keskmes madalam rõhk kui tsüklonil • Tugevad tuuled (kuni 100m/s) • Tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temperatuur on kõrge (üle +26ºC) • Mandrite kohal hääbuvad kiirelt • „Heal“ lapsel mitu nime: taifuun, willy-willy, tsüklon, hurricane/orkaan, cordonasos Orkaan Irene (2011, Põhja Carolina, Virgina, Maryland, Delaware) Orkaan
linnud: jaanalind , veel: hirved, känguru, vombat, metssead, vöölased, nandu, jaaguar. 6. Inimtegevus: Tihe asustus. Inimesed süütavad sageli savanne, karjamaid laiendatakse. Peetakse lihaveiseid, sea ja lambakasvatusega seal kus on levinud tsetsekärpsed. Rajatud: suhkruroo, kohvi, kakao istandused. Kasvatadakse: hirssi, sorgot, nisu, maisi. Kõrbestuvad, sest rajutakse metsi maha. Maavarad. 7.Mõisted: seniit-lagipunkt, päikese kõrgeim keskpäevane asend troopika- palavvööde Ekvatoriaalsed vihmametsad 1. Asend: Mõlemal pool ekvaatorit umbes 5. laiuskraadini. 2.Kliima: Ekvatoriaalne kliimavõõtmes. Igavene suvi-kuumus ja niiskus. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26-29C. Sajab palju, aastas 1500-2000 mm. Nende hulk ületab auramise ja õhuniiskus on suur. 3. Mullastik: Punakaspruunid ehk ferralliitmullad, rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire, toimub ulatuslik uhtumine ja soostumine.
floorasid, tähtsamad tööd ilmusid ajavahemikus 1877-1906) ja W.A. Setchell (USA teadlane, rõhutas temperatuuri osa vetikate levikus, põhilised tööd ilmusid ajavahemikus 1893-1925). Kaasajal eristatakse maailma meredes 7 biogeograafilist regiooni, millel omakorda eristatakse alaregioone. 1. Polaarvööde Arktika 2. Külm parasvööde, Subarktika, põhjapoolkeral (3 alamregiooni a/r) 3. Soe parasvööde, Subtroopika "(3 a/r ) 4. Troopika e. palavvööde (4 a/r) 5. Soe parasvööde, subtroopika lõunapoolkeral (5 a/r) 6. Külm parasvööde, subantarktika (5 a/r) lõunapoolkeral 7. Polaarvööde Antarktika Nende 7 regiooni põhjapoolseid piire määrab augusti isoterm (suvi N- poolkeral, talv S-poolkeral); lõunapoolseid piire veebruari isoterm (talv N- poolkeral, suvi S- poolkeral). Isoterm paljude aastate keskmine veetemperatuur igas kuus. Iga regiooni piiridel toimub floora ja fauna drastiline muutumine. Väikeste
fotosünteesi fotosüntees küllastub fotosüntees ei küllastu valguskõveruse laad 1/5 täispäikese valguses Valgushingamine On Puudub Puudub Õhulõhed avatud Päeval Päeval Öösel Produktiivsus Keskmine (kuni 30t/ha) Väga suur (nt 80t/ha) Väga väike Kasvukoht, kliima Peamiselt parasvööde Palavvööde, sooldunud ja Palavvööde, kõrbed ja kuivad kasvukohad kaljud Vastupidavus pinnase Väike Suur Suur soolsusele Näited Enamik maismaataimi Palavvöötme kõrrelised – Enamik sukulente, mais, suhkruroog, kaktuselised, maltsalised piimalillelised
1. Polaarvööde Arktika kaudu ühendatud madala 2. Külm parasvööde, Subarktika, soolsusega Läänemeri oma põhjapoolkeral (3 alamregiooni a/r) vaesunud ja kääbustunud Atlandi 3. Soe parasvööde, Subtroopika " flooraga,millele on iseloomulik " (3 a/r ) tõusu-mõõna puudumine. 4. Troopika e. palavvööde (4 a/r) · 5. Soe parasvööde, subtroopika · Subtroopika e soe parasvööde. lõunapoolkeral (5 a/r) Hästi liigirikas, eriti Vahemeri (üks 6. Külm parasvööde, subantarktika (5 a/r) soolasemaid- 36-39 promilli, tugev lõunapoolkeral auramine). Vahemeres umbes 1000 7. Polaarvööde Antarktika liiki vetikaid