Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid Emili Kilg 11c Orkaan Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan Katrina Lõuna-Atlandi kohal nähtuna Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004. Saffir-Simpsoni orkaanide intensiivsuse skaala. Eesti orkaanitugevusega tuuled vastavad peaaegu alati nõrgimatele, 1. kategooria orkaanidele. Tõsise orkaani tugevusega tuuli (50 m/s ja enam) esineb meil ainult keeristormides. Kategooria Tuule kiirus 1 33 - 42 m/s 2 43- 49 m/s 3 350 - 58 m/s 4 59 - 69 m/s 5 70 ja rohkem m/s Tromb Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Varases staadiumis tornaado Oklahoma
Orkaan Katrina Orkaan Katrina oli troopiline tsüklon, mis tekkis Atlandi ookeanil augustis aastal 2005. Räägitakse, et see oli Ameerika Ühendriikide ajaloo suurim loodusõnnetus, nii rahalise kahju kui ka kui ka inimkaotuste poolest. Oma tugevuselt oli see orkaan Atlandi ookeanil tekkinud orkaanidest läbi aegade kuuendal kohal. Troopiline tsüklon kujunes peagi laastavaks orkaaniks ning kõigepealt asus see rüüstama Bahama saari, seda 23. augustil 2005. Alles kolmekümnendat augustit peetakse selle looduskatastroofi lõpukuupäevaks, kuid vahepeal jõudis orkaan kahju teha mitmetes linnades ja osariikides: Lõuna- Floridas, Kuubal, New Orleansis, Mississippis, Alabamas, seega sai kahju väga suur osa USA kaguosast. Orkaani alguskuupäeva võib pidada valdavalt rahulikuks. Tegu oli esimese astme orkaaniga, mis
Raku ja Harku järve ning Mustjõe oja tase märkimisväärselt tõusma. Augusti esimesteks päevadeks oli Ülemiste järve tase tõusnud kõigi aegade kõrgemaile tasemele ehk 2,31 meetri piirini. Ülemiste järve ümbritseva kaldaääre kõrgus on 2,75 meetrit. Murettekitav on asjaolu, et Ülemiste järv asub linnaga võrreldes kõrgemal - pea 35 meetrit üle merepinna. Ülemiste järv tuli viimati üle kallaste 19. sajandi lõpul. Tagajärjed · Inimelude kaotus ja vara hävimine · Linnateede häving · Joogivee saastumine · Kommunikatsioonikanalite häired · Kahjud tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ning turismisektoris, mida põhjustavad maa, hoonestuse ning transpordisüsteemi kahjustused · Kinnisvarahindade langus üleujutusohuga territooriumitel · Üleujutustest tingitud kahjude vältimiseks või leevendamiseks rakendatavate vahendite kasutuselevõtt
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus
Orkaan Katrina Karl Kreevald 11.b http://blog.joeyreiman.com/wp content/uploads/2013/08/katrina08282005.jpg Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks tänu Mehhiko hoovusele. 23.31. august 2005 Kõige suuremad tuuled vuhasid koguni 280 km/h. Katrina oli Ameerika ajaloo kõige suuremate kahjustustega orkaan ajaloos. Orkaan Katrina moodustus Bahamal 23.augustil 2005 ja ületas LõunaFlorida esimese astme orkaanina põhjustades seal
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides
Loodusgeograafia Maret Vihman 0-32 m/s ( 0-12 palli) Mis toimub, mis võib juhtuda 1-3 palli ( 0-2 m/s ) vaikne tuul 4-5 palli ( 3-6 m/s ) mõõdukas tuul 6-8 palli ( 6-12 m/s ) tugev tuul 9-10 palli ( ) torm 11-12 pall( ) maru, orkaan *Pane joonistel tuuled puhuma õigetes suundades,hinda tuule tugevust 10. SOOJUSVÖÖTMED, KLIIMAVÖÖTMED, LOODUSLIKUD VÖÖNDID. KLIIMAVÖÖTMED LOODUSVÖÖNDID Riik Euroopas / SOOJUS ja mujal maailmas - õhuma VÖÖTMED ssid
PUHJA GÜMNAASIUM Inga Konovalova TAIFUUNID, TORNAADOD, TROMBID Lühireferaat Juhendaja: Merilin Must Puhja 2014 Sisu Orkaani anatoomia Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest Tugevamad tornaadod Eesti pinnal Miks tekivad tornaadod-tuulispasad? Tornaadode kiirus ja teekond Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud kõige madalamad õhurõhud. Neid paneb liikuma jõud nimega õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam
Referaat Orkaanid 10. klass Orkaanide teekonnad aastail 1985-2005. Orkaanid Heal lapsel mitu nime. Ameerika aladel nimetatakse troopilisi orkaane hurrikaanideks, Kagu-Aasias taifuunideks ning India ookeanis tsükloniteks, mis on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas
Mõnedel, tavaliselt 1. ja 2. kategooria orkaanidel võib-olla orkaanitugevusega tuulte riba silma ümbruses ainult 10-30 km laiune. Orkaani tekkeks on vaja väga sooja mere või ookeani pinnakihti, kus temperatuur on vähemalt 26°C ja selle paksus sadakond meetrit. Kui nii sooja vee kiht oleks väga õhuke, näiteks kümmekond meetrit, siis tuule ja lainetuse mõjul segataks ülemised veekihid sügavamatega läbi ning temperatuur langeb liiga madalale. Orkaan tekkeks peab lisaks soojale veele olema atmosfääris väike tuulenihe ning troposfääri ülaosas nõrgad tuuled. Kui need tingimused on täidetud, võib äikesepilvede süsteemist areneda alguses tavaline troopiline madalrõhkkond, hiljem troopiline torm ja lõpuks orkaan. Orkaanide ja teiste sarnaste struktuuride teke on seotud tavaliselt ookeani troopilise osaga, kuid mõnikord võib neid tekkida ka Vahemerel ja Mustal merel. Suurtel laiustel võivad tekkida
Geograafia 18.10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON · Püsiv kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis toimub päikesekiirg
Floccus – topilised Maailma rekordid: 6. Pilved Agata, 1968: 1083,8 mb Jaotus kõrguse järgi (4) Taifuun Tip, 1979: Kaste, hall. Jäide, kiilasjää. Ülemise kihi pilved: aluse kõrgus 6 – 10 870 mb Jahedatel vaiksetel hommikutel t° langeb km (Ci – 7-10, Cs, Cc – 6-8 km) kastepunkti lähedale – kaste Keskmise kihi pilved: (Ac, As) 2 – 6 km Pilvede hajutamine.
kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma kujundavaks põhiliseks teguriks on Atlandi ookeanilt meie poole liikuvad tsüklonid Mis on tsüklon? · Suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam. · Õhk keerleb seal kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. Kusjuures põhjapoolkeral liigub õhk vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. · Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani
Antitsüklon ...ehk kõrgrõhkkond on õhu keeris, mille keskmes on kõrgrõhuala, kuhu tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Põhjapoolkeral päripäeva. Antitsükloni keskosas valitsevad laskuvad õhuvoolud - laskudes õhk soojeneb, suhteline õhuniiskus langeb ja pilved kaovad. Ilm Eestis: 1. Talvel - külm, pilvitu, tuulevaikne 2. Suvel - soe, pilvitu, tuulevaikne Troopilised tsüklonid (keeristormid) Nimetused erinevates kohtades: - Orkaanid (Ameerikas) - Taifuun (Aasia) - Troopilised tsüklonid (Lõuna-Aasia, Austraalia) Troopilised tsüklonid tekivad: 1. Ookeanide kohal, 5-25° laiuskraadide piirkonnas 2. Pinnavee temperatuur peab olema kõrge - 26°C (tavaliselt üle 30°C) 3. Vee sügavus peab olema vähemalt 60m - tuuled peavad koonduma veepinna lähedal 4. Tekkinud õhukeerised liiguvad üldises idavoolus käändudes poolust suunas,
Tsuklon liigub mööda jugavoolu telge uldsuunaga kirdesse. · Troopilised tsuklonid, nende nimed erinevates maailmajagudes ning esinemisalad- Madalrohuala (labimoot ca 500 km), mis tekib troopilise sooja (ule +26°C) mere kohal ja mille keskmes on ohurohk eriti madal, esineb paduvihma Tugev baariline gradient pohjustab rajutuult, puhanguti ule 100 m/s Liigub idavoolus laane poole ja kaldub pooluste suunas, maismaal pohjustab tohutuid purustusi, uleujutust, mudavoole Taifuun, orkaan · Tornaadod, nende liigitamine ja esinemisalad kujutab enesest suhteliselt vaikest ohukeerist, kus ohk pöörlebumber vertikaalse telje tohutu kiirusega. Ta ilmub otsekui tume lehtrikujuline pilv, mis ripub alla runksajupilvest. Tornaadod on enamasti palju voimsamad ja suuremate mootmetega kui trombid. Vesipuks on samasugused keeristormid nagu trombid kuid nad esinevad merel runksajupilve all.(mehhiko lahel, voib ka eestis olla) lahistroopiliste merede kohal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
